EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
9. märts 2017(1)
Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus nr 805/2004 – Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta – Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded – Mõiste „kohus“ – Notari antud täitemäärus, mis tugineb „autentsele dokumendile“ – Ametlik juriidiline dokument
Kohtuasjas C‑484/15,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Općinski sud u Novom Zagrebu – Stalna služba u Samoboru (Novi Zagrebi linnakohus, Samobori alaline talitus, Horvaatia) 7. septembri 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. septembril 2015, menetluses
Ibrica Zulfikarpašić
versus
Slaven Gajer,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud A. Prechal, A. Rosas, C. Toader (ettekandja) ja E. Jarašiūnas,
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. juuli 2016. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Horvaatia valitsus, esindaja: A. Metelko-Zgombić,
– Hispaania valitsus, esindaja: V. Ester Casas,
– Euroopa Komisjon, esindajad: C. Cattabriga, S. Ječmenica ja M. Wilderspin,
olles 8. septembri 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (EÜT 2004, L 143, lk 15; ELT eriväljaanne 19/07, lk 38).
2 Taotlus on esitatud Ibrica Zulfikarpašići ja Slaven Gajeri vahelises vaidluses seoses avaldusega väljastada Euroopa täitekorraldus Horvaatias notari antud täitemääruse kohta, mis tugineb „autentsele dokumendile“.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määruse nr 805/2004 põhjendustes 3, 5, 7, 10, 12 ja 18 on märgitud:
„(3) Euroopa nõukogu kiitis kohtumisel Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999 heaks kohtulahendite vastastikuse tunnustamise põhimõtte ühtse õigusruumi loomise nurgakivina.
[…]
(5) Mõiste „vaidlustamata nõuded“ peaks hõlmama kõiki olukordi, milles võlausaldaja, võttes arvesse võlgnikupoolsete tõendatud nõudmiste puudumise, mis puudutab rahalise nõude iseloomu või ulatust, on saavutanud kõnealuse võlgniku suhtes kas kohtuotsuse või täitmisele pööratava dokumendi, mis vajab võlgniku selgelt väljendatud nõusolekut, olgu tegu kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendiga.
[…]
(7) Käesolev määrus kehtib kohtuotsuseid ning vaidlustamata nõudeid käsitlevate ametlike juriidiliste dokumentide ning otsuste kohta, mis on langetatud pärast kohtuotsuste ja ametlike juriidiliste dokumentide kinnitamist Euroopa täitekorraldustena.
[…]
(10) Kui liikmesriigi kohus on langetanud otsuse vaidlustamata nõude kohta, kusjuures võlgnik menetluses ei osalenud, on mis tahes läbivaatamise tühistamine liikmesriigis, kus otsus on täitmisele pööratud, seotud ning sõltuv kaitseõiguste jälgimise piisava garantiiga.
[…]
(12) Kohtuotsuseni viiva menetluse puhuks tuleks sätestada miinimumstandardid, kindlustamaks, et võlgnikku teavitatakse tema vastu suunatud kohtutegevusest, võlgniku menetluses aktiivse osalemise tingimustest nõude vaidlustamisel ning võlgniku mitteilmumise tagajärgedest õigel ajal ja viisil, mis lubaks võlgnikul korraldada oma kaitset.
[…]
(18) Vastastikune usaldus õigusemõistmisse liikmesriikides õigustab ühe liikmesriigi kohtu hindamist kindlustamaks Euroopa täitekorralduse tõendi kinnitamistingimustele vastavust, mis võimaldab kohtuotsuse täitmisele pööramist kõikides liikmesriikides ilma menetluse miinimumstandardite nõuetekohase rakendamise kohtuliku läbivaatuseta liikmesriigis, kus kohtuotsus täitmisele pööratakse.“
4 Määruse artikkel 1 näeb ette:
„Käesoleva määruse eesmärgiks on luua Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuetele, mis lubaks, kehtestades selleks miinimumstandardid, kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide vaba ringlust kõikides liikmesriikides ilma mis tahes vahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja kehtestada enne kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist.“
5 Määruse artikli 3 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Käesolevat määrust kohaldatakse vaidlustamata nõudeid käsitlevate kohtuotsuste ning ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.
