EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
9. jaanuar 2024(*)
Eelotsusetaotlus – ELTL artikkel 267 – Eelotsusetaotluse esitanud kohtu võimalus võtta arvesse Euroopa Kohtu eelotsust – Taotletud tõlgenduse vajalikkus eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsuse tegemiseks – Kohtunike sõltumatus – Üldkohtu kohtunike ametisse nimetamise tingimused – Võimalus vaidlustada kohtumäärus, millega lõplikult lahendati esialgse õiguskaitse taotlus – Võimalus kohtunik kohtukoosseisust välja arvata – Eelotsusetaotluste vastuvõetamatus
Liidetud kohtuasjades C‑181/21 ja C‑269/21,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Okręgowy w Katowicachi (Katowice regionaalne kohus, Poola) ja Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakówi regionaalne kohus, Poola) 18. märtsi 2021. aasta ja 31. märtsi 2021. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 23. märtsil 2021 ja 27. aprillil 2021, menetlustes
G.
versus
M.S. (C‑181/21),
menetluses osalesid:
Rzecznik Praw Obywatelskich,
Prokuratura Okręgowa w Katowicach,
ja
BC,
DC
versus
X (C‑269/21),
menetluses osalesid:
Rzecznik Praw Obywatelskich,
Prokuratura Okręgowa w Krakowie,
EUROOPA KOHUS (suurkoda),
koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident L. Bay Larsen, kodade presidendid A. Arabadjiev, A. Prechal, E. Regan, N. Piçarra, Z. Csehi ja O. Spineanu‑Matei, kohtunikud M. Ilešič, L. S. Rossi, I. Jarukaitis (ettekandja), A. Kumin, N. Jääskinen, I. Ziemele ja J. Passer,
kohtujurist: A. M. Collins,
kohtusekretär: ametnik M. Siekierzyńska,
arvestades kirjalikku menetlust ja 29. juuni 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Prokuratura Okręgowa w Katowicach ja Prokuratura Okręgowa w Krakowie, esindajad: R. Babiński, S. Bańko, A. Reczka, B. Szyprowski ja E. Tkaczewska‑Kuk,
– Rzecznik Praw Obywatelskich, esindajad: M. Taborowski, V. Vachev ja M. Wróblewski,
– Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna, K. Straś ja S. Żyrek,
– Taani valitsus, esindajad: J. F. Kronborg ja V. Pasternak Jørgensen,
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. A. M. de Ree ja C. S. Schillemans,
– Euroopa Komisjon, esindajad: K. Herrmann ja P. J. O. Van Nuffel,
olles 15. detsembri 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlustes palutakse tõlgendada ELL artiklit 2, artikli 6 lõikeid 1–3 ja artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47.
2 Taotlused on esitatud kohtuasjas C‑181/21 eraõigusliku äriühingu ja tarbija vahelises kohtuvaidluses laenulepingust tuleneva võlanõude üle ning kohtuasjas C‑269/21 tarbijate ja panga vahelises kohtuvaidluses, mille ese on võlanõue ja nõue tühistada välisvaluutas nomineeritud krediidileping.
Õiguslik raamistik
Põhiseadus
3 Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej, edaspidi „põhiseadus“) artiklis 179 on sätestatud:
„Kohtunikud nimetab ametisse vabariigi president Krajowa Rada Sądownictwa [(riiklik kohtute nõukoda, Poola) (edaspidi „KRS“)] ettepanekul määramata ajaks.“
4 Põhiseaduse artikli 186 lõikes 1 on sätestatud:
„[KRS] on kohtute ja kohtunike sõltumatuse tagaja.“
5 Põhiseaduse artiklis 187 on ette nähtud:
„1. [KRSi] kuuluvad:
1) [Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)] esimene esimees, justiitsminister, [Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus)] esimees ja vabariigi presidendi määratud isik,
2) [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)], üldkohtute, halduskohtute ja sõjaväekohtute kohtunike hulgast valitud 15 liiget,
3) [Sejmi (Poola seim)] poolt oma liikmete hulgast valitud neli liiget ja senati poolt oma liikmete hulgast valitud kaks liiget.
[…]
3. [KRSi] valitud liikmete ametiaeg on neli aastat.
4. [KRSi] ülesehitus, tegevusvaldkond ja töökord ning selle liikmete valimise kord määratakse kindlaks seadusega.“
Üldkohtute korralduse seadus
6 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa Prawo o ustroju sądów powszechnych; Dz. U. nr 98, jrk nr 1070) (muudetud 20. detsembri 2019. aasta seadusega, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust, kõrgeima kohtu seadust ja teatavaid teisi seadusi (ustawa o zmianie ustawy – Prawo o ustroju sądów powszechnych, ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw; Dz. U. 2020, jrk nr 190), mis jõustus 14. veebruaril 2020 (edaspidi „üldkohtute korralduse seadus“), artiklis 3 on ette nähtud:
„1. Kohtunikud loovad kohtunikkonna omavalitsuse.
2. Kohtunikkonna omavalitsusorganid on:
1) sąd apelacyjny (apellatsioonikohus, Poola) kohtunike üldkogu;
2) sąd okręgowy (regionaalne kohus, Poola) kohtunike üldkogu;
3) sąd rejonowy (rajoonikohus, Poola) kohtunike üldkogu.“
7 Üldkohtute korralduse seaduse artikli 24 lõike 1 kohaselt nimetab justiitsminister regionaalsete kohtute esimehed selle seaduse artikli 26 kohaselt kuueks aastaks ametisse apellatsioonikohtute, regionaalsete kohtute või rajoonikohtute kohtunike hulgast. Pärast regionaalse kohtu esimehe ametisse nimetamist esitleb justiitsminister seda esimeest asjaomase regionaalse kohtu kohtunike pädevale üldkogule.
