AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

23. veebruar 2010

Kohtuasi F‑7/09

Marie-Hélène Faria

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – 2006/2007. aasta hindamine – Hindamisaruande tühistamise nõue – Ilmne hindamisviga – Mittevaralise kahju hüvitamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles M.‑H. Faria palub sisuliselt esiteks tühistada perioodi 1. oktoober 2006 kuni 30. september 2007 kohta koostatud hindamisaruanne ning teiseks mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja kahjuhüvitis summas 100 000 eurot.

Otsus: Tühistada hageja hindamisaruanne, mille koostas Siseturu Ühtlustamise Amet perioodiks 1. oktoober 2006 kuni 30. september 2007. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kolm neljandikku hageja kohtukuludest. Jätta üks neljandik hageja kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Ilmne hindamisviga

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Kahele erinevale ametikohale pühendatud tööaeg

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Ametniku tulemuslikkuse hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

5.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Üldiste hinnangute eesmärk (Personalieeskirjad, artikkel 43)

6.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Ilmne hindamisviga

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

7.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine – Mittevaralise kahju adekvaatne hüvitamine

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Avaliku Teenistuse Kohus ei või asendada hinnatava ametniku hindamise eest vastutava isiku hinnangut enda omaga, kuna liidu institutsioonidel on oma ametnike töö hindamiseks ulatuslik kaalutlusõigus. Seega ei ole kohtu ülesanne kontrollida, välja arvatud faktivigade, ilmsete hindamisvigade või võimu kuritarvitamise korral, ametniku professionaalsetele võimetele hindamisaruandes antud hinnangu põhjendatust, kui see sisaldab kompleksseid väärtushinnanguid, mida nende olemuse tõttu ei saa objektiivselt kontrollida.

(vt punkt 44)

Viited:

Euroopa Kohus: 1. juuni 1983, liidetud kohtuasjad 36/81, 37/81 ja 218/81: Seton vs. komisjon (EKL 1983, lk 1789, punkt 23).

Esimese Astme Kohus: 24. jaanuar 1991, kohtuasi T‑63/89: Latham vs. komisjon (EKL 1991, lk II‑19, punkt 19); 26. oktoober 1994, kohtuasi T‑18/93: Marcato vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑215 ja II‑681, punkt 45); 20. mai 2003, kohtuasi T‑179/02: Pflugradt vs. EKP (EKL AT 2003, lk I‑A‑149 ja II‑733, punkt 46); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑96/04: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑343 ja II‑1523, punkt 41); 13. juuli 2006, kohtuasi T‑285/04: Andrieu vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑161 ja II‑A‑2‑775, punkt 99).

2.      Et teha kindlaks hindamisaruande koostamisel tehtud ilmse hindamisvea olemasolu, võib Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ametnik tugineda asjaomase aruande erinevate versioonide võrdlusele, kui need on lõplikud, st kui hindaja ja aruande kinnitaja on need allkirjastanud ja kui need moodustavad osa menetlusest, st hindamisaruande koostamisest, mis on ühtlustamisameti kehtestatud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätetega ette nähtud ning mis tulevad kohaldamisele juhul, kui asjaomane isik ei nõustu hindamisaruande erinevate versioonide sisuga.

(vt punkt 45)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 6. märts 2008, kohtuasi F‑46/06: Skareby vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑69 ja II‑A‑1‑337, punkt 95 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Sisuliselt ebatäpne on hindamisaruanne, milles on märgitud, et kogu võrdlusperioodil pühendas ametnik pool oma tööajast ühele töökohale ja pool oma tööajast teisele töökohale, ning milles on selle alusel asjaomase isiku tööd hinnatud, kuigi lisades töökoha kohta arvestatud tööaja erineva protsendid, selgub, et kõnealune ametnik pühendas veidi alla kahe kolmandiku oma tööajast esimesele töökohale ja veidi üle kolmandiku oma tööajast teisele töökohale.

(vt punktid 48 ja 49)

4.      Kuna töökoormus võib avaldada mõju ametniku tulemuslikkusele ja käitumisele teenistuses, siis juhul, kui töökoormus on ebamõistlikult suur, on see üheks elemendiks, mida institutsioonid ei tohiks oma töötajate töö hindamisel tähelepanuta jätta.

Kuigi hindajatel on neile antud kaalutlusõiguse kasutamisel vabadus kindlaks määrata, kuidas nad ebamõistlikku töökoormust arvesse võtavad, ja vajadusel otsustada, et nad ei muuda oma hindamiskriteeriume, ei saa nad siiski töökoormusest täielikult vaikides mööda minna, kuna hindamisaruandes sisalduvatest hinnangutest peab nähtuma kas või lühidalt, et hinnangute koostajad on seda arvesse võtnud.

Erinevate takistuste ja raskuste hulgas, mida hindajad ametniku tulemuslikkuse ja teenistuses käitumise hindamisel peavad arvesse võtma, esinevad töötajate puuduse ja liigse töökoormusega seotud takistused ja raskused, mis puudutavad asjaomaseid ametnikke.

Kahel ametikohal töötamine tähendab sisuliselt ametniku jaoks ilmselget liigset töökoormust, millele peab seega hindamisaruandes viitama.

(vt punktid 52 ja 53)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 31. jaanuar 2007, kohtuasi T‑236/05: Aldershoff vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑13 ja II‑A‑2‑75, punkt 85).

5.      Üldine hinnang peab kajastama samas hindamisaruandes olevaid analüütilisi hinnanguid.

Kui asuda seisukohale, et analüütilistes hinnangutes tehtud olulised parendused ei saa muuta üldisi hinnanguid, mida võetakse eelkõige aasta hindamisel arvesse, läheks see vastuollu nõudega, et need kaks hinnangu tüüpi peavad olema omavahel kooskõlas.

(vt punktid 55 ja 57)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. märts 2007, kohtuasi T‑110/04: Sequeira Wandschneider vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑73 ja II‑A‑2‑533, punkt 110 ja seal viidatud kohtupraktika).

6.      Ilmne kaalutlusviga on tehtud hindamisaruande puhul, mis on sisuliselt ebatäpne selles suhtes, kui palju tööaega asjaomane ametnik igale aruandes hinnatud ametikohale pühendas, milles ei ole ühtegi viidet ametniku töökoormuse kohta ja mis ei ole kõnealuse aruande esimeste versioonidega kooskõlas.

(vt punkt 58)

7.      Ametniku vaidlustatud haldusakti tühistamine võib olla iseenesest kohane hüvitus ja reeglina piisav igasuguse mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis ametnikule või teenistujale võib olla tekitatud, välja arvatud juhul, kui administratsiooni ebaseaduslik haldusakt sisaldab hageja võimetele või käitumisele antud hinnangut, mis võib viimast solvata.

(vt punkt 64)

Viited:

Esimeses Astme Kohus: 12. detsember 2000, kohtuasi T‑223/99: Dejaiffe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2000, lk I‑A‑277 ja II‑1267, punkt 91 ja seal viidatud kohtupraktika).