Kohtuasi T‑655/11

FSL Holdings jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa banaaniturg Itaalias, Kreekas ja Portugalis – Koostöö hindade kindlaksmääramisel – Tõendite lubatavus – Kaitseõigused – Võimu kuritarvitamine – Rikkumise tõendamine – Trahvisumma arvutamine

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 16. juuni 2015. aasta otsus

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendid, mida võib arvesse võtta – Siseriiklike ametiasutuste kogutud teabe komisjonile edastamise seaduslikkuse uurimine – Hindamine siseriiklike kohtute poolt siseriikliku õiguse alusel – Edastamine, mida siseriiklik kohus ei ole õigusvastaseks tunnistanud – Sel viisil edastatud teabe komisjoni poolt arvessevõtmine tõendina – Lubatavus

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 12 lõige 2)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Kontrolli teostamise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Kohustus märkida kontrollimise ese ja eesmärk

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Uurimise käigus saadud teabe kasutamine – Piirid – Uurimise alustamine eesmärgiga kontrollida niisuguse teabe tõelevastavust, millest on teise kontrollimise käigus juhuslikult teada saadud – Lubatavus

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 20)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni pädevus – Õigus menetlus eraldada – Uue uurimismenetluse alustamisega samaväärne eraldamine – Kaalutlusõigus

(ELTL artikkel 101)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Asjassepuutuva ettevõtja võimalus kasutada neid õigusi täielikult alles pärast vastuväiteteatise saatmist – Komisjoni valduses olevad käsikirjalised märkmed, mis on saadud siseriiklike uurimiste käigus – Kohustus teavitada asjassepuutuvat ettevõtjat sellest vastuväiteteatise saatmisele eelnevas eeluurimise staadiumis – Puudumine

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Trahvide eest tingimusliku kaitse andmine enne komisjoni lõppotsuse vastuvõtmist – Ulatus – Tingimusliku kaitse andmisega loodud menetlusliku staatuse esialgsuse meeldetuletamine komisjoni poolt – Õigusvastase surve avaldamine – Puudumine

(ELTL artikkel 101; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkti 8 alapunktid a ja b, punkti 11 alapunktid a–c ning punktid 15, 16, 18 ja 19)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Täielik kaitse – Tingimused – Ettevõtja pidev tihe ja tõhus koostöö – Mõiste

(ELTL artikkel 101; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkti 11 alapunkt a)

8.      Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste

(ELTL artikkel 263)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Õiguslik raamistik – Komisjoni kehtestatud suunised – Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist vastutasuna süüdistatud ettevõtjate koostöö eest – Enda kaalutlusõiguse piiramine – Ulatus

(ELTL artikkel 101; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Teises menetluses läbi viidud uurimise käigus kogutud teabe kasutamine – Lubatavus – Trahvide eest täielikku kaitset taotleva ettevõtja kohustus teha pidevalt tihedat ja tõhusat koostööd – Ulatus

(ELTL artikkel 101; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Teiste rikkumises osalenud ettevõtjate avalduste kasutamine tõenditena – Lubatavus – Koostööteatise kohaldamise eesmärgil kartellikokkuleppe peamiste osaliste poolt vabatahtlikult esitatud avalduste tõenduslik väärtus

(ELTL artikkel 101; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

12.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Väljastpoolt rikkumisperioodi pärinevate tõendite arvessevõtmine – Lubatavus – Nõutava tõendusjõu tase iga üksiku tõendi puhul

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

13.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus konkurentsivastase lepingu sõlmimises seisnenud rikkumise tuvastamise kohta – Otsus, mis tugineb dokumentaalsetele tõenditele – Rikkumise toimepanemist eitavate ettevõtjate tõendamiskohustused

(ELTL artikkel 101)

14.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Dokumentaalsed tõendid – Dokumendi tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid – Faktiliste asjaoludega otseses seoses või nende asjaolude vahetu tunnistaja poolt koostatud dokument – Suur tõenduslik väärtus

(ELTL artikkel 101)

15.    Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Menetlus konkurentsiasjades – Kohaldatavus – Tagajärjed

(ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1)

16.    Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Konkurentsi piirav kokkulepe – Samaaegselt õiguspäraste eesmärkide taotlemine – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 101)

17.    Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Tundliku teabe avaldamine, mis kõrvaldab ebakindluse konkurendi tulevase tegevuse suhtes – Avalikult teada olev teave – Kaasaarvamine – Tingimused

(ELTL artikkel 101)

18.    Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Ettevõtja, kes osales konkurentsivastases kokkuleppes – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Asjaolu, mis ei võimalda tingimata tema kokkuleppes osalemist välistada

(ELTL artikkel 101)

19.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süükspanemine – Ettevõtjale tema organite tegevuse süükspanemine – Tingimused – Niisuguse isiku tegevus, kellel on õigus ettevõtja nimel tegutseda

(ELTL artikkel 101)

20.    Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Konkurentidevaheline teabevahetus – Konkurentsi kahjustamine – Hindamine rikkumise laadi arvestades – Hindade muutumise seisukohast oluliste tegurite arutamine konkurentide vahel – Eesmärgil põhinev rikkumine – Otsese seose puudumine kooskõlastatud tegevuse ja tarbijahindade vahel – Asjakohasuse puudumine

(ELTL artikkel 101)

21.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi esitamisest keeldumine – Põhjendatus

(ELTL artikkel 101)

22.    Konkurents – Haldusmenetlus – Ärakuulamine – Teatavate isikute ärakuulamine – Komisjoni kaalutlusõigus – Piir – Kaitseõiguste tagamine

(ELTL artikkel 101; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 10 lõige 3 ja artikkel 13)

23.    Keelatud kokkulepped – Mitut tegu hõlmav rikkumine, millel on nii keelatud kokkuleppe kui ka kooskõlastatud tegevuse tunnused – Üksainus kvalifitseerimine „kokkuleppeks ja/või kooskõlastatud tegevuseks” – Lubatavus

(ELTL artikkel 101)

24.    Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine – Vahetegemine rikkumistel, millel on konkurentsivastane eesmärk, ja rikkumistel, millel on konkurentsivastane tagajärg – Kriteeriumid, mille alusel on kokkulepet võimalik pidada eesmärgil põhinevaks piiranguks

(ELTL artikkel 101)

25.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Teise sarnases olukorras oleva ettevõtja rikkumise tuvastamata jätmine – Mõju puudumine

(ELTL artikkel 101)

26.    Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Vastutuse omistamine ettevõtjale, kuna ta osales rikkumises kui tervikus – Tingimused

(ELTL artikkel 101)

27.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Üks ja vältav rikkumine – Tõendite puudumine kogu käsitatavast ajavahemikust teatavate kindlate ajavahemike kohta – Ettevõtja poolt rikkumises osalemise katkestamine – Jätkuv rikkumine – Tagajärjed trahvi kindlaksmääramisele

(ELTL artikkel 101)

28.    Konkurents – Trahvid – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Arvutamise meetod, mis võtab arvesse erinevaid paindlikke elemente – Komisjoni kaalutlusõigus – Piirid – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Trahvi põhisumma arvutamine – Kohtulik kontroll – Ulatus

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 9, 12, 13 ja 19–23)

29.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Trahvi põhisumma arvutamine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hindamine rikkumise laadi alusel – Konkurentsivastase tegevuse mõju – Kriteerium, mis ei ole määrav

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19–24)

30.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsuste tegemise praktikat – Puudumine

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)

31.    Konkurents – Trahvid – Hindamine ettevõtja individuaalse käitumise alusel – Teise ettevõtja suhtes sanktsiooni kohaldamata jätmise mõju – Puudumine

(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

1.      Liidu õiguse kohaselt ei saa olla lubatavad tõendid, mille saamisel on täielikult eiratud tõendite kogumiseks ette nähtud menetlust, mille eesmärk on kaitsta asjassepuutuvate isikute põhiõigusi. Selle menetluse kohaldamist tuleb seega käsitada ELTL artikli 263 lõike 2 tähenduses olulise menetlusnormina. Olulise menetlusnormi rikkumine toob aga tagajärjed kaasa olenemata sellest, kas rikkumisega on tekitatud kahju isikule, kes rikkumise esile on toonud.