8 Üldkohtute korralduse seaduse artikli 29 lõike 1 kohaselt täidab apellatsioonikohtu nõukogu selles seaduses ette nähtud ülesandeid ja:
„[…]
1a) annab arvamuse asjaomase apellatsioonikohtu kohtunikukandidaatide kohta […]“.
9 Üldkohtute korralduse seaduse artikli 31 kohaselt annab regionaalse kohtu nõukogu muu hulgas oma arvamuse kandidaatide kohta, kes kandideerivad regionaalse kohtu ja rajoonikohtu kohtuniku ametikohale. Seaduse artikli 30 lõike 1 kohaselt koosneb nõukogu selle sätte punkti 1 kohaselt asjaomase regionaalse kohtu esimehest ja selle sätte 14. veebruaril 2020 jõustunud punkti 2 kohaselt selle regionaalse kohtu tööpiirkonda kuuluvate rajoonikohtute esimeestest. Vastavalt selle seaduse artikli 30 lõikele 3, mis jõustus samuti 14. veebruaril 2020, võivad regionaalse kohtu kohtunike üldkogu esindajad osaleda istungitel, mille käigus peab nõukogu esitama oma arvamuse regionaalse kohtu kohtunikukandidaatide kohta, ning neil on hääleõigus ainult selles osas.
10 Üldkohtute korralduse seaduse kuni 13. veebruarini 2020 kehtinud redaktsioonis artikkel 33 oli sõnastatud järgmiselt:
„1. Apellatsioonikohtu tööpiirkonna kohtunike üldkogu koosneb apellatsioonikohtu kohtunikest, selle apellatsioonikohtu tööpiirkonna regionaalsete kohtute kohtunike esindajatest ja selle apellatsioonikohtu tööpiirkonna rajoonikohtute kohtunike esindajatest […]
[…]“.
11 Üldkohtute korralduse seaduse artikli 35 lõike 1 kohaselt koosneb regionaalse kohtu kohtunike üldkogu kõikidest selle kohtu kohtunikest. Nimetatud kohtu kohtuniku ametikohale lähetatud kohtunikud võivad üldkogul osaleda, kuid neil ei ole hääleõigust.
12 Alates 14. veebruarist 2020 võib üldkogu vastavalt üldkohtute korralduse seaduse artikli 36 lõike 1 punktile 2 valida esindajad, kes osalevad istungitel, mille käigus peab regionaalse kohtu nõukogu esitama oma arvamuse selle regionaalse kohtu kohtuniku või rajoonikohtu kohtuniku kandidaatide kohta. Nimetatud seaduse artikli 36 lõike 2 kohaselt valitakse need esindajad salajasel hääletusel ja nii mitu, kui on regionaalse kohtu nõukogu liikmeid.
13 Üldkohtute korralduse seaduse artiklis 42a on sätestatud:
„1. Kohtute või kohtuorganite tegevuse raames ei ole lubatud kahtluse alla seada [kohtute], riigi põhiseaduslike organite ning kontrolli- ja õiguskaitseorganite legitiimsust.
2. Üldkohtul või muul võimuorganil ei ole lubatud tuvastada ega hinnata seda, kas kohtuniku ametisse nimetamine või sellest ametisse nimetamisest tulenev õigusemõistmise pädevus on õiguspärane.“
14 Üldkohtute korralduse seaduse kuni 13. veebruarini 2020 kehtinud redaktsioonis oli artikli 55 lõige 1 sõnastatud järgmiselt:
„Üldkohtute kohtunikud nimetab kohtuniku ametikohale Poola Vabariigi president [KRSi] ettepanekul ühe kuu jooksul alates ettepaneku saatmise kuupäevast.“
15 Üldkohtute korralduse seaduse artikli 55 lõikes 1 on nüüd sätestatud:
„Üldkohtu kohtunik on isik, kelle nimetab sellele ametikohale Poola Vabariigi president ja kes on andnud vabariigi presidendi ees ametivande.“
16 Üldkohtute korralduse seaduse kuni 13. veebruarini 2020 kehtinud redaktsioonis oli artikkel 58 sõnastatud järgmiselt:
„1. Kui kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks esitatakse rohkem kui üks kandideerimisavaldus, vaadatakse kõik avaldused läbi üldkogu samal istungil.
2. Apellatsioonikohtu kohtunike üldkogu või regionaalse kohtu kohtunike üldkogu teeb kandidaatide kohta otsuse hääletamise teel ja edastab kõik esitatud kandideerimisavaldused, märkides ära saadud häälte arvu, olenevalt asjaoludest kas asjaomase apellatsioonikohtu või regionaalse kohtu esimehele.“
17 14. veebruaril 2020 tunnistati artikli 58 lõige 2 kehtetuks. Pärast seda on artikli 58 lõige 1 sõnastatud järgmiselt:
„Kui kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks esitatakse rohkem kui üks kandideerimisavaldus, vaadatakse kõik avaldused läbi samal nõukogu istungil.
[…].“
Kõrgeima kohtu seadus
18 8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seadusega (ustawa o Sądzie Najwyższym; Dz. U. 2018, jrk nr 5) loodi Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus) muu hulgas Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium, Poola).
19 Kõrgeima kohtu seaduse, mida on muudetud 20. detsembri 2019. aasta seadusega, millega muudetakse üldkohtute korralduse seadust, kõrgeima kohtu seadust ja teatavaid teisi seadusi, artiklis 26 on sätestatud:
„1. „[Erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi] pädevusse kuuluvad erakorraliste kaebuste läbivaatamine, valimisi puudutavad vaidlused ning üleriigilise referendumi ja põhiseaduse referendumi õiguspärasuse vaidlustused, valimiste ja referendumite õiguspärasuse kinnitamine, muud avalik-õiguslikud kohtuasjad, sealhulgas konkurentsi kaitset, energiamajanduse, telekommunikatsiooni ja raudteetranspordi reguleerimist puudutavad kohtuvaidlused ning kaebused, mis on esitatud Przewodniczy Krajowej Rady Radiofonii i Telewizji [(ringhäälingunõukogu esimees, Poola)] otsuste peale või mis puudutavad ülemäära pikka menetlusaega üld- ja sõjaväekohtutes ning [Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus)].