Nõue on vaidlustamata, kui:
a) võlgnik on selgesõnaliselt väljendanud oma nõusolekut omaksvõtuga või otsusega, mis on kohtu poolt heaks kiidetud või koostatud kohtumenetluste käigus või
b) võlgnik ei ole kunagi päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet esitanud või
c) võlgnik ei ole ilmunud või esindatud vastavat nõuet puudutaval kohtumenetlusel pärast esialgse vastuväite esitamist kohtumenetluse käigus, eeldusel, et nimetatud käitumine võrdub nõude või võlgniku esitatud väidetavate faktide möönmisega vastavalt päritoluriigi seadustele või
d) võlgnik on oma nõusolekut selgesõnaliselt ametlikus juriidilises dokumendis väljendanud.“
6 Määruse artiklis 4 on ette nähtud:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. kohtuotsus: liikmesriigi kohtu või erikohtu igasugune lahend, kuidas tahes seda nimetatakse, sealhulgas seadlus, korraldus, otsus või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta;
2. nõue: nõue teatava rahasumma tasumiseks, mis kuulub maksmisele või mille maksetähtpäev on määratud kohtuotsuse või ametliku juriidilise dokumendiga;
3. ametlik juriidiline dokument:
a) dokument, mis on koostatud või registreeritud ametliku juriidilise dokumendina ning mille õigsus:
i) hõlmab ametliku juriidilise dokumendi allkirja ja sisu; ning
ii) mis on kehtestatud päritoluriigi avaliku võimu kandja või muu vastava võimu poolt
või
b) haldusasutuse määratud või tema poolt kinnitatud kohustuste jätkumisega seotud kokkulepe;
[…]
6. päritoluriigi kohus – kohus või erikohus, kus toimub kohtumenetlus artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c kirjeldatud tingimuste täitmiseks;
7. Rootsis hõlmab mõiste „kohus“ maksmismääruste (betalningsföreläggande) ja abiga (handräckning) seotud lihtmenetluste korral ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet).“
7 Määruse nr 805/2004 artikkel 5 „Välisriigi kohtuotsuse mittetunnustamine“ sätestab:
„Kohtuotsus, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse täitmisele teistes liikmesriikides täitmisotsuse vajaduseta ning võimaluseta esitada selle tunnustamisele vastuväiteid.“
8 Määruse III peatükk, mis sisaldab artikleid 12–19, määratleb miinimumstandardid vaidlustamata nõuete menetluste korral, eelkõige need standardid, mis puudutavad menetluse algatusdokumendi või sellega samaväärse dokumendi kättetoimetamist ning võlgnikule teabe andmist.
9 Sama määruse artikli 12 „Miinimumstandardite kohaldamisala“ lõikes 1 on sätestatud:
„1. Vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad käesolevas peatükis sätestatud menetlusnõudeid.
2. Samad nõuded kehtivad Euroopa täitekorralduse tõendi või asendustõendi väljaandmisel artikli 6 lõikes 3 määratletud tähenduses kohtuotsuse vaidlustamise järel langetatud otsuse kohta, kusjuures otsustamise hetkel on täidetud artikli 3 lõike 1 punktide b või c nõuded.“
10 Määruse nr 805/2004 artikkel 16 „Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmine“ sätestab:
„Võlgnikule nõude kohta asjakohase teabe andmise tagamiseks peab menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument sisaldama järgmist:
a) poolte nimed ja aadressid;
b) nõude suurus;
c) kui nõudelt taotletakse intressi, lisanduvad laenusummale vastavalt päritoluriigi seadusele automaatselt intressimäär ning ajavahemik, mille eest intressi taotletakse;
d) selgitus nõude põhjenduse kohta.“
11 Määruse artikli 25 lõige 1 ametlike juriidiliste dokumentide kinnitamise kohta näeb ette:
„Artikli 4 lõikes 2 määratletud tähenduses nõuet käsitlev ametlik juriidiline dokument, mis on täitmisele pööratav ühes liikmesriigis, kuulub päritoluliikmesriigi poolt nimetatud asutuse poolt kinnitamisele Euroopa täitekorraldusena, kasutades III lisas esitatud vormi.“
12 Sama määruse artikli 30 lõike 1 punkt c näeb ette liikmesriikide kohustuse teatada Euroopa Komisjonile „artiklis 25 sätestatud ametiasutuste nimekirjad ning mis tahes järgnevad muudatused“.
