17. juulil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(kohtuasi C-448/23)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Ladenburger, P.J.O. Van Nuffel, K. Herrmann)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

tuvastada, et lähtuvalt Poola Vabariigi põhiseaduse tõlgendusest, mille andis Trybunał Konstytucyjny (Poola konstitutsioonikohus) 14. juuli 2021. aasta kohtuotsuses (kohtuasi P 7/20) ja 7. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses (kohtuasi K 3/21), on Poola Vabariik rikkunud Euroopa Liidu lepingu artikli 9 lõike 1 teisest lõigust tulenevaid kohustusi;

tuvastada, et lähtuvalt Poola Vabariigi põhiseaduse tõlgendusest, mille andis Trybunał Konstytucyjny (Poola konstitutsioonikohus) 14. juuli 2021. aasta kohtuotsuses (kohtuasi P 7/20) ja 7. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses (kohtuasi K 3/21), on Poola Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad autonoomia, esimuse, tõhususe ja liidu õiguse ühetaolise kohaldamise üldpõhimõtetest ning põhimõttest, et Euroopa Kohtu otsused on siduvad;

tuvastada, et kuna Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus) ei vasta sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud kohtule esitatavatele nõuetele, rikkumiste tõttu detsembris 2015 kolme selle kohtu liikme ja detsembris 2016 selle kohtu esimehe ametisse nimetamise menetluses, siis on Poola Vabariik rikkunud EL lepingu artikli 19 lõike 1 teisest lõigust tulenevaid kohustusi;

mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimese ja teise väitega seab komisjon kahtluse alla kaks Trybunał Konstytucyjny RP (Poola Vabariigi konstitutsioonikohus) otsust: 7. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuse (kohtuasi K 3/21) ja 14. juuli 2021. aasta kohtuotsuse (kohtuasi 7/20). See kohtupraktika rikub mitut, kuid siiski omavahel seotud kohustust, mis Poola suhtes on kehtestatud liidu aluslepingutega. Esimene väide, et eespool nimetatud kohtuotsustes rikuti EL lepingu artikli 19 lõike 1 teist lõiku, nagu Euroopa Kohus seda on tõlgendanud eeskätt 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsuses A.B. jt, C-824/18 (EU:C:2021:153.) ja 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsuses W.Ż., C-487/19 (EU:C:2021:798.), kuna konstitutsioonikohus tõlgendas Poola Vabariigi põhiseadust, viidates liidu õiguse nõuetele, mis puudutavad tõhusat kohtulikku kaitset sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus, liiga kitsalt, vääralt ja ilmselgelt eirates Euroopa Kohtu praktikat. Teine väide, et nendes konstitutsioonikohtu otsustes rikuti esimuse, autonoomia, tõhususe, liidu õiguse ühetaolise kohaldamise ja Euroopa Kohtu otsuste siduvuse põhimõtteid, kuna konstitutsioonikohus jättis nendes otsustes ühepoolselt kõrvale EL lepingu artikli 2, artikli 4 lõike 3 ja artikli 19 lõike 1 ning ELTL artikli 279 esimuse ja tõhususe põhimõtted, nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud ja rakendanud, ning kohustas kõiki Poola asutusi neid aluslepingute sätteid kohaldamast.

Oma kolmandas väites väidab komisjon, et konstitutsioonikohus ei paku enam sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud kohtu tagatisi EL lepingu artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, oluliste rikkumiste tõttu detsembris 2015 konstitutsioonikohtu kohtunike ametisse nimetamisel Poola põhiseadust rängalt rikkudes (i) rikkumiste tõttu ja detsembris 2016 konstitutsioonikohtu esimehe valimise menetluses (ii). Kumbki neist rikkumistest tekitab õigussubjektides, võttes arvesse niiviisi ametisse nimetatud isikutest moodustatud konstitutsioonikohtu tegevust, põhjendatud kahtlusi konstitutsioonikohtu sõltumatuse ja erapooletuse suhtes seoses väliste teguritega.

____________