Mis puudutab konkreetsemalt haldusmenetlust konkurentsiasjades, siis määruse nr 1/2003 artikli 12 lõikega 2 kehtestatud keeld kasutada komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt oma uurimispädevust teostades saadud teavet tõendina muul eesmärgil kui see, mille jaoks teave hangiti, vastab konkreetsele eesmärgile, milleks on vajadus tagada komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt oma ülesannete täitmisel teabe kogumisega kaasnevate menetluslike tagatiste järgimine, võimaldades samas neil asutustel omavahel teavet vahetada. Sellest keelust ei saa siiski automaatselt tuletada komisjonile kehtivat üldist keeldu kasutada tõendina teavet, mille mõni siseriiklik asutus on saanud oma ülesannete täitmisel.

Selles kontekstis kuulub küsimus, kas siseriikliku karistusõiguse kohaselt kogutud teabe liikmesriigi prokuröri või pädeva konkurentsiasutuse poolt komisjonile edastamine on õiguspärane, siseriikliku õiguse kohaldamisalasse. Lisaks puudub liidu kohtul pädevus kontrollida, kas liikmesriigi asutuse vastuvõetud akt on siseriikliku õiguse seisukohast õiguspärane. Seega, kuna kõnealuste dokumentide edastamist ei ole liikmesriigi kohus õigusvastaseks tunnistanud, ei saa asuda seisukohale, et need dokumendid on lubamatud tõendid, mis tuleks toimikust eemaldada.

(vt punktid 44–46, 78 ja 80)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 48–53)

3.      Kuigi konkurentsiasja käsitlevas haldusmenetluses komisjoni poolt uurimiste käigus kogutud teavet ei või kasutada muul eesmärgil kui see, mis on märgitud kontrollimise volituses või otsuses, millega määratakse kontrollimine, ei saa sellest siiski järeldada, et komisjonil on keelatud alustada uurimismenetlust selleks, et kontrollida niisuguse teabe tõelevastavust, mille ta juhuslikult sai teada varasema kontrollimise käigus, või seda teavet täiendada, juhul kui kõnealune teave viitab aluslepingu konkurentsieeskirjadega vastuolus oleva tegevuse esinemisele. Sellise uue uurimise raames on komisjonil õigus nõuda uusi koopiaid esimese uurimise käigus saadud dokumentidest ja kasutada neid tõenditena teise uurimise esemeks oleva juhtumi puhul, ilma et see riivaks asjaomaste ettevõtjate kaitseõigusi.

Seega ei ole ka palve, et ettevõtja esitaks uuesti dokumendid, mis ta juba esimese uurimise käigus esitas, õigusvastane, vaid see on vältimatult vajalik tingimus selleks, et neid dokumente saaks teise uurimise raames kasutada.

(vt punktid 54, 55, 69, 104 ja 157)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 56, 57 ja 148)

5.      Konkurentsiasja käsitlevas haldusmenetluses tagavad just esiteks vastuväiteteatise saatmine ja teiseks toimikule juurdepääs, mis võimaldab vastuväiteteatise adressaadil tutvuda komisjoni toimikus sisalduvate tõenditega, et järgitakse kaitseõigusi.

Nimelt just vastuväiteteatisega teavitatakse asjaomast ettevõtjat kõikidest olulistest asjaoludest, millele komisjon selles menetlusstaadiumis tugineb. Järelikult saab asjassepuutuv ettevõtja kaitseõigusi täielikult teostada alles pärast vastuväiteteatise saatmist.

Nimelt, kui kõnealused õigused laieneksid vastuväiteteatise saatmisele eelnevale ajavahemikule, kahjustaks see komisjoni uurimise tõhusust, kuna ettevõtjal oleks juba komisjoni uurimise esimeses staadiumis võimalik kindlaks teha, milline teave on komisjonile teada ja järelikult ka see, millist teavet oleks võimalik tema eest veel varjata.