13 Horvaatia Vabariik teatas artikli 30 lõike 1 punkti c alusel järgmise nimekirja.
„Pädevad kohtud, haldusorganid, notarid või juriidilised või füüsilised isikud, kel on avaliku võimu ülesanded ja pädevus välja anda täitedokumente või täitekorraldusi vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele.“
Horvaatia õigus
14 Täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon, Narodne novine, br. 112/12, 25/13 ja 93/14) artikkel 31 sätestab:
„1) Käesoleva seaduse tähenduses autentne dokument on arve, […] raamatupidamise väljavõte, seaduslikult kinnitatud eraõiguslik dokument ja mis tahes dokument, mida loetakse eriõigusaktide kohaselt ametlikuks dokumendiks. Arveks loetakse ka intressiarvestust.
2) Autentne dokument on täitmisele pööratav, kui seal on ära toodud võlausaldaja ja võlgniku isikuandmed ning rahalise kohustuse ese, laad, ulatus ja täitmise kuupäev.
Arves, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei tegutse registreeritud tegevusalal, tuleb lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teabe esitamisele hoiatada võlgnikku, et sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse täitmatajätmisel võib võlausaldaja nõuda autentse dokumendi alusel sundtäitmist.
[…]“
15 Seaduse artikkel 278 on sõnastatud järgmiselt:
„Notarid otsustavad autentsele dokumendile tuginevate täitmistaotluste üle vastavalt käesoleva seaduse sätetele.“
16 Seaduse artikli 281 lõige 1 loetleb tingimused, mille esinemisel võivad notarid „autentsele dokumendile“ tuginedes täitemääruse anda, samas kui artikli lõiked 2–8 puudutavad järgnevat menetlust, kui notar sellist määrust ei anna.
17 Sama seaduse artikkel 282 näeb ette kaebuse esitamise vastuväitena notari täitemääruse peale ning määrab kindlaks selliste kaebuste läbivaatamise menetluse.
18 Täitemenetluse seaduse artikli 283 lõige 1 sätestab, et notar kannab hageja taotlusel täidetavust puudutava kinnituse täitemääruse koopiale kaheksa päeva jooksul pärast vaidlustamistähtaja lõppemist, tingimusel, et vastuväidet ei ole esitatud.
19 Seaduse artikkel 356 näeb ette:
„Käesoleva peatüki sätteid reguleerib vaidlustamata nõuete kohta Euroopa täitekorralduse väljastamise menetlus määruse [nr 805/2004] alusel ning nendega kehtestatakse täitemenetlus Euroopa täitekorralduse alusel.“
20 Seaduse artikkel 357 näeb ette:
„Horvaatia Vabariigis on pädevus anda välja:
[…]
– täitekorralduse tõendit muude ametlike dokumentide kohta, mis on Horvaatia Vabariigis täitmisele pööratavad määruse [nr 805/2004] artikli 25 lõike 1 sätete alusel
[…]
kohtutel, haldusasutustel, notaritel või avaliku võimu ülesannetes füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kel on õigus väljastada täitmisele pööratavat ärakirja liikmesriigi kohtu väljastatud Euroopa täitedokumendist vaidlustamata nõuete kohta.“
21 Nimetatud seaduse artiklis 358 on sätestatud:
„1) Määruse artikli 9 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 1 ning artikli 6 lõikes 3 viidatud tõendeid antakse välja võlgnikku eelnevalt ära kuulamata.
2) Tõendi välja andnud asutus või isik peab võlgnikule automaatselt esitama tõendi koopia.
[…]
4) Kui notar leiab, et tingimused käesoleva artikli lõikes 1 viidatud tõendi väljaandmiseks on täitmata, siis edastab ta tõendi väljaandmise avalduse koos vastavate aktide või dokumentide koopiatega esimese astme kohtule, kelle tööpiirkonnas notar asub, et see kohus teeks otsuse. Notaril on kohustus selgitada põhjuseid, miks tema arvates ei ole täidetud tingimused avalduse rahuldamiseks.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
22 I. Zulfikarpašić, kes on advokaat, sõlmis õigusabi- ja esinduslepingu oma kliendi S. Gajeriga, kes jättis esitatud arve maksmata.
