Kohtuasi T‑224/10
Association belge des consommateurs test-achats ASBL
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Koondumised – Belgia energiaturg – Otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks – Kohustuste võtmine kontrollimenetluse esimesel etapil – Otsus, millega keeldutakse koondumise kontrolli osalisest üleandmisest siseriiklikele ametiasutustele – Tühistamishagi – Tarbijaühing – Põhjendatud huvi – Põhjalikuma kontrollimenetluse alustamata jätmine – Menetluslikud õigused – Vastuvõetamatus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Õigus esitada hagi – Otsus koondumise ühisturuga kokkusobivuse kohta – Asjaomasest koondumisest huvitatud kolmandad isikud
(ELTL artikli 108 lõige 2 ja ELTL artikli 263 neljas lõik)
2. Konkurents – Koondumised – Haldusmenetlus – Kolmandate isikute õigus olla ära kuulatud – Tarbijaühingud
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 6; komisjoni määrus nr 802/2004, artikli 11 punkt c)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Õigus esitada hagi – Otsus, millega keeldutakse koondumise kontrolli üleandmisest liikmesriigi pädevatele ametiasutustele – Asjaomasest koondumisest huvitatud kolmandad isikud – Puudumine
(ELTL artikli 108 lõige 2 ja ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 9)
4. Konkurents – Koondumised – Otsus, millega keeldutakse koondumise kontrolli üleandmisest liikmesriigi pädevatele ametiasutustele – Liikmesriigi õigus pöörduda kohtusse oma siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamise nõudes – Huvitatud kolmanda isiku samasuguse nõudega hagi – Vastuvõetamatus
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 9 lõige 9)
1. Vastavalt ELTL artikli 263 neljandale lõigule saab füüsiline või juriidiline isik teisele isikule adresseeritud otsuse peale hagi esitada üksnes juhul, kui otsus puudutab teda otseselt ja isiklikult. Komisjoni otsuste puhul, mis käsitlevad koondumise kokkusobivust ühisturuga, tuleb siiski huvitatud kolmandate isikute hagi esitamise õigust hinnata erinevalt sõltuvalt sellest, kas nad osutavad otsuste sisulistele puudustele (edaspidi „esimene kategooria”) või väidavad, et komisjon on rikkunud menetluslikke õigusi, mis neile on antud koondumiste kontrolli reguleerivate liidu õigusaktidega (edaspidi „teine kategooria”).
Esimese kategooria puhul ei piisa ainuüksi asjaolust, et otsus võib mõjutada hageja õiguslikku olukorda, järeldamaks, et tal on hagi esitamise. Mis puudutab täpsemalt isiklikku puutumust, siis on nõutav, et otsus puudutaks hagejat teatavate teda iseloomustavate eriliste omaduste või faktiliste asjaolude tõttu, mis eristavad teda kõigist teistest isikutest ja individualiseerivad teda sarnaselt otsuse adressaadiga.
Teise kategooria puhul peab kolmandatel isikutel üldjuhul, kui määrus annab neile menetluslikke õigusi, olema õiguskaitsevahend, mis on mõeldud nende seaduslike huvide kaitseks. Mis puudutab täpsemalt füüsiliste või juriidiliste isikute kohtuvaidlusi, siis seonduvalt teatavate kolmandate isikute õigusega olla nende taotlusel komisjoni haldusmenetluses regulaarselt ära kuulatud saab liidu kohus põhimõtteliselt sanktsiooni määrata ainult komisjoni lõpliku otsuse seaduslikkuse kontrollimise staadiumis. Seega isegi juhul, kui otsus oma sisu poolest ei puuduta hagejat isiklikult ja/või otseselt, peab ikkagi tunnustama tema õigust esitada nimetatud otsuse peale hagi konkreetse eesmärgiga kontrollida, kas on eiratud menetluslikke tagatisi, mida tal oli õigus nõuda. Ainult sel juhul, kui Üldkohus peaks tuvastama nende tagatiste rikkumise, mis võis kahjustada hageja õigust teha oma seisukoht − kui ta on vastava taotluse esitanud − nimetatud haldusmenetluse käigus õigel ajal teatavaks, tuleb tal see otsus oluliste vorminõuete rikkumise tõttu tühistada. Kui hageja menetluslike õiguste olulist rikkumist ei ole toimunud, siis ainuüksi see, et ta liidu kohtu ees väidab, et haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, ei saa muuta hagi vastuvõetavaks selles osas, mis põhineb materiaalõiguslike normide rikkumist käsitlevatel väidetel.
