ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
15. september 2011(*)
Ühenduse kaubamärk – Tühistamismenetlus – Ühenduse sõnamärk CENTROTHERM – Kaubamärgi tegelik kasutamine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a – Faktide kontrollimine omal algatusel – Määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige 1 – Uute tõendite vastuvõetavus – Määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige 2 – Õigusvastasuse väide – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 40 lõige 5
Kohtuasjas T‑434/09,
Centrotherm Systemtechnik GmbH, asukoht Brilon (Saksamaa), esindajad: advokaadid J. Albrecht ja U. Vormbrock,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: G. Schneider ja R. Manea,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus,
centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG, asukoht Blaubeuren (Saksamaa), esindaja: advokaat O. Löffel,
mille ese on hagi, mis on esitatud Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 25. augusti 2009. aasta otsuse (asi R 6/2008‑4) peale, mis käsitleb centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG ja Centrotherm Systemtechnik GmbH vahelist tühistamismenetlust,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: president E. Moavero Milanesi, kohtunikud N. Wahl (ettekandja) ja S. Soldevila Fragoso,
kohtusekretär: ametnik T. Weiler,
arvestades 26. oktoobril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 15. veebruaril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti kostja vastust,
arvestades 2. veebruaril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades poolte taotlusi korraldada kohtuistung,
arvestades 30. märtsi 2011. aasta määrust, mis käsitleb kohtuasjade T‑427/09 ja T‑434/09 liitmist suulise menetluse huvides,
arvestades 5. mail 2011 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Centrotherm Systemtechnik GmbH esitas 7. septembril 1999 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk CENTROTHERM.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 11, 17, 19 ja 42 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 11: „küttekatelde leektorud, korstnalõõrid, katlatorud; gaasipõleti otsakud; kütte- ja kliimaseadmete, aurugeneraatorite ning kuivatus- ja ventilatsiooniseadmete mehaanilised osad, õhufiltrimisseadmed ja nende osad; gaasiseadmete mehaanilised osad; torujuhtmekraanid; korstnasiibrid”;
– klass 17: „toruliitmikud, torumuhvid, torustikuarmatuurid, voolikud, kõik eespool nimetatud kaubad, v.a metallist; tihendid, tihendusmaterjalid; täite-, toppimis- ja isoleermaterjalid, osaliselt töödeldud pressitud plastikmaterjalid; klassi 17 kuuluvad plastikust esemed”;
– klass 19: „ehitusmaterjalid; torud, torujuhtmed, eeskätt ehituse otstarbel; veetorud ja harutorud; ehitustarindid; seinavooderdised, ehitusplaadid, plaadid; korstnapikendid, korstnalõõrid, korstnakatted, korstnate jätkutorud, v.a metallist”;
– klass 42: „arhitektuurinõustamine; ehitusprojekteerimine; inseneriteenused; tehnilised projektiuuringud; mõõdistamine”
4 Kaubamärk CENTROTHERM registreeriti ühenduse kaubamärgina eespool punktis 3 nimetatud kaupade ja teenuste jaoks 19. jaanuaril 2001.
5 Menetlusse astuja centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG esitas 7. veebruaril 2007 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artikli 15 ja artikli 50 lõike 1 punkti a (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 15 ja artikli 51 lõike 1 punkt a) alusel kaubamärgi CENTROTHERM tühistamise taotluse seoses kõigi registreeritud kaupade ja teenustega.
6 Tühistamistaotlus tehti hagejale teatavaks 15. veebruaril 2007 ja paluti tal kolme kuu jooksul esitada võimalikud märkused ja tõendid varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta.
7 Hageja vaidlustas 11. mail 2007 esitatud märkustes tühistamistaotluse ja esitas tegeliku kasutamise tõendamiseks järgmised tõendid:
– 14 digitaalfotot;
– neli arvet;
– hageja ärijuhina tegutseva M. W. ütluse pealkirjaga „eidesstattliche Versicherung” (vande all antud ütlus).
8 Hageja kinnitas, et tal on arvukalt muid arvete koopiaid, mille ta esialgu jätab konfidentsiaalsuskaalutlustel esitamata. Kinnitades, et tal on võimalik esitada muid dokumente, palus hageja ühtlustamisameti apellatsioonikojal teha vastav menetlustoiming, kui viimane soovib, et toimikusse lisamiseks esitataks muid tõendeid ja üksikdokumente.
