Language of document : ECLI:EU:T:2022:112

ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)

2. märts 2022(*)

Vahekohtuklausel – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames sõlmitud toetusleping – Lepingu lõpetamine – Ametialaste käitumisreeglite rikkumine – Toetusesaaja või tema nimel või tema eest tegutseva isiku staatus

Kohtuasjas T‑688/19,

VeriGraft AB, asukoht Göteborg (Rootsi), esindajad: advokaadid P. Hansson ja A. Johansson,

hageja,

versus

Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet, esindaja: A. Galea, keda abistasid advokaadid D. Waelbroeck ja A. Duron,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 272 alusel esitatud nõue, milles palutakse tuvastada, et Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) poolt sellise toetuslepingu lõpetamine, mis puudutab projekti „Inimkoetehnoloogilised personaliseeritud veenid (P-TEV) kui esmaravi kroonilise veenipuudulikkusega patsientidele“ („Personalized Tissue-Engineered Veins as the first Cure for Patients with Chronic Venous Insufficiency-P-TEV“) ning mis sõlmiti teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (2014–2020) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsiooni toetusvahendi raames, on kehtetu,

ÜLDKOHUS (üheksas koda),

koosseisus: koja president M. J. Costeira, kohtunikud M. Kancheva (ettekandja) ja T. Perišin,

kohtusekretär: ametnik I. Pollalis,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 1. juuli 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Hageja VeriGraft AB on biotehnoloogiaga tegelev Rootsi äriühing, mille asutasid 2005. aastal ärinime NovaHep AB all Stockholmi (Rootsi) Karolinska instituudi professorid A ja B. Algul spetsialiseerus hageja tüvirakkude kasutamisele, kuid tema tegevus peatati 2011. aastal finantsraskuste tõttu, ning seejärel muutis ta 2012. aastal oma asukohta, milleks on nüüd Göteborg (Rootsi). Hageja taasalustas tegevust 2014. aastal uute osanike kapitali kaasamise tulemusel ja nüüd on ta spetsialiseerunud inimkoetehnoloogiliste personaliseeritud siirikute väljaarendamise sektorile, kusjuures need siirikud on mõeldud kasutamiseks regeneratiivses meditsiinis. Regeneratiivne meditsiin on meditsiiniharu, mille eesmärk on inimrakkude asendamine või parandamine või kudede või organismide regeneratsioon, et taastada nende tavapärane toimimine. A, kellele kuulus esialgu 41% hageja kapitalist, loovutas järk-järgult kõik oma osad alates 2014. aastast. Lisaks oli ta kuni 2015. aasta juulini hageja juhatuse liige ning töötas seal seejärel osalise tööajaga kuni tema töölepingu ülesütlemiseni 1. oktoobril 2016. Hageja hakkas oma praegust ärinime kandma 2017. aasta augustist.

 Göteborgi ülikooli ja CEPNi uurimine A ning tema teadusrühma kohta

2        Göteborgi ülikool tegi 2016. aasta märtsis erikomiteele ülesandeks uurida väiteid mitme töötaja, nimelt A ja tema teadusmeeskonna teiste liikmete kohta, mis puudutasid seoses aastatel 2010–2015 avaldatud kümne ülikooliartikliga väärkäitumist teadusuuringute läbiviimisel. See komitee, kelle ülesanne oli anda soovitusi Göteborgi ülikooli aserektorile, taotles Centrala Etikprövningsnämndeni (Rootsi eetika keskkomitee, edaspidi „CEPN“) arvamust. CEPN esitas oma arvamuse 2018. aasta märtsis ning erikomitee andis Göteborgi ülikooli aserektorile oma soovitused 2018. aasta juunis. CEPN ja erikomitee leidsid mõlemad, et kümnest asjaomasest artiklist kaheksa puhul on tegemist väärkäitumisega teadusuuringute läbiviimisel. Eelkõige tuvastas CEPN süstemaatilised lüngad seoses A teadusrühma koosseisu ja toimimisega ning uurimiskeskkonna, mis peaaegu ei olnud toimiv: ühtegi nõuetekohast kohtumist ei korraldatud ning isikud lahkusid ja tulid sageli ebaselgetel põhjustel. CEPN kritiseeris teravalt teadusuuringute kultuuri, mis oli A juures tekkinud, ning leidis lisaks, et vigased kujutised, mis sisaldusid uurimisalusest kümnest artiklist kaheksas, jätavad mulje, et tõsiseid vigu ei tehtud mitte ainult hooletusest, vaid tegelikult tahtlikult. Aserektor järgis erikomitee soovitust ning tuvastas 2018. aasta juuni otsuses väärkäitumise teadusuuringute läbiviimisel. Aserektor esitas samuti taotluse, et juhtkonna distsiplinaarorgan vabastaks A ametist. Nimetatud taotlus jäeti 21. detsembri 2018. aasta otsusega rahuldamata, kuna väärkäitumine teadusuuringute läbiviimisel ei ole „juhtumi konkreetseid üksikasju terviklikult hinnates“ piisav põhjus töölepingu ülesütlemiseks.