23 I. Zulfikarpašić esitas notarile sundtäitmise avalduse S. Gajeri suhtes, tuginedes sellele arvele, mille täitemenetluse seadus kvalifitseerib „autentseks dokumendiks“. Notar andis 12. veebruaril 2014 selle dokumendi alusel täitemääruse, mis võlgniku vastuväite puudumisel jõustus.
24 13. novembril 2014 esitas I. Zulfikarpašić notarile avalduse, milles palus kinnitada selle täitemääruse Euroopa täitekorraldusena.
25 Notar leidis siiski, et taotletud tõendi väljaandmiseks ei ole tingimused täidetud. Ta märkis, et vastavalt määruse nr 805/2004 artikli 3 lõikele 1 peab nõue olema vaidlustamata. Vaidlustamata nõudeks saab esiteks artikli 3 lõike 1 punktide a–c kohaselt pidada üksnes nõudeid, mis on olnud kohtumenetluse ese, ning teiseks artikli 3 lõike 1 punkti d kohaselt üksnes nõudeid, mida on selgesõnaliselt väljendatud ametlikus juriidilises dokumendis, kusjuures viimati nimetatud mõiste peaks määruse sätete tähenduses hõlmama sellist notari koostatud dokumenti, nagu on „autentse dokumendi“ alusel antud täitemäärus. Selline täitemäärus aga ei täida tingimust, et võlgnik on oma nõusolekut võla suhtes selgesõnaliselt väljendanud.
26 Notar märkis samuti, et kuigi määruse nr 805/2004 artikli 4 punktis 7 on konkreetselt sätestatud, et Rootsis hõlmab mõiste „kohus“ maksmismäärustega seotud lihtmenetluste korral ka Rootsi täitevametit, siis ei see säte, teised määruse sätted ega täitemenetlusi puudutavad liidu õiguse teised aktid ei võrdsusta Horvaatias notarit kohtuga.
27 Seega saatis sama notar vastavalt täitemenetluse seaduse artikli 358 lõikele 4 põhikohtuasja edasi Općinski sud u Novom Zagrebu – Stalna služba u Samoborusse (Novi Zagrebi linnakohus – Samobori alaline talitus) selleks, et kohus teeks I. Zulfikarpašić’i poolt esitatud avalduse kohta otsuse selle täitekorraldusena kinnitamiseks.
28 Neil asjaoludel otsustas Općinski sud u Novom Zagrebu – Stalna služba u Samoboru (Novi Zagrebi linnakohus – Samobori alaline talitus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas täitemenetluse seaduse Euroopa täitekorraldust puudutavad sätted on kooskõlas määrusega nr 805/2004, ja täpsemalt, kas Horvaatias – täitemenetluse raames, kus antakse autentsele dokumendile tuginev täitemäärus – hõlmab mõiste „kohus“ notareid, ning kas notarid võivad välja anda Euroopa täitekorralduse tõendeid jõustunud ja täitmisele pööratavate täitemääruste kohta, mis tuginevad autentsetele dokumentidele, kui neid määruseid ei ole vaidlustatud; ning eitava vastuse korral, kas kohtud võivad välja anda Euroopa täitekorralduse tõendeid notari antud täitemääruste kohta, mis tuginevad autentsele dokumendile, kui need määrused puudutavad vaidlustamata nõudeid; ning sellisel juhul – millist vormi tuleks kasutada?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
29 Esitatud küsimus koosneb kolmest osast.
Küsimuse esimene osa
30 Küsimuse esimese osaga soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määrust nr 805/2004 tuleb tõlgendada nii, et Horvaatia notareid, kes tegutsevad volituse alusel, mis neile siseriikliku õigusega on antud sundtäitmise menetluses „autentsele dokumendile“ tuginedes, saab lugeda selle määruse tähenduses „kohtuteks“.
31 Horvaatia ja Hispaania valitsused on arvamusel, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Määruses kasutatud mõisted „kohus“ ja „kohtumenetlus“ hõlmavad mitte üksnes kohtuid ranges tähenduses, vaid samuti üldiselt kõiki ametivõime, kes täidavad sisuliselt õigusemõistmise funktsiooni, millega on käesolevas asjas tegemist. Euroopa Komisjon omalt poolt leiab, et küsimusele tuleb vastata eitavalt.