Seega ei ole komisjonil kohustust asjassepuutuvat ettevõtjat enne vastuväiteteatise saatmist teavitada dokumentide edastamisest siseriikliku asutuse poolt.

(vt punktid 94–97)

6.      Konkurentsiasja käsitlevas haldusmenetluses nõuab trahvide eest tingimusliku kaitse andmine, et ettevõtjale, kes vastab teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, punktis 8 sätestatud tingimustele, loodaks haldusmenetluses eriline menetluslik staatus, mis toob kaasa teatud õiguslikud tagajärjed. Tingimuslik kaitse ei ole siiski mingil viisil samastatav trahvide eest lõpliku kaitse andmisega, mida võidakse teha alles haldusmenetluse lõpus.

Alles haldusmenetluse lõpus, kui komisjon võtab vastu lõppotsuse, otsustab ta, kas anda ettevõtjale, kellele on antud tingimuslik kaitse, nimetatud otsuses päris kaitse trahvide eest. Just sel ajal lõpeb tingimusliku kaitsega loodud menetlusliku staatuse mõju.

Nii tuleneb koostööteatises ette nähtud süsteemist, et enne lõppotsuse vastuvõtmist ei saa trahvide eest kaitset taotlenud ettevõtja kaitset sõna otseses tähenduses, vaid talle antakse ainult menetluslik staatus, mis võib haldusmenetluse lõpus üle minna kaitseks trahvide eest, kui nõutavad tingimused on täidetud.

Komisjon ei ole järelikult kohustatud võtma leebema kohtlemise taotluse suhtes lõplikku seisukohta juba vastuväiteteatise esitamise staadiumis.

Sellega seoses, võttes arvesse kohustusi, mis ettevõtjale tulenevad tema kui trahvide eest kaitse taotleja menetluslikust staatusest, ei saa asuda seisukohale, et ainuüksi see, kui komisjon tuletab talle tema staatust meelde, kujutaks endast õigusvastase surve avaldamist.

(vt punktid 116, 119, 120, 146 ja 154)

7.      Trahvide eest täieliku kaitse andmine on konkurentsieeskirju rikkunud ettevõtja isikliku vastutuse põhimõttest tehtav erand, mis on põhjendatud eesmärgiga soodustada raskeimate konkurentsipiirangute hulka kuuluvate tegude avastamist ja uurimist ning nende eest karistamist ja hoiatamist. Neil asjaoludel on seega loogiline, et toime pandud rikkumise eest määratavate trahvide suhtes täieliku kaitse andmise eest vastutasuks peab ettevõtja, kes taotleb kaitset trahvide eest, komisjoni uurimises tegema koostööd, mis on teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, sõnastust kasutades „pidev, tihe ja tõhus”.

„Pideva” koostöö määratlusest tuleneb, et koostöö, mida trahvide eest kaitse saamise taotluse esitaja peab kaitse saamiseks komisjoniga tegema, peab olema täielik, absoluutne ja reservatsioonideta. „Tihe ja tõhus” koostöö tähendab, et koostööd peab tegema kogu haldusmenetluse kestel ja üldjuhul kohe.

Lisaks saab kohaldatava koostööteatise alusel trahvi vähendamine olla põhjendatud üksnes siis, kui esitatud teave ja asjassepuutuva ettevõtja käitumine üldisemalt annavad tunnistust temapoolsest tõelisest koostööst.

Nagu nähtub koostöö mõistest endast, võidakse kohaldatava koostööteatise alusel trahvisummat vähendada üksnes siis, kui ettevõtja käitumine annab tunnistust sellise koostöö tegemise tahtest.

Seda kaalutlust tuleb seda enam arvesse võtta koostöö puhul, mis on vajalik trahvide eest täieliku kaitse andmise põhjendamiseks, kuna täielik kaitse kujutab endast veelgi soodsamat kohtlemist kui lihtsalt trahvi vähendamine. Seega tähendab trahvide eest täieliku kaitse andmiseks alust andva „pideva, tiheda ja tõhusa” koostöö mõiste, et koostöö peab olema tõeline ja täielik ning selle tegemisel näidatakse üles tõelist koostöötahet.

