Kohtuasi T‑216/12

Technion – Israel Institute of Technology

ja

Technion Research & Development Foundation Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Rahaline abi – Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuues raamprogramm – Uurimislepingu raames komisjoni tasutud summade tagasinõudmine tulenevalt finantsauditi järeldustest – Nõuete tasaarvestamine – Hagiavalduse osaline ümberkvalifitseerimine – Nõue tuvastada lepingulise nõude puudumine – Vahekohtuklausel – Rahastamiskõlblikud kulud – Alusetu rikastumine – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 6. oktoobri 2015. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Komisjoni poolt määruse nr 1605/2002 alusel vastu võetud otsus võlgade ja nõuete kohtuvälise tasaarvestamise kohta – Hõlmamine

(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikkel 73; komisjoni määrus nr 2342/2002)

2.      Kohtumenetlus – Pöördumine Üldkohtusse vahekohtuklausli alusel – Lepingud, mis on sõlmitud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprojekti raames –Komisjoni poolt määruse nr 1605/2002 alusel vastu võetud otsus võlgade ja nõuete kohtuvälise tasaarvestamise kohta – Hagi, millega taotletakse selle otsuse tühistamist ja nende nõuete puudumise tuvastamist – Tühistamishagi osaline ümberkvalifitseerimine lepingulist laadi vaidlust puudutavaks hagiks – Tingimused

(ELTL artiklid 263 ja 272; Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c; nõukogu määrus nr 1605/2002)

3.      Euroopa Liidu eelarve – Liidu rahaline abi – Abi saaja kohustus täita abi andmise tingimusi – Lepingud, mis on sõlmitud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprojekti raames – Rahastamine, mis hõlmab vaid tegelikult kantud kulusid – Deklareeritud kulude tegelikkusele vastamise põhjendamine – Puudumine – Abikõlbmatud kulud

(ELTL artikkel 317)

4.      Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Esimest korda repliigi esitamise etapis tõstatatud väide – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c)

5.      Kohtumenetlus – Sisuline kontrollimine enne vastuvõetavuse kontrollimist – Vastuvõetavus

6.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus, mis on vastu võetud selle adressaadile teada olevas kontekstis

(ELTL artikkel 296)

7.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Liidu alusetu rikastumise keelu põhimõte – Mõiste

1.      Akt, millega komisjon kohtuväliselt tasaarvestab võlad ja nõuded, mis tulenevad erinevatest õigussuhetest ühe ja sama isikuga, on vaidlustatav õigusakt ELTL artikli 263 tähenduses. Sellise tühistamishagi läbivaatamisel on Üldkohtu ülesanne kontrollida tasaarvestamise otsuse õiguspärasust seoses selle tagajärgedega, mis on vaidlusaluste summade hagejale tegelikult maksmata jätmine.

(vt punkt 53)

2.      Kui hagiavaldus põhineb otseselt ELTL artiklil 263, ning hagi põhjendamiseks esitatud väidete pealkirjad viitavad sellele, et Üldkohtul palutakse kasutada niisuguse otsuse seaduslikkuse kontrollimise pädevust − millega komisjon kohtuväliselt tasaarvestab võlad ja nõuded ning mille ta on vastu võtnud tuginedes määrusele nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust −, esitades väite, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, tuleb asuda seisukohale, et hagejad paluvad Üldkohtul ELTL artikli 272 alusel tuvastada selle nõude puudumine, mis komisjonil tema väitel on.

Kuna liidu kohus on ELTL artiklist 272 tulenevalt kohus, kes lahendab asju täieliku pädevuse alusel, mis võimaldab tal erinevalt kohtust, kes ELTL artikli 263 alusel kontrollib õiguspärasust, läbi vaadata igat liiki hagisid vahekohtuklausli alusel, kujutab ELTL artikkel 272 endast sobivat õiguslikku alust, et teha otsus hagejate nõude suhtes, milles palutakse tuvastada vaidlusaluse lepingulise nõude puudumine.

Mis puudutab võimalust hagiavaldus osaliselt ümber kvalifitseerida ELTL artikli 272 alusel esitatud hagiks, siis tuleb meelde tuletada, et kui kohtule on esitatud tühistamishagi või kahju hüvitamise nõue, ehkki vaidlus on tegelikult lepinguline, kvalifitseerib Üldkohus hagi ümber, kui on täidetud ümberkvalifitseerimiseks vajalikud tingimused. Seevastu ei saa Üldkohus lepingulist laadi vaidluse menetlemisel tühistamishagi ümber kvalifitseerida juhul, kui hageja selgelt väljendatud tahe, et tema hagi ei põhine ELTL artiklil 272, välistab sellise ümberkvalifitseerimise või kui hagi ei tugine ühelegi väitele, mis puudutaks kõnealust lepingulist suhet reguleerivate sätete rikkumist, olgu siis tegemist lepingutingimustega või lepingus viidatud siseriikliku õiguse sätetega.

Järelikult on hagiavalduse ümberkvalifitseerimine kostjaks oleva institutsiooni kaitseõigusi riivamata võimalik juhul, kui esiteks hageja selgelt väljendatud tahe ei välista seda ning teiseks tuginetakse hagiavalduses kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt vähemalt ühele väitele, mis puudutab kõnealust lepingulist suhet reguleerivate sätete rikkumist. Need kaks tingimust on kumulatiivsed.

(vt punktid 53, 54 ja 57–60)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 84 ja 88)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 91)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 93)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 96–98)

7.      Enamikust siseriiklikest õigussüsteemidest ilmneb, et alusetul rikastumisel põhinevatest hagidest tuleneb rikastunu olukorras olevale isikule konkreetsetel tsiviilõiguslikel asjaoludel lepinguväline kohustus, mis üldjuhul seisneb kohustuses tagastada alusetult saadu.

Alusetu rikastumise hagi rahuldamiseks on tingimata vaja, et rikastumisel puuduks kehtiv õiguslik alus. See tingimus ei ole täidetud eelkõige juhul, kui rikastumine tuleneb lepingulistest kohustustest.

(vt punktid 103 ja 104)