 Raamprogramm „Horisont 2020“ ja VKEde innovatsiooni toetusvahend

3        Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ (2014–2020) (edaspidi „raamprogramm „Horisont 2020““) kehtestati ELTL artiklite 173 ja 182 alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 104). Selle määruse artikli 1 kohaselt määratakse selle määrusega kindlaks raamistik, mille alusel Euroopa Liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust, tugevdades seeläbi Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ning suurendades kasu ühiskonnale, samuti innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitika majandusliku ning tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

4        Raamprogrammiga „Horisont 2020“ hõlmatud konkreetsete tegevusvaldkondade hulgas on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kaasamine teadusuuringutesse ning innovatsiooni. Nii luuakse määruse nr 1291/2013 artikli 22 lõike 2 kohaselt ühtse tsentraliseeritud juhtimissüsteemi raames VKEde jaoks mõeldud innovatsiooni toetusvahend, mis on suunatud igat liiki innovatsioonipotentsiaaliga VKEdele laiemas tähenduses.

5        VKEde innovatsiooni toetusvahendit on täpsustatud nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsuses 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 965).

 VKEde innovatsiooni toetusvahendi tsentraliseeritud juhtimise delegeerimine EASMEle

6        Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME), millest on alates 1. aprillist 2021 saanud Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet (Eismea), asutati 1. jaanuarist 2014 komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsusega 2013/771/EL, millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ (ELT 2013, L 341, lk 73), vastavalt nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT 2003, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 235), artikli 3 lõikele 1. Määruse nr 58/2003 artikli 4 lõike 2 kohaselt oli see asutus juriidiline isik.

7        Rakendusotsuse 2013/771 artikli 3 lõike 1 punktist d tuleneb, et EASME‑le oli tehtud ülesandeks raamprogrammi „Horisont 2020“ teatud osade juhtimine. Nii andis komisjon oma 23. detsembri 2013. aasta otsusega C(2013) 9414 (final), millega EASME‑le delegeeritakse volitused täita liidu programmide rakendamisega seotud ülesandeid energia, keskkonna, kliimameetmete, konkurentsivõime ja VKEde, teadusuuringute ja innovatsiooni ning IKT valdkonnas, eelkõige volitus kasutada liidu üldeelarvesse kantud assigneeringuid, EASME‑le VKEde innovatsiooni toetusvahendi juhtimise teatud ülesanded. Nagu nähtub selle otsuse I lisast, kuulusid nende ülesannete hulka muu hulgas nende taotluste hindamine, mille eesmärk on saada rahalist toetust VKEde innovatsiooni toetusvahendi alusel, ning toetuslepingute ettevalmistamine, sõlmimine ja järelevalve selle üle, kuidas toetusesaajad toetuslepinguid täidavad.

 Haldusmenetlus

8        EASME kuulutas 6. aprillil 2017 välja taotlusvooru viitenumbriga „H2020-SMEINST‑2-2016-2017“, et toetada eelkõige innovatiivseid VKEsid biotehnoloogia ja inimeste tervise sektoris.