2. [Erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium] on pädev lahendama taotlusi või avaldusi kohtuniku taandamise või selle kohtu määramise kohta, kus menetlus tuleb läbi viia, sealhulgas väiteid kohtu või kohtuniku sõltumatuse puudumise kohta. Põhivaidlust menetlev kohus annab taotluse viivitamata üle [erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi] esimehele, et see lahendataks erisätetes ette nähtud normide kohaselt. Taotluse üleandmine [erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi] esimehele ei peata pooleli olevat menetlust.
3. Taotlus, mis on nimetatud lõikes 2, jäetakse läbi vaatamata, kui see puudutab kohtuniku ametisse nimetamise õiguspärasuse või tema õigusemõistmise pädevuse legitiimsuse tuvastamist või hindamist.
[…].“
20 Kõrgeima kohtu seaduse artiklis 29 on ette nähtud, et Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunikud nimetab ametisse vabariigi president KRSi ettepanekul.
Riikliku kohtute nõukoja seadus
21 12. mai 2011. aasta riikliku kohtute nõukoja seaduse (ustawa o Krajowej Radzie Sądownictwa; Dz. U. 2011, nr 126, jrk nr 714), mida on muudetud 8. detsembri 2017. aasta seadusega riikliku kohtute nõukoja seaduse ja teatavate teiste seaduste muutmise kohta (ustawa o zmianie ustawy o Krajowej Radzie Sądownictwa oraz niektórych innych ustaw; Dz. U. 2018, jrk nr 3), artiklis 9a on sätestatud:
„1. [Seim] valib [Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus)], üldkohtute, halduskohtute ja sõjaväekohtute kohtunike hulgast 15 [KRSi] liiget ühiseks nelja aasta pikkuseks ametiajaks.
2. Lõikes 1 viidatud valimise käigus võtab [Seim] võimalikult palju arvesse asjaolu, et vajalik on see, et [KRSis] oleksid esindatud eri liiki kohtute ja eri kohtuastme kohtunikud.
3. Kohtunike hulgast valitud uute [KRSi] liikmete ühine ametiaeg algab nende valimisele järgneval päeval. Ametist lahkuvad [KRSi] liikmed jätkavad oma ülesannete täitmist kuni uute [KRSi] liikmete ühise ametiaja alguseni.“
22 17. jaanuaril 2018 jõustunud seaduse riikliku kohtute nõukoja seaduse ja teiste seaduste muutmise kohta artiklis 6 sisalduvas üleminekusättes on ette nähtud:
„Nende [KRSi] liikmete volitused, keda on nimetatud [põhiseaduse] artikli 187 lõike 1 punktis 2 ja kes on valitud kehtivate sätete alusel, kehtivad kuni uute [KRSi] liikmete volituste algusele eelneva päevani, kuid mitte kauem kui 90 päeva käesoleva seaduse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui volitused on lõppenud varem.“
Tsiviilkohtumenetluse seadustik
23 17. novembri 1964. aasta seaduse tsiviilseadustiku kehtestamise kohta (ustawa – Kodeks postępowania cywilnego) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“) artiklis 48 on ette nähtud:
„1. Kohtunik taandatakse seaduse alusel:
1) kohtuasjades, mille pool ta on või milles tal on ühe poolega selline õigussuhe, et menetluse tulemus mõjutab tema õigusi või kohustusi;
[…]
5) kohtuasjades, milles ta madalama astme kohtus osales vaidlustatud lahendi tegemisel, samuti kohtuasjades, mis puudutavad tema analüüsitud või tema osalusel koostatud lahendi kehtivust, ning kohtuasjades, milles ta tegutses prokuratorina [(prokurör, Poola)];
[…]“.
24 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 49 lõikes 1 on sätestatud:
„Olenemata artiklis 48 sätestatud põhjustest, taandab kohus kohtuniku kas tema või poole taotlusel, kui esineb asjaolu, mis võib tekitada põhjendatud kahtluse kohtuniku erapooletuses konkreetses kohtuasjas.“
25 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 50 on sätestatud:
„1. Pooled taotlevad kohtuniku taandamist kirjalikult või suulise avaldusega, mis esitatakse kohtule, kus menetlus on pooleli, koos tõenditega taandamise põhjuste paikapidavuse kohta.
2. Lisaks peab kohtuistungil osalenud pool usutavalt selgitama, et taandamise põhjuseks olev asjaolu ilmnes või sai talle teatavaks alles hiljem.
3. Kuni kohtuniku taandamise taotlus ei ole läbi vaadatud:
1) võib kohtunik, keda taotlus puudutab, jätkata menetlust;
2) ei või kohtunik teha ühtegi otsust ega võtta meedet, mis lõpetab menetluse.“
26 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 365 lõige 1 näeb ette:
„Lõplik kohtulahend ei ole siduv mitte ainult pooltele ja selle teinud kohtule, vaid ka teistele kohtutele, muudele avaliku võimu organitele ja avalik-õiguslikele isikutele ning seaduses ette nähtud juhtudel muudele isikutele.“
27 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 367 lõike 3 kohaselt:
„Teise astme kohus vaatab kohtuasja läbi kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kinnisel kohtuistungil teeb kohus lahendi ainukohtunikust koosnevas kohtukoosseisus, välja arvatud juhul, kui ta teeb kohtuotsuse.“
28 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 379 punkti 4 kohaselt on menetlus tühine, „kui asja menetleva kohtu koosseis oli õigusvastane või kui kohtuasja läbivaatamisel osales kohtunik, kelle taandamise alus tuleneb seadusest“.