(vt punktid 122–126)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 139)

9.      Konkurentsiõiguses on teatises, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud meetodid, mis komisjon on endale kehtestanud leebema kohtlemise programmi kohaldamiseks, ning kõnealune teatis tagab sellest tulenevalt ettevõtjatele õiguskindluse.

Kuigi koostööteatist ei saa kvalifitseerida õigusnormiks, mida komisjon on igal juhul kohustatud järgima, on sellega siiski kehtestatud järgitavat praktikat väljendavad käitumisreeglid, millest komisjon ei või konkreetsel juhul kõrvale kalduda, ilma et ta tooks esile võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjuseid.

Selliseid käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisel teada andes, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, piirab komisjon oma kaalutlusõigust ega saa nendest normidest kõrvale kalduda, ilma et teda olenevalt olukorrast karistataks selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse.

(vt punktid 141–143)

10.    Asjaolu, et komisjon ei tugine ettevõtja algsele leebema kohtlemise taotlusele, mis puudutab konkreetset juhtumit, tõendina toime pandud rikkumise kohta, ei anna konkurentsiasja käsitlevas haldusmenetluses tunnistust sellest, et komisjon kuritarvitas hilisema menetluse käigus oma pädevust eesmärgiga panna ettevõtja kinnitama teist juhtumit puudutavaid asjaolusid. Trahvide eest täielikku kaitset taotleva ettevõtja koostöökohustus hõlmab nimelt kohustust teha kogu menetluse kestel pidevalt tihedat ja tõhusat koostööd, mis võib samuti tähendada, et komisjoni esitatud küsimuste põhjal tuleb otsida teavet ja teha avaldusi faktide kohta, mida algne avaldus ei sisaldanud, kuna küsimustele vastamine on oluline osa trahvide eest kaitse taotlejate koostöökohustusest.

Lisaks, kuna komisjonil on õigus menetlusi objektiivsetel põhjustel nii eraldada kui ka ühendada, kui ei ole esitatud andmeid, mis võiksid kahtluse alla seada komisjoni esile toodud põhjused, mille tõttu ta otsustas, et kahe eraldiseisva menetluse asjaolusid tuleb käsitada kahe ilmselgelt eraldi rikkumisena, võib komisjon õigusega leida, et iga trahvide eest kaitse taotleja peab koostööd tegema kahe erineva uurimise käigus, mis võivad tuleneda samast trahvi eest kaitse saamise taotlusest, ja jätkama koostööd isegi pärast seda, kui ta on saanud lõpliku kaitse rikkumise või rikkumiste suhtes, mida üks uurimistest hõlmab.

Pealegi, kuna komisjon võib mõne juhtumi tõendeid kasutada teist juhtumit puudutava uurimise lähtepunktina, ning trahvide eest kaitse taotleja koostöökohustus hõlmab kogu menetlust ja tähendab kohustust reageerida uutele asjaoludele, ei ole õigusvastane, kui trahvide eest kaitse taotlejale küsimuse esitamiseks tuginetakse mõne teise juhtumi toimikus sisalduvale dokumendile.

(vt punktid 147–149 ja 165)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 151–153, 182, 338–343, 356, 380, 381, 386 ja 495)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 175–179, 203, 217 ja 375)

13.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 180, 181 ja 261–263)

14.    Liidu õiguses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte ning ainus asjakohane kriteerium esitatud tõendite hindamisel on nende usutavus, mis sõltub nende päritolust, koostamise oludest, adressaadist ning sisu mõistlikkusest ja usaldusväärsusest. Väga oluliseks tuleb pidada asjaolu, et teatud dokument on koostatud otseses seoses faktiliste asjaoludega või faktiliste asjaolude vahetu tunnistaja poolt.

(vt punktid 182, 183, 197, 222, 229 ja 344)

15.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 184 ja 185)

16.    Konkurentsiõiguses võib konkurentsi piiramist kokkuleppe eesmärgiks pidada isegi siis, kui konkurentsi piiramine ei ole selle ainus eesmärk, vaid sellel on ka teisi, õiguspäraseid eesmärke, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et ettevõtjatevaheline suhtlemine teenis ainult õiguspäraseid eesmärke.