9 Tühistamisosakond kuulutas 30. oktoobril 2007 kaubamärgi CENTROTHERM tühistatuks, tõdedes, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavad selle kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks.
10 Hageja esitas 14. detsembril 2007 selle otsuse peale kaebuse, mille ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda oma 25. augusti 2009. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) osaliselt rahuldas. Hageja väitis eelkõige, et tühistamisosakond oleks pidanud temalt nõudma muid teavet sisaldavaid dokumente. Samuti heitis hageja tühistamisosakonnale ette arvestamata jätmist kaubamärki CENTROTHERM puudutava teise ühtlustamisametis menetletava asja toimikus olevate tõenditega.
11 Apellatsioonikoda tühistas tühistamisosakonna otsuse ja jättis tühistamistaotluse rahuldamata järgmiste kaupade osas: klassi 11 kuuluvad „küttekatelde leektorud, korstnalõõrid, katlatorud; gaasipõleti otsakud; kütteseadmete mehaanilised osad; gaasiseadmete mehaanilised osad; torujuhtmekraanid; korstnasiibrid”; klassi 17 kuuluvad „toruliitmikud, torumuhvid, torustikuarmatuurid, voolikud, kõik eespool nimetatud kaubad, v.a metallist” ja klassi 19 kuuluvad „torud, torujuhtmed, eeskätt ehituse otstarbel; harutorud; korstnalõõrid”. Ülejäänud osas jättis apellatsioonikoda kaebuse rahuldamata.
12 Eelkõige leidis apellatsioonikoda, et kaubamärgi CENTROTHERM tegelik kasutamine eespool punktis 11 loetletud kaupade puhul viie aasta jooksul enne tühistamistaotluse esitamist 7. veebruaril 2007 (edaspidi „asjaomane ajavahemik”) oli tõendatud, kuna hageja esitatud fotodest ilmnes kaubamärgi kasutamise olemus ja esitatud arved tõendasid, et mainitud kaupu turustati vaidlusaluse kaubamärgi all.
13 Siiski leidis apellatsioonikoda, et teiste kaupade ja teenuste kohta, mille jaoks kaubamärk CENTROTHERM registreeritud oli (vt eespool punkt 3), oli hageja tõendina esitanud üksnes oma ärijuhi vande alla antud ütluse, mis ei ole apellatsioonikoja arvates piisav kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks. Sellega seoses märkis apellatsioonikoda, et tühistamisosakond ei olnud kohustatud nõudma muid dokumente ega arvestama teise ühtlustamisametis menetletava asja toimikuga.
Poolte nõuded
14 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus niivõrd, kuivõrd sellega on rahuldatud kaubamärgi CENTROTHERM tühistamistaotlus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.
15 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
16 Menetlusse astuja palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.
Õiguslik käsitlus
17 Hagi toetuseks esitab hageja kolm tühistamisväidet ja õigusvastasuse väite. Väited põhinevad esiteks ühtlustamisameti tühistamisosakonnale kasutamise kohta esitatud tõenditele antud vääral hinnangul, teiseks määruse nr 207/2009 artikli 76 lõikest 1 tuleneva faktiliste asjaolude omal algatusel kontrollimise kohustuse rikkumisel ja kolmandaks apellatsioonikojale esitatud tõenditega arvestamata jätmisel. Teise võimalusena on esitatud õigusvastasuse väide seoses komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189) (muudetud kujul) eeskirja 40 lõike 5 rikkumisega.
Esimene väide, mis käsitleb ühtlustamisameti tühistamisosakonnale kaupade kasutamise kohta esitatud tõenditele antud väära hinnangut
Poolte argumendid
18 Hageja väidab, et tühistamisosakonnale esitatud tõendid (vt eespool punkt 7) on piisavad tõendamaks kaubamärgi CENTROTHERM tegelikku kasutamist, kuna neis sisaldub vaidlusaluse kaubamärgi kasutamise koha, aja, ulatuse ja olemuse kohta teave kõigi eespool punktis 3 loetletud kaupade ja teenuste osas.