29 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 401 on sätestatud:
„Menetluse uuendamist saab taotleda tühisuse tõttu:
1) kui kohtukoosseisu kuulus isik, kellel ei olnud selleks õigust, või kui otsuse tegi kohtunik, kelle taandamise alus tulenes seadusest, ja asjaomasel poolel ei olnud enne kohtuotsuse jõustumist võimalust taotleda kohtuniku taandamist;
[…]“.
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
Kohtuasja C‑181/21 aluseks olevad asjaolud
30 Põhikohtuasjas on vaidlus eraõigusliku äriühingu ja tarbija vahel laenulepingust tuleneva võlanõude üle.
31 Eraõiguslik äriühing esitas tarbija vastu hagi, nõudes 16 000 Poola zloti (PLN) (ligikaudu 3450 eurot) tasumist, millele lisandusid intress ja menetluskulud. Sąd Rejonowy w Dąbrowie Górniczej (Dąbrowa Górnicza rajoonikohus, Poola) tegi maksekäsu vormis sisulise otsuse. Tarbija esitas otsuse peale vastuväite. Rajoonikohus jättis vastuväite kohtumäärusega rahuldamata.
32 Sama tarbija esitas määruse peale kaebuse Sąd Okręgowy w Katowicachile (Katowice regionaalne kohus, Poola). Kaebuse läbivaatamine määrati kolmest kohtunikust koosnevale kohtukoosseisule, kuhu kuulus kohtunik A. Z.
33 Mis puudutab kohtunik A. Zi Sąd Okręgowy w Katowicachi (Katowice regionaalne kohus) ametisse nimetamise asjaolusid, siis nähtub eelotsusetaotlusest, et see kohtunik, kes alates 1996. aastast oli kohtunik Sąd Rejonowy w Jaworznies (Jaworzno rajoonikohus, Poola), kandideeris Sąd Okręgowy w Katowicachi (Katowice regionaalne kohus) kohtuniku vabale ametikohale.
34 Pärast Sąd Apelacyjny w Katowicachi (Katowice apellatsioonikohus, Poola) nõukogu esialgset arvamust kohtunik A. Zi kandidatuuri kohta ei esitanud sama kohtu kohtunike esindajate kogu arvamust tema kandidatuuri kohta. Nimelt oli kohtunike esindajate kogu 14. jaanuaril 2019 vastu võtnud resolutsiooni, milles märkis, et arvestades tema muret KRSi – kellel on sellises ametisse nimetamise menetluses roll – staatuse ja toimimise pärast, ei soovi ta osaleda selles kohtus ja selle kohtu tööpiirkonna regionaalsetes kohtutes vabadele ametikohtadele kohtunike ametisse nimetamise menetluses.
35 Lisaks kohustas Sąd Apelacyjny w Katowicachi (Katowice apellatsioonikohus) kohtunike esindajate kogu samal päeval vastu võetud resolutsiooniga oma esimeest esiteks hoiduma selles kohtus ja Sąd Okręgowy w Katowicachis (Katowice regionaalne kohus) vabadele kohtuniku ametikohtadele kandidaatide edastamisest seni, kuni kohtunike esindajate kogu on esitanud nende kohta arvamuse, ning teiseks lükkama ametisse nimetamise menetluste ettevalmistamise päevakorra edasi hilisemale kuupäevale kuni KRSiga seotud kahtluste kõrvaldamiseni.
36 Vaatamata eespool nimetatud resolutsioonidele kinnitas Sąd Apelacyjny w Katowicachi (Katowice apellatsioonikohus) esimees – kes samal ajal on selle kohtu kohtunike üldkogu esimees ja kelle nimetas selle kohtu esimeheks justiitsminister – A. Zi kohtuniku kandidatuuri. Poola Vabariigi president nimetas A. Zi Sąd Apelacyjny w Katowicachi (Katowice apellatsioonikohus) kohtunikuna ametisse.
37 18. märtsil 2021 toimunud kinnisel kohtuistungil väljendas käesoleva kohtuotsuse punktis 32 nimetatud kohtukoosseisu ettekandja-kohtunik kahtlust, kas see kohtukoosseis on „kohus“, arvestades A. Zi Sąd Apelacyjny w Katowicachi (Katowice apellatsioonikohus) kohtunikuna ametisse nimetamise asjaolusid. Selles kontekstis pöördus kõnealune ettekandja-kohtunik tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 367 lõike 3 alusel üksi Euroopa Kohtusse.
Kohtuasja C‑269/21 aluseks olevad asjaolud
38 Põhikohtuasjas toimub vaidlus tarbijate ja panga vahel seoses võlanõudega ja nõudega tühistada välisvaluutas nomineeritud laenuleping.
39 Tarbijad pöördusid Sąd Okręgowy w Krakowiesse (Krakówi regionaalne kohus) ja tuginedes 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsusele Dziubak (C‑260/18, EU:C:2019:819), palusid mõista pangalt välja muu hulgas 104 537 zlotti (ligikaudu 22 540 eurot) ning tühistada tagasiulatuvalt laenulepingu. Lisaks taotlesid nad esialgset õiguskaitset, mis seisneb eelkõige selles, et neil lubatakse peatada laenulepingu alusel tehtavad igakuised laenumaksed, kuni põhikohtuasjas on kohtuotsus jõustunud.
40 Selle vaidluse ja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemine anti Sąd Okręgowy w Krakowiele (Krakówi regionaalne kohus) ainukohtunikust koosnevas koosseisus, kes on selles kohtuasjas eelotsusetaotluse esitanud kohus.