32 Sissejuhatuseks tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleneb nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttega seonduvatest nõuetest, et sellise liidu õigusnormi sõnastust, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning sellise tõlgenduse andmisel tuleb arvesse võtta sätte konteksti ja asjaomase õigusakti eesmärki (vt kohtuotsus, 13.10.2016, Mikołajczyk, C‑294/15, EU:C:2016:772, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Määruse nr 805/2004 ülesehituse kohta tuleb märkida, et kuigi mitmel korral viidatakse selles mõistetele „kohus“ ja „kohtumenetlus“, ei ole selles täpsustatud nende sisu. Nii määratleb määruse artikli 4 punkt 6 mõiste „päritoluriigi kohus“ kui „kohus või erikohus, kus toimub kohtumenetlus artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c kirjeldatud tingimuste täitmise[l]“. Määruse artikli 4 punkt 1 määratleb mõiste „kohtuotsus“ kui „liikmesriigi kohtu või erikohtu igasugune lahend“.
34 Sama määruse artikli 4 punkt 7 näeb ette, et Rootsis hõlmab mõiste „kohus“ maksmismäärustega (betalningsföreläggande) seotud lihtmenetluste korral ka Rootsi täitevametit (kronofogdemyndighet). Kuna see artikkel puudutab konkreetselt asutust, millele selles viidatakse, siis notarid Horvaatias ei ole sellega hõlmatud.
35 Veel tuleb tõdeda, et erinevalt näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrusest (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT 2012, L 201, lk 107), mille artikli 3 lõige 2 täpsustab, et mõiste „kohus“ selle määruse mõistes ei hõlma mitte ainult kohtuasutusi, vaid ka kõiki teisi pädevaid asutusi selles valdkonnas, kes täidavad õigusemõistmise ülesandeid ja kes vastavad samas sättes toodud teatud tingimustele, ei sisalda määrus nr 805/2004 ühtegi sellise mõjuga üldist sätet.
36 Seda järeldust kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1) seotud kohtupraktika, mille kohaselt määruse artikkel 3, mis näeb ette, et mõiste „kohus“ hõlmab Rootsi täitevametit ja Ungari notareid, ei hõlma Horvaatias notareid (vt selle kohta tänase kuupäevaga kohtuotsus, Pula Parking, C‑551/15, punkt 46).
37 Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 32 meenutati, tuleb mõisteid „kohus“ ja „kohtumenetlus“ tõlgendada seega arvestades eesmärke, mida taotleb määrus nr 805/2004, mille tõlgendamist eelotsusetaotluse esitanud kohus käesolevas kohtuasjas palub.
38 Sellega seoses tuleb märkida, et määruse artiklist 1 selgub, et määruse eesmärgiks on tagada vaidlustamata nõuetele kohtuotsuste vaba ringlus kõikides liikmesriikides ilma mis tahes vahemenetlusteta, mida oleks liikmesriigis vaja kehtestada enne kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist.
39 Määruse põhjenduse 10 kohaselt ei tohi seda eesmärki siiski saavutada nõrgendades ükskõik millisel viisil kaitseõigusi (vt analoogia alusel kohtuotsus, 14.12.2006, ASML, C‑283/05, EU:C:2006:787, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Pealegi ilmneb määruse nr 805/2004 põhjendusest 3, et kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte on tõelise Euroopa õigusruumi loomise nurgakivi. See põhimõte tugineb muu hulgas vastastikusel usaldusel õigusemõistmisse liikmesriikides, millele viitab määruse põhjendus 18.
41 Liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte on nimelt liidu õiguses väga oluline, kuna see võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala, põhinedes suurel usaldusel, mis peab liikmesriikide vahel olema (kohtuotsus, 5.4.2016, Aranyosi ja Căldăraru, C–404/15 ja C–659/15 PPU, EU:C:2016:198, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 See põhimõte leiab määruse nr 805/2004 artikli 5 alusel väljenduse teistes liikmesriikides nende kohtuotsuste tunnustamises ja täitmisele pööramises, mis on päritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa täitekorraldusena.
