30. augustil 2013 esitatud hagi – Generics (UK) versus komisjon

(Kohtuasi T-469/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Generics (UK) Ltd (Potters Bar, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid I. Vandenborre ja T. Goetz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

täielikult või osaliselt tühistada komisjoni 19. juuni 2013. aasta otsus C(2013) 3803 (final) (juhtum COMP/39226), milles leitakse, et hageja pani ajavahemikul 24. jaanuarist 2002 kuni 1. novembrini 2003 toime ELTL artikli 101 ühe vältava rikkumise, sõlmides kaks patente käsitlevat kompromisskokkulepet;

teise võimalusena tühistada määratud trahv või vähendada oluliselt selle suurust; ja

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

Esimene väide, et komisjon on vääralt hinnanud kompromisskokkulepete sisu, eesmärki ja tausta:

otsuse järeldused põhinevad kompromisskokkulepete vääral ja oletuslikul tõlgendamisel ja väga valikulisel väljavõttel seda ajajärku puudutavatest dokumentidest. Otsuses ei arvestata või hinnatakse vääralt tõendeid, millest ilmneb selgelt, et kompromisskokkulepped jäid Lundbeckile nõuetekohaselt väljastatud patentide raamesse ning need sõlmiti tegelikus patendivaidluses.

Teine väide, et komisjon rikkus õigusnormi, eirates nõuetekohaselt välja antud patentide olemasolu ja võrdsustades kompromisskokkulepped turu jagamisega lepingutega:

otsuse järeldus, et eesmärgi poolest kujutab kompromisskokkulepe endast konkurentsipiirangut, eirab nõuetekohaselt välja antud patentide olemasolu, mida hageja pidi arvesse võtma. Otsuses leitakse vääralt, patentidel on välistav toime üksnes juhul, kui neid on tunnustatud kohtulikus patendivaidluses, et patendivaidlus on konkurentsi toimimiseks hädavajalik ning et hageja pidi enne kompromisskokkulepete sõlmimist läbima kohtuvaidluse või ammendama kõik muud võimalused.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi ning hinnanud vääralt tõendeid, leides, et kompromisskokkulepete alusel tehtud maksetel oli „otsustav” tähtsus järeldamaks, et toime on pandud eesmärgil põhinev rikkumine:

komisjoni järeldus, et hageja ees oleva maksekohustuse mainimine kompromisskokkulepetes on piisav eesmärgil põhineva rikkumise tuvastamiseks, ei põhine õiguslikul alusel. Komisjon on rikkunud tõendamiskoormise reegleid.

4    Neljas väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi ning hinnanud vääralt tõendeid, kuna ta ei võtnud arvesse kompromisskokkulepete sõlmimise faktilist ja õiguslikku tausta:

komisjon jättis arvesse võtmata kompromisskokkulepete hindamise kriitilised tegurid, patendivaidlust kajastavad tolleaegsed dokumendid ja hagejal kahju tekkimise ohu ning komisjoni enda tuvastatu seoses patendivaidluse keskmise kestusega. Komisjon on rikkunud tõendamiskoormise reegleid.

5    Viies väide, et komisjon järeldas vääralt, et kompromisskokkulepped ei saa kuuluda ELTL artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandi alla:

komisjon jättis analüüsimata hageja esitatud asjakohased, kaalukad ja usaldusväärsed tõendid ja argumendid, mis tõendavad, et kompromisskokkulepped võimaldasid hagejal tootmist alustada peaaegu 18 aastat enne Lundbecki võtmepatendi kehtivusaja lõppemist.

6    Kuues väide, et otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet:

otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet, mõistes hukka kompromisskokkulepped, mis võimaldasid saavutada seaduslikud eesmärgid vähim koormaval viisil.

7    Seitsmes väide, et otsus on ebapiisavalt põhjendatud, rikkudes seeläbi ELTL artiklit 296:

otsus on ebapiisavalt põhjendatud, rikkudes seeläbi ELTL artiklit 296, kuna see otsus eeldab niisuguste asjaolude esinemist, mille olemasolu oleks pidanud tõendama komisjon.

8    Kaheksas väide, et otsuses on rikutud olulisi menetlusnorme:

otsus rikub hageja kaitseõigusi, esitades uusi väiteid ja tõendeid ning andmata hagejale võimalust olla ära kuulatud.

9    Üheksas väide, et komisjon ei suutnud tõendada, et hageja on toime pannud tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise:

käesoleva asja asjaolud tõstatavad uusi ja keerukaid küsimusi, mille taolisi ei olnud kompromisskokkulepete sõlmimise ajal veel lahendatud. Järeldus, et see, mida komisjon käsitab rikkumisena, pandi toime tahtlikult või hooletuse tõttu, on täiesti alusetu.