41 Viimane rahuldas selle taotluse 9. oktoobri 2020. aasta kohtumäärusega.
42 Pank vaidlustas kõnealuse määruse. Vaide läbivaatamine määrati Sąd Okręgowy w Krakowies (Krakówi regionaalne kohus) kolmest kohtunikust koosnevale kohtukoosseisule. Üks kohtukoosseisu liikmetest oli kohtunik A. T., kes nimetati ettekandja-kohtunikuks ja kes oli ka kohtukoosseisu eesistuja. Kohtukoosseis muutis kõnealust määrust ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Kuna seda otsust ei saanud enam edasi kaevata, saadeti kohtuasi seejärel tagasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et viimane teeks otsuse põhikohtuasjas.
43 Mis puudutab kohtunik A. T. Sąd Okręgowy w Krakowiesse (Krakówi regionaalne kohus) nimetamise asjaolusid, siis nähtub eelotsusetaotlusest, et nimetatud kohtunik, kes oli alates 2009. aastast ametis Sąd Rejonowy dla Krakowa-Krowodrzy w Krakowies (Kraków-Krowodrza rajoonikohus, Kraków, Poola), kandideeris vabale kohtuniku ametikohale Sąd Okręgowy w Krakowies (Krakówi regionaalne kohus). Nimetatud kohtunik oli sellele ametikohale ainus kandidaat. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et vaatamata oma suurele kogemusele ei osalenud paljud rajoonikohtute kohtunikud enam nendel konkurssidel, kuna üldkohtute kohtunike ametisse nimetamise menetlus ei olnud enam põhiseadusega kooskõlas eelkõige asjaolu tõttu, et selleks ajaks juba väga politiseeritud KRSi otsused ei põhinenud enam objektiivsetel kriteeriumidel ja soosisid kandidaate, keda toetasid kohtute esimehed, kelle oli ametisse nimetanud justiitsminister.
44 Kolegium Sądu Okręgowego w Krakowie (Krakówi regionaalse kohtu nõukogu, Poola) esitas oma arvamuse kohtunik A. T. kandidatuuri kohta 1. juuni 2020. aasta kohtuistungil.
45 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et enamik selle nõukogu liikmetest on Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakówi regionaalne kohus) ja rajoonikohtute esimehed, kelle ametisse nimetamist mõjutab otseselt justiitsminister. Kohus lisab, et kohtunik A. T. kandidatuuri kohta ei küsitud Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakówi regionaalne kohus) kohtunike üldkogu arvamust, kuna Poola seadusandja on kõrvaldanud kohtunikkonna omavalitsuse igasuguse tegeliku mõju kohtunike ametisse nimetamise protsessile Poolas. Nimelt ei ole alates 14. veebruarist 2020 ja eelkõige pärast üldkohtute seaduse artikli 58 muudatuse jõustumist üldkogu arvamus enam nõutav.
46 KRS võttis 7. juulil 2020 vastu resolutsiooni, milles soovitas nimetada kohtunik A. T. Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakówi regionaalne kohus) kohtuniku ametikohale. Poola Vabariigi president nimetas 4. veebruaril 2021 selle kohtuniku ametisse.
47 Ametisse nimetamise asjaolud panevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlema, kas liidu õigusega on kooskõlas käesoleva kohtuotsuse punktis 42 kirjeldatud kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, kes lahendas panga vaiet 9. oktoobri 2020. aasta kohtumääruse peale, ja seega kahtleb ta, kas kõnealuse kohtukoosseisu tehtud otsus on kehtiv. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on selles kontekstis tekkinud küsimus, kas kõnealuse kohtukoosseisu määrus, millega tühistati tema kehtestatud esialgse õiguskaitse meetmed, on talle siduv või tuleks vastavalt kohtuasjade juhusliku jaotamise süsteemile määrata vaide läbivaatamiseks uus kohtukoosseis, millesse kohtunik A. T. ei kuulu.
Kohtuasjades C‑181/21 ja C‑269/21 esitatud eelotsusetaotluste põhjendused ja eelotsuse küsimused
48 Eelotsusetaotluse esitanud kohtud märgivad sisuliselt, et erinevalt teistest kohtuasjadest, mida on Euroopa Kohus seni menetlenud, käsitlevad kohtuasjad C‑181/21 ja C‑269/21 kohtunike ametisse nimetamist üldkohtutes, mitte Sąd Najwyższys (kõrgeim kohus).
49 Nad toovad sellega seoses välja rea arengusuundi, mis on seotud Poola hiljutiste kohtureformidega, mis puudutavad KRSi ja kohtunikkonna omavalitsusorganite koosseisu ja nende vastavat rolli sellistele ametikohtadele nimetamise protsessis, samuti kohtulikku kontrolli nende ametisse nimetamiste õiguspärasuse üle. Nimetatud asjaolud panevad neid kohtuid kahtlema, kas kohtukoosseisud, kuhu kuuluvad sellise menetluse tulemusel ametisse nimetatud kohtunikud, on „kohtud“ liidu õiguse tähenduses.