19 Eelkõige heidab hageja apellatsioonikojale ette seda, et viimane jättis arvestamata hageja ärijuhi vande all antud ütluse tõendusväärtusega. Sellega seoses väidab hageja, et see ütlus tuleb tervikuna lugeda paikapidavaks, kuna valdavat osa selles sisalduvaid asjaolusid kinnitavad toimikus olevad täiendavad tõendid.
20 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad see väide tagasi lükata.
Üldkohtu hinnang
21 Kõigepealt tuleb meenutada tühistamise kui sanktsiooni rakendamise menetlust ja eesmärki ning tühistamismenetluses tõendite kogumist reguleerivaid põhimõtteid.
22 Vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 15 lõike 1 esimesele lõigule ja artikli 51 lõike 1 punktile a, kuulutatakse ühenduse kaubamärgi omaniku õigused tühistatuks ühtlustamisametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärki ei ole Euroopa Liidus viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud.
23 Määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõike 5 kohaselt määrab tühistamistaotluse korral ühtlustamisamet tähtaja, mille jooksul ühenduse kaubamärgi omanik peab esitama tõendid kaubamärgi kasutamise kohta. Kui määratud tähtaja jooksul tõendeid ei esitata, kuulutatakse kaubamärk tühistatuks. Vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõikele 3, mida tühistamistaotluste suhtes kohaldatakse sama määruse eeskirja 40 lõike 5 alusel, peavad tõendid kaubamärgi kasutamise kohta viitama selle kaubamärgi kasutamise kohale, ajale, ulatusele ja olemusele.
24 Liidu õigusest tuleneva kaitse saamise aluseks oleva kaubamärgi tegeliku kasutamise nõude ratio legis seisneb selles, et ühtlustamisameti register ei tohi endast kujutada strateegilist ja staatilist talletuskohta, mis tagab passiivsele omanikule ajaliselt piiramatu ainuõiguse. Vastupidi, nagu nähtub määruse nr 207/2009 põhjendusest 10, peab see register tõetruult kajastama neid tähiseid, mida ettevõtjad turul tegelikult kasutavad kaubandustegevuses oma kaupade ja teenuste eristamiseks (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 27. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑259/02: La Mer Technology, EKL 2004, lk I‑1159, punktid 18–22).
25 Kohtupraktika kohaselt on kaubamärgi tegeliku kasutamisega tegemist siis, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt selle peamisele ülesandele, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine eesmärgiga luua või säilitada turg neile kaupadele ja teenustele, välja arvatud sümboolne kasutamine, mille ainus eesmärk on registreeringust tulenevate õiguste säilitamine. Lisaks sellele tuleneb tegeliku kasutamise nõudest, et asjaomasel territooriumil kaitstud kaubamärki tuleb kasutada avalikult ja väljapoole suunatuna. Selles suhtes nõuab tegeliku kasutamise tingimus, et asjaomasel territooriumil kaitstud kaubamärki kasutatakse avalikult ja väljapoole suunatuna (vt Üldkohtu 27. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑418/03: La Mer Technology vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Laboratoires Goëmar (LA MER), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Kuigi tegeliku kasutamise mõiste välistab selle, et mis tahes minimaalse ja ebapiisava kasutamise alusel võiks leida, et kaubamärki tegelikult ja tõhusalt kasutatakse, ei ole tegeliku kasutamise nõude eesmärk siiski ettevõtja majandusliku edu hindamine või tema majandusstrateegia uurimine ega piirdumine kaubamärkide kaitsmisega ainult nende suuremahulise kaubandusliku kasutamise korral (Üldkohtu 23. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑194/03: Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Marine Enterprise Projects (BAINBRIDGE), EKL 2006, lk II‑445, punkt 32).