Sellest tulenevalt võib hagi, mille on esitanud hageja, kes ei kuulu esimesse kategooriasse, tunnistada vastuvõetavaks ainult selles osas, millega taotletakse haldusmenetluse käigus tunnustatud menetluslike tagatiste kaitset, kusjuures Üldkohus peab kontrollima sisuliselt seda, kas otsus, mille tühistamist nõutakse, eirab neid tagatisi.
(vt punktid 27–30)
2. Tarbijaühingul, mis on asutatud tarbijate kollektiivsete huvide parema kaitse tagamiseks, võib olla menetluslik õigus, nimelt õigus olla ära kuulatud komisjoni haldusmenetluses, mille käigus koondumist kontrollitakse, juhul kui on täidetud kaks tingimust: esiteks see, et koondumine puudutab lõpptarbijate kasutatavaid tooteid või teenuseid ja teiseks see, et ta on tegelikult esitanud kirjaliku taotluse olla selles kontrollimenetluses komisjoni poolt ära kuulatud. Kui need tingimused on täidetud, on sel ühingul õigus vaidlustada koondumist lubav otsus selle menetlusliku õiguse rikkumise tõttu.
Esimese tingimuse osas sätestab määruse nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, artikli 11 punkti c teine taane, et tarbijaühingutel on õigus olla ära kuulatud vaid juhul, kui kavandatav koondumine puudutab lõpptarbijate kasutatavaid tooteid või teenuseid, kuid see ei nõua siiski, et koondumiskava hõlmaks nimetatud tooteid või teenuseid viivitamata. See, et vaidlusaluse koondumise mõju tarbijatele võib olla teisejärguline, ei jäta nimetatud ühingut ilma õigusest olla ära kuulatud. Komisjonil ei ole nimelt õigust lükata kõrvale tarbijaühingu taotlust olla ära kuulatud kolmanda isikuna, kes väljendab piisavat huvi koondumise asjas, andmata talle võimalust selgitada, mille poolest see koondumine võib tarbijatele huvi pakkuda.
Teise tingimuse osas ei täpsusta ei määrus nr 139/2004 ega määrus nr 802/2004 − nähes ette, et komisjon peab ära kuulama teatavad kolmandad isikud, kui nad esitavad vastava taotluse −, millisel ajavahemikul peab taotlus olema esitatud. Eelkõige ei ole neis määrustes sõnaselgelt täpsustatud, et taotlus tuleks esitada pärast selles viidatud koondumisest teatamist või koondumise kohta teatise avaldamist. Kuna komisjon teeb määruse nr 139/2004 artikli 6 alusel otsuse ainult „teatatud koondumiste” kohta, siis on koondumiste kontrolli käsitlevate liidu õigusaktide loogikaga kooskõlas seisukoht, et see, mida kolmandal isikul tuleb teha, et olla menetlusse kaasatud, peab olema sooritatud pärast seda, kui koondumisest on ametlikult teatatud. Tegelikult on vajadus, et kolmandad isikud, kes soovivad olla ära kuulatud, esitaksid vastavad taotlused pärast kõnealusest koondumisest teatamist, kooskõlas kiire menetlemise nõudega, mis iseloomustab koondumiste kontrolli käsitlevate liidu õigusaktide üldist ülesehitust ja kohustab komisjoni järgima rangeid tähtaegu lõpliku otsuse vastuvõtmisel.