(vt punktid 220, 230 ja 306)

17.    Konkurentsiõiguses ei muutu konkurentidevaheline teabevahetus õiguspäraseks seetõttu, et see teave või osa sellest on avalikult teada, kuna iga ettevõtja peab sõltumatult otsustama, mil viisil ta kavatseb siseturul tegutseda. Kuigi sõltumatuse nõue ei välista ettevõtjate õigust oma tegevust vastavalt konkurentide juba võetud või tulevastele meetmetele mõistlikult kohandada, välistab see rangelt igasuguse ettevõtjatevahelise otsese või kaudse suhtlemise, mille eesmärk või tagajärg on kas mõjutada olemasoleva või potentsiaalse konkurendi tegevust turul või anda sellisele konkurendile teada, kuidas ise on otsustatud või kavatsetakse hakata turul tegutsema.

Konkurendi seisukoht ühe või teise teabe suhtes, mis on pakkumise ja nõudluse tingimuste seisukohast oluline ning mida on võimalik saada muul viisil kui asjaomaste ettevõtjatega vesteldes, ja selle mõju turu arengule ei ole oma olemuselt kättesaadav avalik teave.

Lisaks võib hindu puudutava teabe korrapärase vahetamise mõjul kunstlikult suureneda läbipaistvus turul, kus konkurents on juba nõrgem, arvestades spetsiifilist õiguslikku raamistikku ja konkurentide vahel teabe vahetamist.

Isegi kui teave hindade kohta on klientidele teada enne, kui konkurente hindadest teavitatakse, ja seetõttu on seda teavet võimalik turul koguda, ei tähenda see, et konkurentidele hinnakirjade saatmise hetkel kujutasid need hinnad juba objektiivset teavet turu kohta, mida oli võimalik kohe leida. Otse saatmine võimaldas konkurentidel neist andmetest teada saada palju lihtsamini, kiiremini ja vahetumalt kui turu kaudu. Lisaks võimaldas eelnev saatmine neil luua vastastikuse kindluse õhkkonna seoses nende tulevase hinnapoliitikaga.

Lõpuks piisab konkurentsivastase tahte tõendamiseks ainuüksi asjaolust, et ettevõtja sai konkurente puudutavat teavet, mida sõltumatu ettevõtja hoiab kui ärisaladust.

(vt punktid 282 ja 320–324)

18.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 302)

19.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 303 ja 304)

20.    Konkurentide vahel teabe vahetamine võib olla konkurentsieeskirjadega vastuolus, kui selle tõttu seoses kõnealuse turu toimimisega teadmatus väheneb või kaob, mille tulemusel tekib ettevõtjate vahel konkurentsipiirang. Hindade kindlaksmääramine – isegi kui hinnad on lihtsalt soovituslikud – mõjutab konkurentsi, kuna see võimaldab kõigil keelatud kokkuleppe pooltel mõistliku kindlusega ette näha, milline on nende konkurentide hinnapoliitika. Üldisemalt kujutavad sellised keelatud kokkulepped endast otsest sekkumist konkurentsi olulistesse tingimustesse asjaomasel turul.

Mis puudutab konkreetselt banaaniturgu, siis asjatundlike ettevõtjate vaheliste kahepoolsete arutelude käigus selliste pakkumise ja nõudluse suhte kindlakstegemiseks väga oluliste tegurite käsitlemine nagu ilmastikutingimused nii tootjariikides kui ka puuviljade tarbimise riikides, laojäägi suurus sadamates ja valmitajate juures, müügiseis jaekaubanduse ja valmitajate tasemel ning allahindluskampaaniate olemasolu on viib paratamatult seisukohtade jagamiseni turust arusaamise ja sellel toimuvate hinnaarengute teemal.