27 Täpsemalt väljendatuna peab käesoleval juhul asjaomase kaubamärgi tegeliku kasutamise uurimise käigus hindama toimikusse koondatud tõendeid tervikuna, võttes arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid tegureid. Hindamisel peab tuginema kõigile faktidele ja asjaoludele, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas on tegemist kaubamärgi tegeliku kaubandusliku kasutamisega ja sellisteks asjaoludeks on eelkõige kasutamine, mida vastavas majandussektoris võib pidada põhjendatuks kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks turuosa säilitamiseks või loomiseks, kaupade või teenuste olemus, turu omadused, kaubamärgi kasutamise ulatus ja sagedus (vt eespool viidatud kohtuotsus LA MER, punktid 53–55 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Asjaomase kaubamärgi kasutamise ulatuse osas tuleb eelkõige arvesse võtta ühelt poolt kasutamisjuhtude kaubanduslikku mahtu tervikuna ja teiselt poolt nii kasutamise ajavahemikku kui ka kasutamise sagedust (vt eespool viidatud kohtuotsus LA MER, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika). Selline hindamine tähendab, et arvessevõetavad tegurid on teatavas vastastikuses sõltuvuses. Nii võib nimetatud kaubamärgiga tähistatud kaupade vähest kogust kompenseerida kaubamärgi kasutamise märkimisväärne intensiivsus või regulaarsus ja vastupidi (vt eespool viidatud kohtuotsus LA MER, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).
29 Mida piiratum on siiski kaubamärgi kasutamise kaubanduslik maht, seda vajalikum on, et kaubamärgi omanik esitaks täiendavaid tõendeid, mille alusel välistada kahtlused seoses asjaomase kaubamärgi tegeliku kasutamisega (Üldkohtu 18. jaanuari 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑382/08: Advance Magazine Publishers vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Capela & Irmãos (VOGUE), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 31).
30 Peale selle ei saa tegelikku kasutamist tõendada tõenäolisuse või oletustega, vaid see peab tuginema konkreetsetele ja objektiivsetele tõenditele kaubamärgi tõhusa ja piisava kasutamise kohta asjaomasel turul (vt eespool viidatud kohtuotsus LA MER, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).
31 Just neist kaalutlustest lähtudes tuleb otsustada, kas on põhjendatud apellatsioonikoja hinnang, mille kohaselt ei tõenda hageja esitatud tõendid, et kaubamärki CENTROTHERM on tegelikult kasutatud muude kui eespool punktis 11 nimetatud kaupade ja teenuste suhtes.
32 Paslik on meenutada, et hageja poolt tema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks tühistamisosakonnale esitatud tõendid koosnevad vande alla antud ütlusest, neljast arvest ja 14-st digitaalfotost.
33 Kõigepealt tuleb tõdeda, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb määruse nr 207/09 artikli 78 lõike 1 punkti f tähenduses „kirjalike, vande all antud või tõendatud ütluste või ütluste andmise liikmesriigi seaduste kohaselt samaväärsete muude ütluste” tõendusjõu hindamiseks kontrollida dokumendis sisalduvate andmete tõepärasust ja usaldusväärsust, võttes eelkõige arvesse dokumendi päritolu, dokumendi koostamise asjaolusid, dokumendi adressaati ja seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usutav (vt selle kohta Üldkohtu 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑86/07: Deichmann-Schuhe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Design for Woman (DEITECH), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 47, ja 13. mai 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑183/08: Schuhpark Fascies vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Leder & Schuh (jello SCHUHPARK), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 38).
34 Seega tuleb olla seisukohal, et arvestades ütluse andja ja hageja ilmselget seotust, saab sellele ütlusele omistada tõendusjõu üksnes siis, kui seda kinnitab 14-l fotol kujutatu ja neli esitatud arvet.
35 Mis puutub arvetesse, siis tuleb nentida, et neist kolm on juulist 2006 ja puudutavad Taanit, Ungarit ja Slovakkiat ning üks on jaanuarist 2007 ja puudutab Saksamaad. Sõna „centrotherm” on nende arvete päises ja selle juures on hageja logo, mis tähistab ettevõtte nime, ja postiaadress.
36 Arvetest nähtub, et hageja müüs neljale kliendile mitmesuguseid torustikega seotud kaupu (torud, muhvid, liitmikkomplektid kateldele, torupõlved, väljalasketorustike katted) summa eest, mis, hõlmates 2007. aasta arvet, moodustab kaubamärki CENTROTHERM kandvate kaupade 2006. aasta müügikäibest vähem kui 0,03%.
37 Sellest järeldub, et hageja müügijuhi ütluses olevate summadega võrreldes esitas hageja ühtlustamisametile müügi kohta suhteliselt nõrgad tõendid. Seega tuleb isegi siis, kui apellatsioonikoda oleks pidanud selle ütlusega arvestama, tõdeda, et toimikus ei ole piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid ütluse sisu müügisummade osas. Mis lisaks puudutab kaubamärgi kasutamise ajalist külge, siis katavad need arved väga lühikese, lausa hetkega võrreldava ajavahemiku, nimelt 12., 18. ja 21. juuli 2006 ja 9. jaanuari 2006.