43 Õiguspärase ootuse põhimõtte säilitamine kohtuotsuste vaba ringluse kontekstis, nagu seda on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 38 ja 39, nõuab nende aspektide ranget hindamist, mis mõistet „kohus“ määratlevad, et võimaldada siseriiklikel asutustel tuvastada teiste liikmesriikide kohtute tehtud kohtuotsused. Nimelt eeldab vastastikuse usalduse põhimõte liidu liikmesriikide õigusemõistmise vastu, mis on nimetatud määruse kohaldamise alus, eelkõige seda, et otsused, mille täitmist taotletakse teises liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis, on tehtud kohtumenetluses, mis pakub sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi ja milles järgitakse võistlevuse põhimõtet.
44 Käesoleval juhul tuleb meenutada, et vastavalt täitemenetluse seadusele on Horvaatias notaritel pädevus anda autentse dokumendi alusel täitemäärus täitemenetluse algatamiseks. Kui vastav täitemäärus on võlgnikule teatavaks tehtud, on tal õigus esitada vastuväide. Notar, kellele ette nähtud tähtaja jooksul esitatakse vastuvõetav ja põhjendatud vastuväide tema täitemäärusele, edastab toimiku läbivaatamiseks pädevale kohtule, kes teeb kõnealuse vastuväite kohta otsuse.
45 Nendest sätetest tuleneb, et notari poolt „autentse dokumendi“ alusel antud täitemäärus tehakse võlgnikule teatavaks alles pärast selle andmist, ilma, et notarile esitatud nõudest oleks võlgnikku eelnevalt teavitatud.
46 Kuigi on tõsi, et võlgnikul on õigus esitada vastuväide notari poolt välja antud täitemäärusele ja näib, et notar teostab „autentse dokumendi“ alusel algatatud sundtäitmise menetluses talle antud volitusi kohtu järelevalve all, kellele notar on kohustatud edastama võimalikud vastuväited, ei ole Horvaatias notari poolt täitemenetluse raames sellisel alusel täitemääruse väljaandmisel siiski tegemist võistleva menetlusega.
47 Määruse nr 805/2004 artikkel 12 sätestab aga, et vaidlustamata nõuet artikli 3 lõike 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes võib kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad III peatükis sätestatud miinimumstandardeid.
48 Määruse artikkel 16 koostoimes määruse põhjendusega 12 näeb ette võlgnikku teavitamise „õigel ajal ja viisil“, mis lubaks tal korraldada oma kaitset ja tagada nii selle menetluse võistlevus, mille tulemusel väljastatakse täitekorraldus, mille alusel võib anda välja tõendi. Need miinimumnormid väljendavad liidu seadusandja tahet tagada, et menetlused, mille tulemusel tehakse vaidlustamata nõuetega seotud otsuseid, pakuksid kaitseõiguste järgimise piisavaid tagatisi (vt selle kohta kohtuotsus, 16.6.2016, Pebros Servizi, C–511/14, EU:C:2016:448, punkt 44).
49 Võistlevaks ei saa aga pidada menetlust, mille tulemusel antakse täitemäärus ilma, et toimetataks kätte menetluse algatusdokument või sellega samaväärne dokument, ja ilma, et selles aktis antaks võlgnikule teavet nõude kohta, mis viib selleni, et võlgnik saab esitatud nõudest teada alles sel hetkel, kui täitemäärus talle kätte toimetatakse.
50 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb küsimuse esimesele osale vastata, et määrust nr 805/2004 tuleb tõlgendada nii, et Horvaatias saab notareid, kes tegutsevad siseriikliku õigusega antud volituse alusel sundtäitmise menetluses „autentsele dokumendile“ tuginedes, lugeda selle määruse tähenduses „kohtuteks“.
Esimese küsimuse teine ja kolmas osa
51 Küsimuse teise ja kolmanda osaga, mida tuleb analüüsida koos, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas esiteks tuleb määrust nr 805/2004 tõlgendada nii, et Horvaatias notari poolt välja antud täitemääruse, mis tugineb „autentsele dokumendile“ ja mida ei ole vaidlustatud, saab kinnitada Euroopa täitekorraldusena, ning teiseks, kas seda määrust tuleb tõlgendada nii, et sellise tõendi väljaandmise pädevus on notaritel, või nii, et selline pädevus on liikmesriigi kohtutel.