50 Neil asjaoludel otsustasid Sąd Okręgowy w Katowicach (Katowice regionaalne kohus) ja Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakówi regionaalne kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused, mis on kohtuasjades C‑181/21 ja C‑269/21 sõnastatud peaaegu identselt:
„1. Kas ELL artiklit 2 ja artikli 19 lõiget 1 ning ELL artikli 6 lõikeid 1–3 koostoimes [harta] artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et:
a) liidu õiguse tähenduses ei ole seaduse alusel moodustatud kohus selline kohus, mille koosseisu kuulub isik, kes on nimetatud selles kohtus kohtuniku ametikohale menetluses, milles osalejate seast jäetakse välja kohtunikkonna omavalitsusorganid, mis on enamuses moodustatud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust sõltumatult, kuigi liikmesriigi põhiseaduslikku õigustikku silmas pidades on nendele nõuetele vastava kohtunikkonna omavalitsusorgani osalemine kohtunike ametisse nimetamise menetluses vajalik, võttes arvesse institutsioonilist ja struktuurilist konteksti ning arvestades, et:
– kohtunike üldkogul lasus nõue anda arvamus kohtunikuametisse kandideerija kohta ja seda nõuet eirati tahtlikult, mis on vastuolus liikmesriigi õigusnormide ja selle kohtunikkonna omavalitsusorgani seisukohaga [(kohtuasi C‑181/21) või et]
nõue anda arvamus kohtunikuametisse kandideerija kohta lasus kohtu nõukogul, mis on organ, mis loodi nii, et enamiku sellesse kuuluvaid isikuid nimetas ametisse täitevvõimu esindaja – justiitsminister ja Prokurator Generalny (riigi peaprokurör, Poola) [(kohtuasi C‑269/21)];
– praegune [KRS], mis on valitud vastuolus Poola põhiseaduse ja õigusnormidega, ei ole sõltumatu organ ning selle liikmed ei ole sellised kohtunikkonna esindajad, kes on nimetatud täitevvõimust ja seadusandlikust võimust sõltumatult, mistõttu ta ei ole õiguspäraselt esitanud liikmesriigi õiguses ette nähtud kohtuniku ametisse nimetamise ettepanekut;
– ametisse nimetamise konkursil osalejatel ei olnud õigust pöörduda kohtusse ELL artikli 2 ja artikli 19 lõike 1 ning ELL artikli 6 lõigete 1–3 koostoimes harta artikliga 47 tähenduses;
b) seaduse alusel moodustatud sõltumatu kohtu nõuetele ei vasta selline kohus, mille koosseisu kuulub isik, kes on nimetatud selles kohtus kohtuniku ametikohale menetluses, millesse võib täitevvõim omavoliliselt sekkuda ja milles osalejate seast jäetakse välja kohtunikkonna omavalitsusorganid, mis on enamuses moodustatud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust sõltumatult, või muud kandidaadi objektiivset hindamist tagavad organid, pidades silmas, et kohtunikkonna omavalitsusorganite või muude täidesaatvast ja seadusandlikust võimust sõltumatute ning kandidaadi objektiivset hindamist tagavate organite osalemine kohtuniku ametisse nimetamise menetluses on juurdunud liidu õigustraditsioonis eespool nimetatud EL lepingu ja harta sätetes ning on Euroopa Liidu kui õigusliidu aluseks, mis on vajalik selleks, et liikmesriigi kohus saaks tagada liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluvates kohtuasjades vajaliku tõhusa kohtuliku kaitse ning et seega oleks tagatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte ning õigusriigi põhimõtte järgimine?
2. Kas ELL artiklit 2 ja artikli 19 lõiget 1 koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus kohtukoosseisu kuulub isik, kes on ametisse nimetatud [esimeses küsimuses] kirjeldatud tingimustel,
a) on nende sätetega – võttes arvesse institutsioonilist konteksti ja süsteemi ülesehitust – vastuolus selliste liikmesriigi õigusnormide kohaldamine, millega antakse sellise isiku kohtuniku ametikohale nimetamise õiguspärasuse kontrollimine [erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi] ainupädevusse, mis koosneb ainult isikutest, kes on kohtuniku ametikohale nimetatud [esimeses küsimuses] kirjeldatud tingimustel, ja milles samal ajal nõutakse, et kohtuniku ametikohale nimetamisega seotud etteheited tuleb läbi vaatamata tagasi lükata;
b) nõuavad need sätted liidu õiguse soovitava toime tagamiseks liikmesriigi õiguse sellist tõlgendamist, mis võimaldab kohtul omal algatusel kõrvale jätta selline isik kohtuasja arutamisest, tuginedes – analoogia alusel kohaldatavatele – sätetele, mis puudutavad sellise kohtuniku vabastamist ülesannetest, kes on võimetu õigust mõistma (iudex inhabilis)?“
Menetlus Euroopa Kohtus
Kohtuasjade C‑181/21 ja C‑269/21 liitmine
51 Euroopa Kohtu presidendi 5. mai 2021. aasta otsustega liideti kohtuasjad C‑181/21 ja C‑269/21 menetluse suulise ja kirjaliku osa ning kohtuotsuse huvides.
Kiirendatud menetluse kohaldamise taotlused
52 Eelotsusetaotluse esitanud kohtud palusid, et käesolevad eelotsusetaotlused vaadataks läbi kiirendatud menetluses vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 105. Nad põhjendasid oma taotlusi sellega, et selle menetluse kohaldamine on õigustatud asjaoluga, et vähemalt mitusada isikut mõistavad üldkohtutes õigust ja teevad seal üha rohkem otsuseid, samas kui eelotsusetaotluse esitanud kohtute hinnangul nimetati mainitud isikud üldkohtu kohtuniku ametikohale, „rikkudes oluliselt Poola õigusnorme, mis reguleerivad kohtunike ametisse nimetamist“. Neil asjaoludel on eelotsusetaotlused esitanud kohtute hinnangul vajalik vastata esitatud küsimustele võimalikult lühikese aja jooksul, et õigussubjektide, korrakohase õigusemõistmise ja õiguskindluse huvides hajutada kahtlused nende üldkohtute toimimise suhtes, mille koosseisu kuuluvad kaks kohtunikku, kelle ametisse nimetamine on käesolevates kohtuasjades vaidluse all seoses nõuetega, mis puudutavad sõltumatut, erapooletut ja seaduse alusel moodustatud kohut.
53 Kodukorra artikli 105 lõikes 1 on ette nähtud, et Euroopa Kohtu president võib eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusel või erandkorras omal algatusel otsustada, olles ettekandja‑kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, lahendada eelotsusetaotluse kiirendatud menetluses, kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul.