38 Esitatud fotode osas tuleb tõdeda, et kaubamärk CENTROTHERM on selgelt nähtav vaid seitsmel fotol 14-st, nimelt:
– kahel torul oleval kujutisel;
– toru osa meenutaval kahel esemel oleval kujutisel;
– kaubaalusena näivale esemele kinnitatud kleebisel ja kahel pappkastil oleval kleebisel.
39 Neljal muul fotol ei ole vaidlusalust kaubamärki praktiliselt võimalik eristada.
40 Kolmel viimasel fotol on võimalk eristada osa kaubamärgist CENTROTHERM, nimelt:
– tähed „centroth” toru otsikul;
– torul ja toru otsikuna näival esemel olev hageja äriühingu logo ja selle logo kõrval olev loetamatu tekst, mis arvatavasti vastab esitatud arvete päises olevale tekstile.
41 Samuti tuleb nentida, et ühelgi fotodest ei ole kuupäeva ja kohtuistungil möönis hageja, et fotod ei ole tehtud asjaomases ajavahemikus.
42 Peale selle ei võimalda need fotod tuvastada kaupu, mis on pakendatud kleebist CENTROTHERM kandvatele kaubaalusele, ja kahte pappkasti. Kuigi neil kleebistel on torustikele viitavad märked, ei ole fotode ega arvete põhjal võimalik teha järeldust pakendite tegeliku sisu kohta.
43 Lisaks ei vasta kleebistel eristatavad tootenumbrid hageja esitatud arvetel märgitud tootenumbritele. Seega ei ole nende fotode ja arvete põhjal võimalik järeldada, et hageja tarnis tõepoolest asjaomasel ajavahemikul kaubamärki CENTROTHERM kandvate kleebistega tähistatud pakendeid.
44 Eelöeldu põhjal ei saa ei fotod ega ka arved toetada hageja ärijuhi ütlust, milles viimane kinnitab, et asjaomasel ajavahemikul turustati kaubamärgi CENTROTHERM all järgmisi kaupu: kliimaseadmete, aurugeneraatorite ning kuivatus- ja ventilatsiooniseadmete mehaanilised osad; õhufiltrimisseadmed ja nende osad; tihendid, tihendusmaterjalid; täite-, toppimis- ja isoleermaterjalid, osaliselt töödeldud pressitud plastikmaterjalid; ehitusmaterjalid, ehitustarindid; seinavooderdised, ehitusplaadid; korstnapikendid, korstnalõõrid, korstnakatted ja korstnate jätkutorud.
45 Tuleb teha järeldus, et toimikus olevaid tõendeid tervikuna hinnates ei saa tuvastada, seejuures tõenäolisusele või oletustele tuginemata, et kaubamärki CENTROTHERM on asjaomasel ajavahemikul tegelikult kasutatud muude kaupade ja teenuste puhul kui need, mis on loetletud eespool punktis 11.
46 Esimene väide tuleb seega tagasi lükata.
Teine väide, mis käsitleb kohustust kontrollida fakte omal algatusel
Poolte argumendid
47 Hageja väitel on ühtlustamisamet rikkunud õigusnormi, jättes täitmata kohustuse kontrollida fakte omal algatusel. Hageja sõnul rikkus tühistamisosakond määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 esimest lauset, kuna ta jättis arvestamata tõenditega, mis sisalduvad kaubamärgi CENTROTHERM menetlusse astujaga seotud äriühingu poolt 5. detsembril 2006 esitatud tühistamistaotluse ühtlustamisameti toimikus.
48 Hageja väitel sisalduvad ühtlustamisameti toimikus, mis puudutab tühistamismenetlust, kaubamärgi CENTROTHERM kasutamise kontrollimiseks asjakohased tõendid, nimelt kinnituse selle kohta, et kaubamärk CENTROTHERM esineb kondensatsioonipõhimõttel töötavate küttekatelde plastikust leektorude tootjate turul, arvulised andmed hageja kaupade müügi kohta ajavahemikus 1994–2001 ja viited hageja veebilehele.
