Kohtuasi C‑79/15 P

Euroopa Liidu Nõukogu

versus

Hamas

Apellatsioonkaebus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastane võitlus – Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP – Artikli 1 lõiked 4 ja 6 – Määrus (EÜ) nr 2580/2001 – Artikli 2 lõige 3 – Organisatsiooni jätmine terroriaktides osalevate isikute, rühmituste ja üksuste loetellu – Tingimused – Rahaliste vahendite külmutamise otsuste faktiline alus – Pädeva asutuse otsus – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 26. juuli 2017. aasta otsus

1.        Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Loetellu jätmine rahaliste vahendite külmutamise siseriikliku otsuse alusel – Siseriiklik otsus, mis ei ole enam üksinda piisav järeldamaks, et on endiselt terroristlikus tegevuses osalemise oht – Nõukogu kohustus võtta arvesse uuemaid faktilisi asjaolusid, millest nähtub, et selline oht on endiselt olemas

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõige 6)

2.        Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Loetellu kandmine või sellesse jätmine rahaliste vahendite külmutamise siseriikliku otsuse alusel – Nõue, et loetellu jätmist põhjendavate uute tõendite kohta on tehtud esmakordse loetellu kandmise aluseks olnud siseriiklikust otsusest hilisem siseriiklik otsus – Puudumine

(Nõukogu ühine seisukoht 2001/931, artikli 1 lõiked 4 ja 6)

3.        Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu rakendatud eripiirangud – Rahaliste vahendite külmutamise otsus – Loetellu jätmine rahaliste vahendite külmutamise siseriikliku otsuse alusel – Kontrolli ulatus – Kõiki terroristlikus tegevuses osalemise ohu jätkuva olemasolu tõendamiseks kasutatud andmeid hõlmav kontroll – Andmed, mis ei ole kõik pärit pädeva asutuse tehtud siseriiklikust otsusest – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 296)

1.      Mis puudutab hilisemaid rahaliste vahendite külmutamise otsuseid, siis on isiku või üksuse rahaliste vahendite külmutamise loetellu jätmise küsimuse uurimisel olulise tähtsusega see, kas pärast isiku või üksuse loetellu kandmist või loetelu viimast läbivaatamist on faktilised asjaolud muutunud nii, et nende alusel ei saa enam teha sama järeldust kõnealuse isiku või üksuse osalemise kohta terroristlikus tegevuses.

Eespool toodust nähtub, et ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta artikli 1 lõike 6 kohasel läbivaatamisel võib nõukogu jätta isiku või üksuse nimetatud loetellu, kui ta jõuab järeldusele, et on jätkuvalt oht, et isik või üksus osaleb terroristlikus tegevuses, mis tingis tema esmakordse loetellu kandmise. Isiku või üksuse sellesse loetellu jätmine tähendab seega sisuliselt esmakordse loetellu kandmise pikendamist.

Kontrollimisel, kas esineb jätkuvalt oht, et isik või üksus osaleb terroristlikus tegevuses, tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse seda, mis on saanud isiku või üksuse rahaliste vahendite külmutamise loetellu esmakordse kandmise aluseks olnud siseriiklikust otsusest, eelkõige kui see siseriiklik otsus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud uute asjaolude või tõendite ilmnemise tõttu või pädeva siseriikliku asutuse hinnangu muutumise tõttu.

Kerkib aga üles küsimus, kas esmakordse loetellu kandmise aluseks olnud siseriikliku otsuse jätkuv kehtimine võib iseenesest olla piisav, et jätta isik või üksus sellesse loetellu.

Kui aja möödumist ja asjaolude muutumist arvestades ei võimalda ainuüksi asjaolu, et esmakordse loetellu kandmise aluseks olnud siseriiklik otsus on jätkuvalt kehtiv, enam järeldada, et on endiselt oht, et isik või üksus osaleb terroristlikus tegevuses, siis on nõukogu kohustatud selle isiku või üksuse loetellu jätmist põhjendama ajakohastatud hinnangust lähtuvalt, võttes arvesse uuemaid faktilisi asjaolusid, millest nähtub, et selline oht on endiselt olemas.

(vt punktid 25 ja 29–32)

2.      Ühise seisukoha 2001/931 terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta artikli 1 lõike 4 kohaselt eeldab isiku või üksuse esmakordne rahaliste vahendite külmutamise loetellu kandmine pädeva asutuse siseriikliku otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsiooniotsuse olemasolu.

Sellist tingimust ei näe aga ette selle ühise seisukoha artikli 1 lõige 6.