54 Olgu meenutatud, et selline kiirendatud menetlus on menetluslik vahend, mille eesmärk on reageerida erakordselt kiireloomulisele olukorrale (21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Randstad Italia, C‑497/20, EU:C:2021:1037, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).
55 Käesoleval juhul otsustas Euroopa Kohtu president 5. mail 2021, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, et käesoleva kohtuotsuse punktis 52 nimetatud taotlusi ei ole vaja rahuldada. Asjaolu, et esitatud küsimused puudutavad selliste üldkohtute toimimist, mille koosseisu kuulub suur hulk selliseid kohtunikke nagu need, kelle ametisse nimetamine on käesolevates kohtuasjades vaidluse all, ei ole põhjus, mis tõendaks erakordset kiireloomulisust, mis on siiski vajalik, et põhjendada kiirendatud menetluse kohaldamist. Sama kehtib ka asjaolu kohta, et nende kohtunike igapäevased otsused, kelle ametisse nimetamine on nendes kohtuasjades kahtluse alla seatud, võivad puudutada suurt hulka õigussubjekte. Lõpuks ei tähenda nende küsimuste tundlikkus iseenesest vajadust käsitleda neid kodukorra artikli 105 lõike 1 tähenduses lühikese aja jooksul.
Euroopa Kohtu pädevus
56 Poola valitsus, keda kohtuistungil toetasid Prokuratura Okręgowa w Katowicach (Katowice piirkondlik prokuratuur, Poola) ja Prokuratura Okręgowa w Krakowie (Krakówi piirkondlik prokuratuur, Poola), väidab sisuliselt, et niisugused liikmesriikide kohtusüsteemiga seotud probleemid, nagu on tõstatatud esitatud küsimustes, kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse, mitte liidu õiguse esemelisse kohaldamisalasse.
57 Sellega seoses tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kuigi kohtukorraldus liikmesriikides kuulub tõepoolest liikmesriikide pädevusse, on nad siiski kohustatud selle pädevuse teostamisel täitma kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest, ning see võib nii olla muu hulgas seoses riigisiseste normidega, mis reguleerivad kohtunike ametisse nimetamise otsuste vastuvõtmist, ja olenevalt olukorrast normidega, mida selliste ametisse nimetamise menetluste kontekstis kohaldatakse kohtulikule kontrollile (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Lisaks nähtub esitatud küsimuste sõnastusest selgelt, et need ei puuduta mitte Poola õiguse, vaid küsimustes viidatud liidu õigusnormide tõlgendamist.
59 Sellest tuleneb, et Euroopa Kohus on pädev lahendama käesolevaid eelotsusetaotlusi.
Eelotsusetaotluste vastuvõetavus
60 Kohtuasjas C‑181/21 vaidlustab Poola valitsus eelotsusetaotluse vastuvõetavuse, väites sisuliselt eelkõige, et ainult kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, mis tegeleb põhikohtuasjaga, mitte aga selle kohtukoosseisu üksi tegutsev kohtunik, oli pädev Euroopa Kohtule esitama kõnealuses kohtuasjas sõnastatud küsimused.
61 Kohtuasjas C‑269/21 väidab Poola valitsus, et Poola menetlusnormide kohaselt ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetatud kohtuasjas pädev kontrollima, kas kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, kes tegi lõpliku määruse põhikohtuasja hagejate esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta, ja eelkõige sellesse kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku A. T. ametisse nimetamine on õiguspärane. Poola valitsus, keda Euroopa Kohtu istungil toetas komisjon, leiab, et neil asjaoludel ei ole Euroopa Kohtu vastus eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele põhikohtuasja lahendamiseks vajalik.
62 Euroopa Kohus on selles osas järjekindlalt toonitanud, et ELTL artikliga 267 kehtestatud menetlus on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö vahend, mille kaudu annab Euroopa Kohus liikmesriikide kohtutele liidu õiguse tõlgendamise juhiseid, mida need kohtud nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks vajavad, ning et eelotsusetaotluse esitamise mõte ei ole nõuandvate arvamuste saamine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid see peab olema vajalik kohtuvaidluse tegelikuks lahendamiseks (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).
63 Nagu ELTL artikli 267 sõnastusestki ilmneb, peab taotletavat eelotsust olema eelotsusetaotluse esitanud kohtul „vaja“ tema menetluses olevas kohtuasjas „otsuse tegemiseks“ (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).
64 Euroopa Kohus on seega meenutanud, et nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest tuleneb, et eelotsusemenetlus eeldab liikmesriigi kohtus tegelikult pooleli olevat menetlust, mille raames palutakse sellel kohtul teha otsus, milles saab arvesse võtta eelotsust (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).
65 Sellises menetluses peavad nimelt see kohtuvaidlus ja need liidu õigusnormid, mille tõlgendamist palutakse, olema sedavõrd seotud, et see tõlgendus on objektiivselt vajalik otsuse jaoks, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 48 ning seal viidatud kohtupraktika).
66 Käesoleval juhul tuleb kohtuasja C‑181/21 puhul kõigepealt rõhutada, et nagu nähtub selles kohtuasjas esitatud eelotsusetaotlusest, esitas selle taotluse Euroopa Kohtule põhikohtuasjas kolmest kohtunikust koosneva kohtukoosseisu ettekandja‑kohtunik. Sellel kohtunikul on kahtlus, kas nimetatud kohtukoosseis moodustati kooskõlas eelkõige ELL artikli 19 lõikega 1 ja harta artikliga 47, sest kohtukoosseisu kuulub kohtunik A. Z., kes nimetati ametisse Poola kohtusüsteemi reformide tagajärjel kehtinud menetluses.
67 Oma eelotsuse küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohtunik seega teada, kas kohtunik, kes põhikohtuasjas kuulub temaga samasse kohtukoosseisu ja kes on ametisse nimetatud teatud erilistel asjaoludel, vastab seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõuetele liidu õiguse tähenduses.