52 Määruse artikkel 3 „Euroopa täitekorraldusena kinnitatavad täitedokumendid“ määratleb tingimused, mille täitmisel on nõue vaidlustamata, tehes vahet lõike 1 punktides a–c viidatud juhul, mis puudutab kohtumenetluse käigus vaidlustatud nõudeid, ja lõike 1 punktis d viidatud juhul, mis on seotud ametlikus juriidilises dokumendis selgesõnaliselt nõude suhtes nõusoleku väljendamisega.
53 Kuigi küsimuse esimesele osale antud vastusest tuleneb, et täitemäärust, mille on Horvaatias andnud „autentsele dokumendile“ tuginedes notar, ei saa kvalifitseerida kohtuotsuseks, kuna see siseriiklik ametivõim ei ole kohus ja järelikult ei saa asuda seisukohale, et see täitemäärus on välja antud kohtumenetluses, tuleb siiski hinnata, kas sellist täitemäärust saab kvalifitseerida vaidlustamata nõudega seotud ametlikuks juriidiliseks dokumendiks määruse nr 805/2004 artikli 3 lõike 1 punkti d tähenduses.
54 Sellega seoses määratleb määruse artikli 4 punkt 3 ametliku juriidilise dokumendina kas dokumendi, mis on koostatud või registreeritud ametliku juriidilise dokumendina ning mille õigsus lähtub dokumendi allkirjast ja sisust ja mis on kehtestatud päritoluriigi avaliku võimu kandja või muu vastava võimu poolt, või haldusasutuse määratud või tema poolt kinnitatud kohustuste jätkumisega seotud kokkuleppena.
55 Tuleb tõdeda, et kuigi Horvaatia õiguskorras on notaritel pädevus koostada ametlikke juriidilisi dokumente, ei ole „autentsele dokumendile“ tuginedes antud täitemäärusega tuvastatud nõue vaidlustamata.
56 Nimelt näeb vastavalt määruse nr 805/2004 põhjendusele 5 määruse artikli 3 lõike 1 punkt d ette, et ametlikku juriidilist dokumenti saab Euroopa täitekorraldusena kinnitada üksnes siis, kui võlgnik on selles dokumendis nõude suhtes selgesõnaliselt väljendanud nõusolekut.
57 Notar andis põhikohtuasjas aga täitemääruse, tuginedes „autentsele dokumendile“ ehk I. Zulfikarpašić väljastatud arvele õigusabi- ja esinduslepingu alusel, mille koostas advokaat ühepoolselt. Täitemääruse sisust ei tulene, et võlgnik oleks nõude suhtes selgesõnaliselt väljendanud nõusolekut.
58 Pealegi see, et võlgnik ei ole vastuväidet esitanud, ei saa olla samastatav nõude suhtes selgesõnaliselt nõusoleku väljendamisega määruse nr 805/2004 artikli 3 lõike 1 punkti d tähenduses, kuna nõusolek peab sisalduma ametlikus juriidilises dokumendis, mida kinnitatakse.
59 Eeltoodut arvestades tuleb küsimuse teisele ja kolmandale osale vastata, et määrust nr 805/2004 tuleb tõlgendada nii, et Horvaatias notari antud täitemäärust, mis tugineb „autentsele dokumendile“ ja mida ei ole vaidlustatud, ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena, kuna täitemäärus ei puuduta vaidlustamata nõuet määruse nr 805/2004 artikli 3 lõike 1 tähenduses.
Kohtukulud
60 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes otsustab Euroopa Kohus (teine koda):
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, tuleb tõlgendada nii, et Horvaatias saab notareid, kes tegutsevad siseriikliku õigusega antud volituse alusel sundtäitmise menetluses „autentsele dokumendile“ tuginedes, lugeda selle määruse tähenduses „kohtuteks“.
2. Määrust nr 805/2004 tuleb tõlgendada nii, et Horvaatias notari antud täitemäärust, mis tugineb „autentsele dokumendile“ ja mida ei ole vaidlustatud, ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena, kuna täitemäärus ei puuduta vaidlustamata nõuet määruse nr 805/2004 artikli 3 lõike 1 tähenduses.
Allkirjad