Niisugust vahetegemist selgitab tõik, et isiku või üksuse jätmine rahaliste vahendite külmutamise loetellu tähendab sisuliselt esmakordse loetellu kandmise pikendamist ja eeldab seetõttu jätkuvat ohtu, et isik või üksus osaleb terroristlikus tegevuses, nagu nõukogu oli esmakordse loetellu kandmise aluseks olnud siseriikliku otsuse põhjal algselt tuvastanud.

Kuigi ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõige 6 nõuab, et nõukogu korraldaks vähemalt iga kuue kuu tagant „läbivaatamise“, tagamaks, et pädeva asutuse tehtud siseriikliku otsuse alusel juba loetellu kantud isiku või üksuse „hoidmine“ selles loetelus on põhjendatud, ei nõua see säte siiski, et iga uut tõendit, millele nõukogu tugineb, et põhjendada isiku või üksuse jätmist loetellu, oleks käsitletud siseriiklikus otsuses, mille pädev asutus on teinud hiljem kui otsuse, mis oli aluseks esmakordsele loetellu kandmisele. Seda nõudes eirataks erinevust isiku või üksuse esmakordse nimetatud loetellu kandmise otsuse ja isiku või üksuse loetellu jätmist käsitleva hilisema otsuse vahel.

Veel lähtuks ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 selline tõlgendus vähemalt kaudselt seisukohast, et pädevad siseriiklikud asutused teevad korrapäraselt otsuseid, mis võivad olla aluseks läbivaatamistele, mida nõukogul tuleb ühise seisukoha 2001/931 artikli 1 lõike 6 alusel teha, või et nõukogul on võimalik vajadusel paluda pädevaid asutusi sellised otsused teha.

Liidu õigus ei anna aga niisuguseks seisukohaks mingit alust.

Seoses sellega ei tähenda esiteks asjaolu, et liikmesriigid teavitavad nõukogu oma pädevate asutuste tehtud otsustest ja edastavad need otsused nõukogule, seda, et nimetatud asutused oleksid kohustatud tegema korrapäraselt või vähemalt vajaduse korral otsuseid, mis võiksid olla läbivaatamiste aluseks.

Teiseks, ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõte ei võimalda juhul, kui ühise seisukohaga 2001/931 ette nähtud piiravate meetmete süsteemis puudub konkreetne alus, nõukogul kohustada liikmesriikide pädevaid asutusi tegema vajadusel siseriiklikke otsuseid, mis võiksid olla aluseks läbivaatamistele, mida nõukogul tuleb selle ühise seisukoha artikli 1 lõike 6 alusel teha.

Vastupidi – see süsteem ei näe ette mehhanismi, mis võimaldaks nõukogul vajaduse korral saada pärast isiku või üksuse esmakordset rahaliste vahendite külmutamise loetellu kandmist tehtud siseriiklikke otsuseid, et korraldada läbivaatamisi, mida tal tuleb ühise seisukoha artikli 1 lõike 6 alusel teha ja mille raames peab ta kontrollima, kas on endiselt oht, et isik või üksus osaleb terroristlikus tegevuses. Niisuguse mehhanismi puudumisel ei saa järeldada, et see süsteem nõuaks nõukogult kõnealuste läbivaatamiste tegemist üksnes siseriiklike otsuste põhjal; see piiraks põhjendamatult nõukogu käsutuses selleks olevaid vahendeid.

(vt punktid 37–45)

3.      Seoses esmakordse rahaliste vahendite külmutamise loetellu kandmisega kaitseb puudutatud isikut või üksust eelkõige võimalus vaidlustada siseriiklikes kohtutes sellise loetellu kandmise aluseks olnud siseriiklikud otsused, samuti vaidlustada loetellu kandmine liidu kohtutes.

Rahaliste vahendite külmutamist käsitlevate hilisemate otsuste puhul kaitseb puudutatud isikut või üksust muu hulgas võimalus esitada nende otsuste peale hagi liidu kohtule. Liidu kohus on eelkõige kohustatud esiteks kontrollima, kas on täidetud ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustus ning seega, kas põhjendused, millele on tuginetud, on piisavalt täpsed ja konkreetsed, ning teiseks kontrollima, kas need põhjendused on tõendatud.

Selles kontekstis võib puudutatud isik või üksus tema rahaliste vahendite külmutamise loetellu jätmise peale esitatud hagi raames vaidlustada kõik andmed, mida nõukogu kasutas tõendamiseks, et on jätkuvalt oht, et see isik või üksus osaleb terroristlikus tegevuses, olenemata sellest, kas need andmed on pärit pädeva asutuse tehtud siseriiklikust otsusest või muust allikast. Vaidlustamise korral tuleb nõukogul tõendada väidetud faktiliste asjaolude paikapidavust ja liidu kohtul kontrollida nende sisulist õigsust.

(vt punktid 47–49)