8. oktoobril 2010 esitatud hagi - MOL versus komisjon

(kohtuasi T-499/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt. (Budapest, Ungari) (esindajad: advokaat N. Niejahr, barrister F. Carlin ja advokaat C. van der Meer)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

tühistada vaidlustatud otsus;

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega nõutakse summad tagasi hagejalt;

mõista hageja käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja kostjalt ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja tühistada komisjoni 9. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 3553 (lõplik), millega tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks abi, mida Ungari asutused andsid Hungarian Oil & Gas Plc-le (edaspidi "MOL") MOL-i ja Ungari riigi vahel sõlmitud lepingu alusel, mis võimaldab ettevõtjat tegelikkuses vabastada suurenenud kaevandustasust, mis tuleneb 2008. aasta jaanuari muudatusest Ungari kaevandusseaduses (riigiabi C 1/09 (ex NN 69/08)). Vaidlustatud otsus määratleb hageja väidetava riigiabi saajana ning kohustab Ungarit abi koos viivisega hagejalt tagasi nõudma.

Oma hagi põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet.

Esiteks väidab ta, et leides, et hageja kaevandamise õiguste pikendamine 2005. aastal ja kaevandusseaduse hilisem muudatus 2008. aastal koosvaadelduna kujutavad endast ebaseaduslikku ja kokkusobimatut riigiabi, ning nõudes hagejalt väidetava riigiabi tagastamist koos viivisega, rikkus kostja õigusnorme. Eelkõige väidab hageja, et kostja rikkus ELTL artikli 107 lõiget 1, kui ta otsustas, et:

2005. aasta pikendamist puudutav leping ja kaevandusseaduse 2008. aasta muudatus koosvaadelduna on ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt üks riigiabimeede;

väidetav abimeede on valikuline, mis tugineb väärale järeldusele, et asjakohaseks aluseks on pigem loasüsteem kui kaevandusseadus;

väidetav abimeede andis hagejale eelise, kuigi viimati nimetatu maksis suuremaid kaevandustasusid kui need, mida ta oleks pidanud maksma väidetava abimeetme puudumisel või 2008. aasta kaevandusseaduse muudatuse alusel, ning igal juhul tegutses Ungari riik ettevõtjana ning pikendamist puudutav leping oli õigustatud majanduslike kaalutluste seisukohalt;

väidetav abimeede kahjustas konkurentsi isegi kui muud turul osalejad ei maksnud vastavalt muudetud kaevandusseadusele suuremaid tasusid.

Teiseks, teise võimalusena väidab hageja, et kostja rikkus ELTL artikli 108 lõiget 1, kui ta jättis pikendamist puudutava lepingu (mis ei olnud riigiabimeede ajavahemikus, mil see 2005. aastal sõlmiti kuni kaevandusseaduse muudatuseni 2008. aastal, ning see muutus riigiabiks alles 2008. aasta kaevandusseaduse muudatuse jõustumisega) hindamata olemasoleva abi suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaselt.

Kolmandaks, kolmanda võimalusena juhul kui Üldkohus peaks leidma, et meede kujutab endast uut abi, väidab hageja, et kostja rikkus tagastamist nõudes menetlusmääruse artikli 14 lõiget 1, kuna hagejalt summade tagasinõudmine rikub hageja õiguspäraseid ootusi seoses pikendamist puudutava lepingu püsivusega ja õiguskindluse põhimõtet.

____________