Isegi kui oletada, et hiljem tegelikult kohaldatud hinnad ei vastanud kavandatud hindadele, mille kohta pooled teavet vahetasid, ei kõrvalda see teabevahetuse konkurentsivastasust. Lisaks, sarnaselt muude aluslepingus sätestatud konkurentsieeskirjadega on ELTL artikli 101 eesmärk kaitsta peale konkurentide või tarbijate otseste huvide ka turustruktuuri ning sellest tulenevalt konkurentsi kui sellist.

Konkreetsemalt asjaolu, et kooskõlastatud tegevusel ei ole otsest mõju hinnatasemele, ei takista asuda seisukohale, et see tegevus piiras konkurentsi asjassepuutuvate ettevõtjate vahel. Nimelt, turul tegelikult kohaldatavaid hindu võivad mõjutada välistegurid, mida keelatud kokkuleppe pooled ei kontrolli, nagu üldine majanduse areng, nõudluse muutumine konkreetses sektoris või klientide jõud läbirääkimistel.

(vt punktid 328–330, 388, 391, 456, 457, 536 ja 537)

21.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 400–403)

22.    Konkurentsiasja käsitlevas haldusmenetluses kuulub tagatiste hulka, mis on liidu õiguskorras ette nähtud, ka pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumi olulisi asjaolusid.

Kaitseõiguste tagamine ei nõua, et komisjon kuulaks huvitatud isikute nimetatud tunnistajaid ära, kui ta leiab, et juhtumi uurimine on olnud piisav. Nimelt, kuigi määruse nr 773/2004, mis käsitleb [ELTL] artiklite [101 ja 102] kohaste menetluste teostamist komisjonis, artikli 10 lõikes 3 on ette nähtud, et ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused, kelle suhtes toimub määruse nr 1/2003 kohane menetlus, võivad teha ettepaneku, et komisjon kuulaks ära isikud, kes võivad kinnitada nende esitatud teabes sedastatud asjaolusid, ilmneb sama määruse artiklist 13, et komisjonil on mõistlik kaalutlusruum, et otsustada, kui vajalik on selliste isikute ärakuulamine, kelle ütlused võivad uurimise jaoks olla olulised.

(vt punktid 405 ja 406)

23.    Konkurentsiõiguses ilmneb kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse mõiste võrdlemisel, et need hõlmavad subjektiivsest lähtekohast salajase koostöö vorme, mis on oma olemuselt sarnased ja mis erinevad teineteisest vaid intensiivsuse ja avaldumisvormi poolest. Seega, kuigi kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse mõiste sisaldavad osaliselt erinevaid koosseisutunnuseid, ei ole need üksteisega kokkusobimatud. Järelikult ei ole komisjonil kohustust kvalifitseerida iga tuvastatud tegevus kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks, vaid ta võib põhjendatult neist osa kvalifitseerida „kokkulepeteks” ja osa „kooskõlastatud tegevuseks”.

Asjaolu, et kõnealune rikkumine puudutab ainult kahte ettevõtjat, kellest üks on väike, ja et see kestis alla üheksa kuu, ei muuda kuidagi seda, et komisjonil ei ole kohustust kvalifitseerida iga tuvastatud tegevus kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks, vaid tal on õigus neist osa kvalifitseerida „kokkulepeteks” ja osa „kooskõlastatud tegevuseks”. Sellega seoses, kui komisjon tõendab õiguslikult piisavalt, et poolte vahel toimus suhtlemine, ei saa nõuda, et komisjon määraks täpselt kindlaks iga konkreetse hetke, mil pooled oma tegevust kooskõlastasid.

(vt punktid 418, 419 ja 453)

24.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 421–431, 469, 471 ja 472)

25.    Konkurentsiõiguses ei saa ettevõtjate toime pandud rikkumise tuvastamist välistada asjaolu, et teiste ettevõtjate suhtes menetlust ei alustatud. Asjaolu, et ettevõtja puhul, kes on süüdistatava ettevõtjaga sarnases olukorras, komisjon rikkumist ei tuvastanud, ei saa nimelt anda alust süüdistatava ettevõtja puhul tuvastatud rikkumise tähelepanuta jätmiseks, kui rikkumine on tuvastatud nõuetekohaselt.

