Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 13. juulil 2023 – Association Protéines France jt versus Ministre de l'Économie, des Finances et de la Souveraineté industrielle et numérique
(kohtuasi C-438/23, Protéines France jt)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d'État
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Association Protéines France, Union végétarienne européenne, Association végétarienne de France, Beyond Meat Inc.
Vastustaja: Ministre de l’Économie, des Finances et de la Souveraineté industrielle et numérique (Prantsusmaa majandus-, rahandus- ning tööstusliku ja digitaalse suveräänsuse minister)
Menetlusosalised: 77 Foods SAS, Les Nouveaux Fermiers SAS, Umiami SAS, NxtFood SAS, Nutrition et santé SAS, Olga SAS
Eelotsuse küsimused
1. Kas määruse (EL) nr 1169/20111 artiklit 7 – mis näeb ette, et tarbijatele tuleb anda teavet, mis ei ole toidu olemuse, määratletuse ja omaduste osas eksitav – tuleb tõlgendada nii, et sellega on sama määruse artikli 38 lõike 1 tähenduses ja selle kohaldamisel sõnaselgelt ühtlustatud taimseid valke sisaldava toidu kirjeldamiseks, turustamiseks või reklaamimiseks tapasektori toodete, vorsti- ja kalatoodete sektorist pärit loomsete saaduste nimetuste kasutamine, mis võivad tarbijat eksitada, takistades seega liikmesriigil sellesse küsimusse sekkuda niisuguste nimetuste kasutamist reguleerivate või keelavate riigisiseste meetmetega?
2. Kas määruse (EL) nr 1169/2011 artiklit 17 – mis näeb ette, et nimetus, millega toitu nimetatakse, on seadusliku nimetuse puudumise korral selle üldtuntud nimetus või kirjeldav nimetus – koostoimes VI lisa A osa lõikega 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on sama määruse artikli 38 lõike 1 tähenduses ja selle kohaldamisel sõnaselgelt ühtlustatud loomset toitu tähistavate muude nimetuste kui seaduslike nimetuste sisu ja kasutamine taimseid valke sisaldava toidu kirjeldamiseks, turustamiseks või reklaamimiseks, sealhulgas juhul, kui kõik toidu loomsed koostisosad on täielikult asendatud taimsete koostisosadega, mis takistab seega liikmesriigil sellesse küsimusse sekkuda niisuguste nimetuste kasutamist reguleerivate või keelavate riigisiseste meetmetega?
3. Kui vastus esimesele või teisele küsimusele on jaatav, siis kas sõnaselge ühtlustamisega, mis on tehtud määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 38 lõike 1 tähenduses ja selle kohaldamiseks sama määruse artiklitega 7 ja 17 koostoimes VI lisa A osa lõikega 4, on vastuolus:
a) see, et liikmesriik võtab riigisisese meetme, mis näeb kõnealuse määruse sätetest tulenevate ettekirjutuste ja keeldude rikkumise korral ette haldussanktsioonide määramise?
b) see, et liikmesriik kehtestab riigisisese meetme, mis määrab kindlaks taimsete valkude sisalduse, millest väiksema sisalduse korral on lubatud kasutada taimseid valke sisaldava toidu kirjeldamiseks, turustamiseks või reklaamimiseks muid nimetusi kui seaduslikke nimetusi, mis tähistavad loomset toitu?
4. Kui vastus esimesele ja teisele küsimusele on eitav, siis kas määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitega 9 ja 17 on liikmesriigil lubatud:
a) võtta riigisisest meedet, mis määrab kindlaks taimsete valkude sisalduse, millest väiksema sisalduse korral on lubatud kasutada taimseid valke sisaldava toidu kirjeldamiseks, turustamiseks või reklaamimiseks muid nimetusi kui seaduslikke nimetusi, mis tähistavad loomset toitu?
b) võtta riigisisest meedet, millega keelatakse kasutada teatavaid tavalisi või kirjeldavaid nimetusi, sealhulgas juhul, kui neile on lisatud täiendavad andmed, mis tagavad tarbijale õiglase teabe?
c) võtta punktides 4a ja 4b nimetatud meetmeid ainult tema territooriumil valmistatud toodete suhtes, ilma et seejuures rikutaks nende meetmete proportsionaalsuse põhimõtet?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT 2011, L 304, lk 18).