(vt punktid 37 ja 38, 40, 43 ja 44, 49, 53 ja 56)
3. Huvitatud isikul võib koondumise asjas olla õigus vaidlustada Üldkohtus otsus, millega komisjon rahuldas siseriikliku konkurentsiasutuse esitatud üleandmistaotluse, tingimusel et liidu õigus tunnustab selle kolmanda isiku esiteks menetluslikke õigusi komisjoni menetluses, mille käigus koondumist kontrollitakse, ja teiseks pakub kohtulikku kaitset nende õiguste võimaliku rikkumise vaidlustamiseks. Nimelt on üleandmisotsuse otsene tagajärg see, et koondumise või selle osa kontroll läheb siseriikliku konkurentsiasutuse ainupädevusse, kes teeb otsuse oma siseriikliku konkurentsiõiguse alusel, mistõttu kolmandad isikud jäävad ilma võimalusest, et komisjon kontrollib vaidlusaluse tehingu nõuetekohasust liidu õiguse seisukohalt, ning see takistab neil siseriiklike ametiasutuste antud hinnanguid Üldkohtus vaidlustamast, samas kui juhul, kui üleandmist ei toimu, saaks komisjoni antud hinnanguid selliselt vaidlustada.
Menetluslikud õigused ja nende kohtulik kaitse ei ole seatud ohtu üleandmisest keeldumise otsusega, mis just vastupidi tagab ühenduse seisukohalt olulise koondumise asjas huvitatud isikutele esiteks selle, et komisjon teostab kontrolli liidu õigusest lähtudes, ja teiseks, et võimalikud hagid komisjoni menetlust lõpetava otsuse peale alluvad Üldkohtule. Neil asjaoludel ei saa huvitatud isiku õigus esitada hagi tuleneda analoogia alusel selle kohtupraktika kohaldamisest, mis käsitleb nende kolmandate isikute õigust esitada hagi üleandmisotsuse peale.
(vt punktid 75, 77, 79–81)
4. Määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 9 lõige 9 jätab asjaomasele liikmesriigile võimaluse kohtusse pöörduda ja taotleda oma siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamist. Seevastu ei ole selle määrusega ette nähtud ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste kontrollimise süsteemis midagi, mis annaks alust järeldada, et kolmandal isikul on õigus vaidlustada üleandmisest keeldumise otsus põhjusel, et see takistab asjaomase koondumise kontrolli ja kontrolli tulemusena tehtud otsuse peale edasikaebamise võimaluste suhtes liikmesriigi õiguse kohaldamist, mitte aga liidu õiguse kohaldamist. Üleandmisest keeldumise otsuse peale esitatud hagi vastuvõetavus ei saa tuleneda seigast, et asjassepuutuv siseriiklik õigus võib pakkuda kolmandale isikule ulatuslikumaid menetluslikke õigusi ja/või kohtulikku kaitset, kui näeb ette liidu õigus. Õiguskindlusega on nimelt vastuolus, kui hagi vastuvõetavus liidu kohtus sõltub küsimusest, kas selle liikmesriigi õiguskord, mille konkurentsiasutus taotles tulutult koondumise kontrolli üleandmist, pakub huvitatud kolmandale isikule ulatuslikumaid menetluslikke õigusi ja/või kohtulikku kaitset, kui näeb ette liidu õigus. Menetluslike õiguste ja/või kohtuliku kaitse ulatus sõltub paljudest teguritest, mida esiteks on raske võrrelda ja mida teiseks mõjutavad seadusandluse ja kohtupraktika raskesti kontrollitavad arengusuunad.
Juba liidu kohtusse esitatud tühistamishagi eesmärk ise seisneb selles, et tagada liidu õiguse järgimine olenemata sellest, millise ulatusega menetluslikke õigusi ja kohtulikku kaitset see pakub, ning eesmärk ei ole nõuda võimalikult ulatuslikumat kaitset, mis tuleneb siseriiklikust õigusest.
(vt punktid 82–84)