68 Sellega seoses vastab tõele, et tõsise kahtluse korral on iga kohus kohustatud kontrollima, kas tema koosseisu arvestades on ta seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohus eelkõige ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tähenduses, sest selline kontrollimine on vajalik usalduse seisukohalt, mida demokraatliku ühiskonna kohtud peavad õigussubjektides tekitama (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsuse uuesti läbivaatamine Simpson ja HG vs. nõukogu ja komisjon, C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 57, ja 5. juuni 2023. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kohtunike sõltumatus ja eraelu), C‑204/21, EU:C:2023:442, punkt 129 ja seal viidatud kohtupraktika).
69 Sellegipoolest eeldab Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemise vajadus ELTL artikli 267 tähenduses, et liikmesriigi kohus, kes sarnaselt kohtuasjas C‑181/21 eelotsusetaotluse esitanud kohtunikuga otsustab pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse, võib üksi teha sellest tõlgendusest järeldused, hinnates tõlgenduse abil, kas sama kohtukoosseisu teise kohtuniku ametisse nimetamine on õiguspärane, ja vajaduse korral taandades viimase.
70 Ei eelotsusetaotlusest ega kohtuasjas C‑181/21 Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust ei nähtu aga, et riigisiseste õigusnormide kohaselt võiks kohtunik, kes selles kohtuasjas eelotsusetaotluse esitas, üksi seda teha.
71 Seega ei ilmne, et see kohtunik üksi saaks arvesse võtta Euroopa Kohtu võimalikke vastuseid tema eelotsuse küsimustele.
72 Kohtuasjas C‑181/21 taotletud liidu õigusnormide tõlgendus ei vasta seega objektiivsele vajadusele, mis on seotud otsusega, mille eelotsusetaotluse esitanud kohtunik üksi võib põhikohtuasjas teha.
73 Järelikult tuleb eelotsusetaotlust kohtuasjas C‑181/21 käsitada nii, et sellega soovitakse nõuandvat arvamust üldistes või hüpoteetilistes küsimustes käesoleva kohtuotsuse punktis 62 viidatud kohtupraktika tähenduses ja on seega vastuvõetamatu.
74 Kohtuasja C‑269/21 puhul tuleb märkida, et selles kohtuasjas esitatud eelotsusetaotluses rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus ise, et Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakówi regionaalne kohus) kolmest kohtunikust koosneva kohtukoosseisu tehtud määrust, millega muudeti tema enda otsust ja jäeti rahuldamata asjaomaste tarbijate esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, ei saa enam edasi kaevata. Kohus viitab siiski õiguslikule ebakindlusele, mis määrusega kaasnes kahtluse tõttu, kas määruse teinud kohtukoosseis oli õiguspärane, kuivõrd sellesse kuulus kohtunik A. T. Kohus ei viita siiski ühelegi Poola menetlusõigusnormile, mis annaks talle – ammugi ainukohtunikust koosnevas kohtukoosseisus – pädevuse kontrollida, kas jõustunud kohtumäärus, mille on kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis sellise taotluse kohta teinud, on muu hulgas liidu õigusega kooskõlas.
75 Lisaks nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et esialgse õiguskaitse taotlus lahendati põhikohtuasjas lõplikult kohtumäärusega, mis tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 365 kohaselt on eelotsusetaotluse esitanud kohtule siduv, ning et viimane ei ole pädev „taandama“ kohtunikku, kes kuulus selle määruse teinud kohtukoosseisu, ega seda määrust kahtluse alla seadma.
76 Käesoleva kohtuotsuse punktides 74 ja 75 välja toodud asjaolusid arvestades ei ilmne, et kohtuasjas C‑269/21 oleks eelotsusetaotluse esitanud kohus riigisiseste õigusnormide alusel pädev eelkõige liidu õigust silmas pidades hindama, kas kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, kes tegi lõpliku määruse esialgse õiguskaitse taotluse kohta, ja eelkõige kohtuniku A. T. ametisse nimetamise tingimused on õiguspärased ning olenevalt olukorrast seda kohtumäärust kahtluse alla seadma.
77 Nendest asjaoludest nähtub nimelt, et kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, kuhu kuulub kohtunik A. T. ja kes muutis eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimese kohtuastme määrust, jättis põhikohtuasja hagejate esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Selle taotluse menetlemine, mille põhikohtuasja hagejad esitasid paralleelselt põhimenetluses lahendatava hagiga, on seega lõplikult lahendatud.
78 Seega puudutavad kohtuasjas C‑269/21 esitatud küsimused olemuslikult menetluse ühte etappi põhikohtuasjas, mis on lõplikult lahendatud ja mis erineb sisulisest vaidlusest, mis ainsana on eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli (vt analoogia alusel 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika). Need küsimused ei ole seega vaidluse lahendamiseks objektiivselt vajalikud, vaid küsimuste eesmärk on saada Euroopa Kohtult üldkohtute kohtunike ametisse nimetamise menetluse kohta Poolas üldine hinnang, milleks puudub kõnealuse vaidluse seisukohalt vajadus.
79 Sellest järeldub, et nimetatud küsimused väljuvad Euroopa Kohtule ELTL artikliga 267 pandud õigusemõistmise ülesande piiridest (vt analoogia alusel 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Prokurator Generalny (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium – ametisse nimetamine), C‑508/19, EU:C:2022:201, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).
80 Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑269/21 on samuti vastuvõetamatu.
81 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades on käesolevad eelotsusetaotlused vastuvõetamatud.
Kohtukulud
82 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtutes pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
Sąd Okręgowy w Katowicachi (Katowice regionaalne kohus, Poola) 18. märtsi 2021. aasta otsusega ja Sąd Okręgowy w Krakowie (Krakówi regionaalne kohus, Poola) 31. märtsi 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlused on vastuvõetamatud.
Allkirjad