25. oktoobril 2013 esitatud hagi – Agriconsulting Europe versus komisjon
(kohtuasi T-570/13)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Agriconsulting Europe SA (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat R. Sciaudone)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
teha taotletav menetlustoiming;
mõista komisjonilt välja hüvitis hagiavalduses hinnatud ja vastavalt suurendatud ulatuses;
käsitada lisades A.23 ja A.24 esitatud andmeid konfidentsiaalse teabena;
mõista käesoleva menetluse kulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas asjas nõutakse hagiavaldusega hüvitist kahju eest, mis on põhjustatud komisjoni poolt hankemenetluses „Euroopa innovatsioonipartnerluse rakendusstruktuuri loomine „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus”” (AGRI-2012-EIP-01) toime pandud rikkumistega.
Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.
Viga pakkumuse hindamisel ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine seoses pakkumuse hindamise esimese kriteeriumiga.
Selles osas väidetakse järgmist:
hindamiskomisjoni järeldus, et Agriconsulting ei ole välja arendanud kommunikatsioonistrateegia aspekti, on ekslik, kuna hageja tehnilises pakkumuses on seda aspekti vähemalt kuuel leheküljel pikalt selgitatud;
hindamiskomisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta hindas hageja pakkumuses esitatud kommunikatsioonistrateegiat esimesest kriteeriumist lähtudes, hinnates samas eduka pakkuja pakkumuse seda aspekti teisest kriteeriumist lähtudes.
Pakkumuse ekslik hindamine ning pakkumuse hindamise teise kriteeriumi väär tõlgendamine ja kohaldamine.
Selles osas väidetakse järgmist:
hindamiskomisjon eksis järeldades, et kehtib kohustus tagada arvukate alaliste töötajate kohalolek ja et kui see ei ole tagatud, tuleb järelikult anda eitav hinnang hageja pakkumusele;
hindamiskomisjon jättis hindamata välisekspertide panuse.
EL vahenditest rahastatavate hankelepingute sõlmimise korra rikkumine ja hankemenetluse eeskirjade rikkumine seoses pakkumuse hindamise kolmanda kriteeriumiga.
Selles osas väidetakse, et hindamiskomisjon andis uue hinnangu asjaoludele, mida oli hinnatud eelmisel hindamisetapil, ületades seega valiku tegemise etapi ja lepingu sõlmimise etapi piire ja rikkudes neid käsitlevaid õigusnorme.
Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine seoses pakkumuse hindamise kolmanda kriteeriumiga ja kohustus võtta aluseks pakkumuse hindamise kriteeriumid, mis ei lähe segi pakkumuste väljavalimise kriteeriumidega.
Selles osas väidetakse, et kui eeldada, et pakkumuse hindamise kolmas kriteerium lubab anda hinnangu üksnes töötajate arvu põhjal, on see kriteerium ebaproportsionaalne ja sobimatu eesmärgi suhtes valida välja majanduslikult soodsaim pakkumus ning rikub kohustust kasutada pakkumuste võrdleval hindamisel pakkumuse hindamise kriteeriume, mis ei lähe segi pakkujate väljavalimise kriteeriumidega.
Erinevate etappide lahususe põhimõtte rikkumine seoses pakkumuse hindamise kolmanda kriteeriumiga avatud hankemenetluses, kus on ette nähtud lepingu sõlmimine majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
Selles osas väidetakse, et kuna hindamiskomisjon kasutas pakkumuse finantsandmete hindamise etapil kogutud teavet selleks, et muuta eelnevalt hageja pakkumuse kvalitatiivse hindamise etapil antud arvamust, siis on ta rikkunud erinevate etappide lahususe põhimõtet hankemenetluses, mille metoodika näeb ette lepingu sõlmimise majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
Pakkumuse ilmselgelt ekslik hindamine seoses pakkumuse hindamise kolmanda kriteeriumiga, mis puudutab suutlikkust täita põhiülesandeid.
Selles osas väidetakse, et erinevalt sellest, mis on ette nähtud tehnilises kirjelduses, leidis hindamiskomisjon, et kui meeskonna juht ja tema asetäitja võtavad piiratud ulatuses osa järelevalvest ja kontrolli teostamisest lisaülesannete täitmise üle, takistab see põhiülesannete täitmist.
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse mõiste väär tõlgendamine ja kohaldamine.
Selles osas väidetakse, et hindamiskomisjon tuvastas puuduse, mis seondub üksnes teatavat osaga (lisa)ülesannetest, ega hinnanud, kas see „puudus” muudab tegelikult hageja pakkumuse ebausaldusväärseks ja sobimatuks lepingu eesmärgi saavutamise seisukohalt.
Meelevaldsete ja ebamõistlike kriteeriumide kasutamine põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse mõiste kohaldamisel ning võistlevuse põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.
Selles osas väidetakse, et hindamiskomisjon võttis hageja pakkumuse puuduste astme hindamisel aluseks meelevaldsed ja ebamõistlikud kriteeriumid, arvestamata tema organisatsioonilist ja ärilist suutlikkust.