49 Hageja leiab, et nende tõendite põhjal saab järeldada, et on „äärmiselt tõenäoline”, et ta on asjaomasel ajavahemikul kaubamärgi CENTROTHERM all turustanud laias valikus tooteid.
50 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
Üldkohtu hinnang
51 Kõigepealt tuleb meenutada määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt „[a]sju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega”.
52 Käesoleval juhul tuleb märkida, et sarnaselt registreerimisest keeldumise põhjustega on tühistamise aluseks olevaid põhjusi nii absoluutseid kui ka suhtelisi.
53 Vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 51 lõikele 1 kuulutatakse ühenduse kaubamärgi omaniku õigused tühistatuks, kui kaubamärki ei ole ühenduses viie aasta jooksul kasutatud (määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a), omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu on kaubamärk kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud (määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt b) või kui kaubamärgi omanik on kasutanud kaubamärki avalikkust eksitaval viisil või on seda teinud tema loal keegi teine (määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt c).
54 Kui kaks viimati mainitud tingimust on seotud absoluutsete keeldumispõhjustega, nagu nähtub määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktidest b–d ja g, siis esimene tingimus seondub sättega, mis käsitleb suhteliste keeldumispõhjuste kontrollimist, nimelt määruse nr 207/2009 artikli 42 lõikega 2. Järelikult tuleb sedastada, et kontrolli suhtes, mille ühtlustamisamet tühistamismenetluse raames viib läbi ühenduse kaubamärgi tegeliku kasutamise osas, tuleb kohaldada määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 lõpuosa, mille kohaselt piirdutakse kontrollimisel menetlusosaliste esitatud faktidega.
55 Seega on vale hageja eeldus, mille kohaselt rikkus ühtlustamisamet hageja esitatud tõendite uurimisega piirdudes õigusnormi.
56 Järelikult tuleb teine väide tagasi lükata.
Kolmas väide, mis käsitleb apellatsioonikojale esitatud tõenditega arvestamata jätmist
Poolte argumendid
57 Hageja väitel oleks ühtlustamisamet pidanud arvestama vaidlusaluse kaubamärgi kasutamise nende tõenditega, mille ta esitas esmakordselt apellatsioonikojas.
58 Selle kohta väidab ta eelkõige, et määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 76 lõike 1 esimest lauset ning määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et ühtlustamisamet peab ise täiendama tühistamismenetluse toimikut, kui see on ilmselgelt puudulik. Seega oleks apellatsioonikoda pidanud arvestama tõenditega, mis esitati esmakordselt talle.
59 Teise võimalusena väidab hageja, et isegi kui apellatsioonikojal selline kohustus puudub, oleks viimane määruse nr 207/2009 artikli 76 lõikest 2 tulenevat kaalutluspädevust õigesti kasutades pidanud arvestama tõenditega, mis esitati esmakordselt talle.
60 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad see väide tagasi lükata.
Üldkohtu hinnang
61 Esiteks tuleb meenutada, et nagu eespool punktides 51–54 on mainitud, peab ühtlustamisamet kaubamärgi tegeliku kasutamise kontrollimisel kohaldama määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 lõpuosa. Selle sätte kohaselt piirdub ühtlustamisamet kontrollimisel menetlusosaliste esitatud faktidega. Seega tuleb tähelepanuta jätta hageja väide, nagu oleks ühtlustamisametil kohustus täiendada toimikut omal algatusel.
62 Teiseks ei ole ühtlustamisameti menetlusosalistele antud võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast selleks määratud tähtaja möödumist tingimusteta õigus, vaid vastavalt kohtupraktikale kohaldatakse seda tingimusel, et ei ole sätestatud teisiti. Ainult siis, kui see tingimus on täidetud, omab ühtlustamisamet hilinenult esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite arvesse võtmisel kaalutluspädevust (Üldkohtu 12. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑86/05: K & L Ruppert Stiftung vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lopes de Almeida Cunha jt (CORPO livre), EKL 2007, lk II‑4923, punkt 47).
63 Käesoleval juhul on olemas säte, mis välistab apellatsioonikojale esitatud tõenditega arvestamise, nimelt määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõige 5.