(vt punkt 461)

26.    ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumine võib seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka mitmes teos või koguni vältavas tegevuses. Seda tõlgendust ei saa vaidlustada põhjendusega, et nende tegude või vältava tegevuse üks või mitu elementi võivad ka iseenesest ja eraldi kujutada endast selle sätte rikkumist. Kui erinevad teod kuuluvad tervikplaani nende identse eesmärgi tõttu, mis rikub konkurentsitingimusi siseturul, siis on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus sõltuvalt osalemisest rikkumises kui tervikus.

Ühe rikkumise mõistega peetakse nimelt silmas olukorda, kus mitu ettevõtjat osalesid ühes rikkumises, mis seisnes vältavas tegevuses sama majandusliku eesmärgi nimel – rikkuda konkurentsi, või siis osalesid üksikutes rikkumistes, mis olid omavahel seotud identse eesmärgi (kõigi osade sama eesmärk) või identsete subjektide tõttu (asjaomaste ettevõtjate samasus, kusjuures nad olid teadlikud ühises eesmärgis osalemisest).

Lisaks võib ühe rikkumise mõiste tähendada kokkulepetes, kooskõlastatud tegevuses ja ettevõtjate ühenduste otsustes seisneva konkurentsivastase tegevuse juriidilist kvalifikatsiooni.

(vt punktid 478–480 ja 491)

27.    Keelatud kokkulepete valdkonnas võimaldab tervikplaani mõiste komisjonil eeldada, et rikkumise toimepanemist ei katkestatud, isegi kui teatud perioodi suhtes ei ole tal tõendeid ettevõtja osalemise kohta selles rikkumises, tingimusel et ta osales selles enne ja pärast seda perioodi ning puuduvad otsesed või kaudsed tõendid, mis lubaksid arvata, et tema osas oli rikkumine katkenud. Sellisel juhul võib ta trahvi määrata kogu rikkumise perioodi eest, sealhulgas perioodi eest, mille osas tal ei ole asjaomase ettevõtja osalemise kohta tõendeid.

Kuigi tõendeid tuleb hinnata nende kogumis, selleks et analüüsida, kas komisjon täitis oma tõendamiskohustuse ja tõendas rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, ei ole rikkumise vältavuse kindlakstegemiseks läbi viidud kontrolli eesmärk analüüsida, kas tõendite kogum tervikuna võimaldab mõistlikult möönda, et rikkumine toimus katkematult kogu selle perioodi vältel, mida tõendid puudutavad, vaid kas komisjon esitas tõendid, mis puudutavad ajaliselt piisavalt lähestikku aset leidnud asjaolusid, nii et mõistlikult saab möönda, et rikkumine vältas katkematult kahe konkreetse kuupäeva vahel.

Seevastu, kui rikkumise kahte ilmingut lahutavale ajavahemikule kõnealuse kartelli toimimise kontekstis antud hinnangu põhjal võib asuda seisukohale, et ettevõtja osalemine rikkumises katkes ning et ettevõtja osales rikkumises enne ja pärast seda katkemist, võib rikkumise kvalifitseerida jätkuvaks rikkumiseks, kui – nagu ka vältava rikkumise puhul – enne ja pärast katkemist taotles ta sama eesmärki. Sama eesmärgi olemasolu võib järeldada sellest, kas asjassepuutuvate tegude eesmärk, asjassepuutuvad kaubad, salajases koostöös osalenud ettevõtjad, rikkumise peamine toimepanemise viis, ettevõtjate nimel tegutsenud füüsilised isikud ja lõpuks nende tegude geograafiline ulatus on samad. Tegemist on seega ühe ja jätkuva rikkumisega ning kuigi komisjon võib määrata trahvi kogu rikkumisperioodi eest, ei või ta seevastu trahvi määrata perioodi eest, mille vältel rikkumine oli katkenud.

(vt punktid 481–484, 494 ja 496)

28.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 502–511)

29.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 508, 525, 528-532, 538 ja 539)

30.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 548, 549, 552 ja 553)

31.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 556–558)