Eelotsusetaotlus, mille esitas Tallinna Halduskohus (Eesti) 17. juulil 2023 – Warmeston OÜ versus AS Elering
(Kohtuasi C-446/23, Warmeston)
Kohtumenetluse keel: eesti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tallinna Halduskohus
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Warmeston OÜ
Vastustaja: AS Elering
Eelotsuse küsimused
Kuidas tõlgendada (investeerimis)projekti mõistet Euroopa Komisjoni 06.12.2017 otsuse SA.47354 punktide 42–43 tähenduses? Kuidas hinnata seda, millised kulud on projektiga seotud ja võisid potentsiaalselt viia projekti seisuga 31.12.2016 sellisesse arenguetappi, et projekt oleks suure tõenäosusega lõpetatud (tegemist on selle projekti puhul töödega alustamisega)?
a) Sealhulgas kas elektrienergia tootmisseadet puudutava projekti osaks võib olla ka muu seade kui energiat tootev seade (näiteks puidugraanulitehas)?
b) Kas vastus eelmisele küsimusele sõltub sellest:
i. kas see muu seade kui energiat tootev seade on elektrienergia tootmisseadmega seotud majanduslikult;
ii. kas see muu seade kui energiat tootev seade peab olema elektrienergia tootmisseadmega seotud tehniliselt (energeetiliselt), see tähendab kas on oluline, et sellest sõltub elektrienergia tootmisseadme teenindamine, toitmine või muu selline;
iii. kas selle muu seadme kui energiat tootva seadme rajamine oli eraldiseisvalt majanduslikult tasuv ja tehnoloogiliselt mõistlik (näiteks on see töötanud üle 10 aasta ning selle aja jooksul ei ole arendaja astunud ühtegi sammu elektrienergia tootmisseadme rajamiseks);
c) Sealhulgas kas elektrienergia tootmisseadet puudutava projekti osaks võib muu seade kui energiat tootev seade olla pelgalt põhjusel, et viimase opereerimine koos elektrienergia tootmisseadmega on majanduslikult kasumlikum?
d) Sealhulgas kas hinnata tuleb seda, kas muu seade kui energiat tootev seade on elektrienergia tootmisseadet puudutava projekti osaks (ehk kas arendaja oleks muud seadet kui energiat tootvat seadet rajanud, kui ta ei oleks elektrienergia tootmisseadet planeerinud), või vastupidi?
2. Kas selle hindamisel, kas tööd saab lugeda alustatuks Euroopa Komisjoni 06.12.2017 otsuse SA.47354 punktis 42 sätestatu mõttes, tuleb lähtuda üksnes tingimusteta ja siduvate kohustuste formaalsest võtmisest (näiteks allkirjastamisest) või on lisaks vajalik igakordselt sisuliselt hinnata, kas projekt oli sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, ja kas projektist loobumisega oleksid kaasnenud ettevõtjale ka sisuliselt kahjulikud tagajärjed?
a) Sealhulgas kas projekti arenguetappi tuleb hinnata kõigi töödega alustamise alternatiivide, sealhulgas ehitustööde alustamise korral?
b) Sealhulgas kuidas tuleb hinnata võetud kohustuste sisulist poolt? Kas saab arvestada tehtud investeeringute / võetud kohustuste / ehitustööde / kulude suhet projekti koguväärtusesse? Kas on oluline ka see, kas võetud kohustused puudutavad elektrienergia tootmisseadet või projekti taristut?
c) Sealhulgas kas tööd saab lugeda alustatuks olukorras, kus seisuga enne 31.12.2016 on ettevõtja võtnud kohustusi / teinud investeeringuid / alustanud ehitustöödega / soetanud seadmed, kuid kulutuste maht on koguprojekti ulatusega võrreldes niivõrd väike, et projekti ei saa lugeda sellises arenguetapis olevaks, et see oleks suure tõenäosusega lõpetatud? Millist kulude suhet projekti koguväärtusesse on põhjendatud pidada piisavaks, et lugeda projekti sellises arenguetapis olevaks, et see oleks suure tõenäosusega lõpetatud?
d) Sealhulgas kas hindamisel, kas tööd saab lugeda alustatuks või mitte, peab liikmesriik tuvastama ergutava mõju olemasolu või tuleb seda vastavalt Euroopa Komisjoni 06.12.2017 otsusele SA.47354 eeldada?
____________