64 Kõigest eeltoodust lähtuvalt tuleb esimene väide tagasi lükata.
Õigusvastasuse väide, mis käsitleb määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõiget 5
Poolte argumendid
65 Sisuliselt väidab hageja, et määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõiget 5 ei saa kohaldada, kuna see takistab ühtlustamisametil tühistamismenetluses määruse nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel arvestamast tõenditega, mis on esitatud pärast tähtaja möödumist. Hageja väidab sellega seoses, et määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõige 5 on vastuolus EÜ artikliga 202 ja määruse nr 207/2009 artikli 57 lõikega 1, artikli 76 lõikega 1 ja artikli 162 lõikega 1. Lisaks sellele väidab hageja, et kõnealune eeskiri on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega ja eriti proportsionaalsuse põhimõttega, omandiõigusega ja õigusega õiglasele menetlusele.
66 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad õigusvastasuse väide tagasi lükata.
Üldkohtu hinnang
67 Üldkohus leiab, et kuigi tõepoolest ei tohi määruse nr 2868/95 eeskirjad olla vastuolus määruse nr 207/2009 sätete ja ülesehitusega, ei ole määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõike 5 ja määruses nr 207/2009 sisalduvate tühistamist reguleerivate sätete vahel võimalik tuvastada mingit vastuolu.
68 Määruses nr 207/2009 on sätestatud materiaalõigusnorm, et kui kaubamärki tegelikult ei kasutata, siis on tagajärjeks selle tühistamine; määrus nr 2868/95 täpsustab seevastu kohaldatavad menetlusnormid, eelkõige tõendamiskoormise jaotumise ja määratud tähtaegade järgimata jätmise tagajärjed. Nagu eespool juba märgitud (vt eespool punktid 51–54), tuleneb lisaks määruse nr 207/2009 ülesehitusest, et tegeliku kasutamise puudumisel põhineva tühistamistaotluse korral on ühtlustamisameti kontroll piiratud menetlusosaliste esitatud väidete ja faktidega.
69 Tuleb nentida, et hageja esitatud argumendid ei tõenda mingil moel, et määruse nr 2868/95 eeskirja 40 lõikes 5 olev menetlusnorm, mille kohaselt lasub tõendamiskoormis kaubamärgi omanikul ja mille kohaselt tingib ettenähtud tähtaja jooksul piisavate tõendite esitamata jätmine tühiseks kuulutamise, oleks vastuolus määrusega nr 207/2009.
70 Mis puutub väidetavasse proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisse, siis tuleb meenutada, et kui põhjuseta ei peeta kinni tähtaegadest, mis on ühenduse süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks fundamentaalse tähtsusega, siis võib seda ühenduse õiguse alusel sanktsioneerida õiguse kaotusega, ilma et see oleks vastuolus mainitud proportsionaalsuse põhimõttega (vt selle kohta Üldkohtu 17. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑218/06: Neurim Pharmaceuticals (1991) vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Eurim-Pharm Arzneimittel (Neurim PHARMACEUTICALS), EKL 2008, lk II‑2275, punkt 55).
71 Lõpetuseks tuleb tõdeda, et väitel, nagu rikuks määrus nr 2868/95 eeskirja nr 40 lõige 5 omandiõigust ning õigust õiglasele menetlusele, puudub alus. See eeskiri ei mõjuta mingil moel kaubamärgi omaniku õigusi, kui ta, sarnaselt käesoleval juhul hagejaga, ise ei otsusta jätta määratud tähtaja jooksul esitamata oma käsutuses olevad tõendid, mis tõendavad talle kuuluva kaubamärgi tegelikku kasutamist.
72 Kõigest eelöeldust tuleneb, et hageja esitatud õigusvastasuse väide tuleb samuti tagasi lükata.
73 Järelikult tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.
Kohtukulud
74 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
75 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele mõista välja hagejalt. Kuna menetlusse astuja ei ole hagejalt kohtukulude hüvitamist nõudnud, kannab ta ise enda kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Centrotherm Systemtechnik GmbH‑lt.
3. centrotherm Clean Solutions GmbH & Co. KG kannab ise enda kohtukulud.
Moavero Milanesi | Wahl | Soldevila Fragoso |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. septembril 2011 Luxembourgis.
Allkirjad