9        Hageja esitas taotluse, mis puudutas VKEde innovatsiooni toetusvahendi 2. etappi, milles keskenduti sellise personaliseeritud kardiovaskulaarse toote turustamisele, mis vastas projektile „Inimkoetehnoloogilised personaliseeritud veenid (P-TEV) kui esmaravi kroonilise veenipuudulikkusega patsientidele“ („Personalized Tissue Engineered Veins as the first Cure for Patients with Chronic Venous Insufficiency-P-TEV“) (edaspidi „projekt „P-TEV““), mis on näidustatud nende patsientide puhul, kellel on tõsine krooniline veenipuudulikkus.

10      Hageja esitatud taotlus seisnes selles, et 12 patsiendi puhul, kellel on tõsine krooniline veenipuudulikkus nende alajäsemetes, hinnatakse inimkoe tehnoloogia abil loodud soonte või veenide siirdamise võimalikkust, ohutust ja tõhusust. See tähendas muu hulgas seda, et surnud inimestelt võeti sooni, patsientidelt koguti perifeersest verest proov, et hankida rakke, eemaldati rakud, seejärel taastati võetud või tehnoloogia abil toodetud soonte rakud, tehti üldanesteesiaga operatsioone, testiti protseduuri tõhusust ja hinnati elukvaliteeti 12 operatsioonijärgse kuu jooksul. Kõik teadusuuringud pidi esialgu läbi viidama Norras ja Rootsis.

11      Hageja taotluse 4. jaos viidati kõige asjakohasematele teaduslikele publikatsioonidele projekti „P-TEV“ sisu kohta, nimelt:

–        […], […], […], […], […], […], [A], […], „Successful tissue engineering of competent allogeneic venous valves“, Journal of Vascular Surgery: Venous and Lymphatic Disorders, 2015,  4. väljaanne, lk 421–443;

–        […], […], […], […], […], […], […], […], [A],  „In Vivo Application of Tissue-Engineered Veins Using Autologous Peripheral Whole Blood: A Proof of Concept Study“, EBioMedicine, 2014, 1. väljaanne, lk 72–79;

–        […], […], […], […], […], […], […], […], […], [A], „Transplantation of an allogeneic vein bioengineered with autologous stem cells: a proof-of-concept study“, Lancet, 2012, nr 9838, lk 230–237.

12      Pärast väliste ekspertide läbi viidud hindamismenetlust, mis käsitles hageja taotluse punkte 1–3, kiitis EASME 2017. aasta mais taotluse toetuse andmiseks heaks.

 Toetusleping

13      Hageja ja liit, keda esindas EASME, sõlmisid 9. augustil 2017 toetuslepingu viitenumbriga 778620 projekti „P-TEV“ kohta (edaspidi „toetusleping“).

14      Toetuslepingu artiklite 2–5 kohaselt anti hagejale projekti „P-TEV“ jaoks maksimaalselt 2 184 603,75 euro suurune toetus, kusjuures projekti rakendamine pidi algama 1. septembril 2017 ja kestma 24 kuud.

15      Toetuslepingu artikkel 34 käsitleb eetikapõhimõtete järgimist.

16      Nii on toetuslepingu artiklis 34.1 sätestatud järgmist:

„Toetusesaaja peab rakendama meedet kooskõlas järgmisega:

(a)      eetikapõhimõtted (sealhulgas teadusuuringute usaldusväärsuse kõrgemad standardid), nagu need on sätestatud näiteks Euroopa käitumisjuhendis teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, mis eelkõige hõlmab hoidumist fabritseerimisest, võltsimisest, plagieerimisest või muust tahtlikust väärkäitumisest teadusuuringute läbiviimisel, ja

(b)      kehtivad rahvusvahelised, Euroopa ja riigisisesed õigusnormid.

[…]“.

17      Toetuslepingu artiklis 34.2 on täpsustatud toetusesaaja kohustusi, mis puudutavad eetikaküsimusi tekitavat tegevust. Selles sättes on ette nähtud järgmist:

„Eetikaküsimusi tekitav tegevus peab vastama 1. lisas esitatud eetikanõuetele.

Enne eetikaküsimusi tekitava tegevuse alustamist peab toetusesaaja olema [EASME‑le] esitanud koopia järgmistest dokumentidest:

(a)      riigisiseste õigusnormide kohaselt nõutavad eetikakomitee arvamused ja

(b)      riigisiseste õigusnormide kohaselt nõutavad teatised või load eetikaküsimusi tekitava tegevuse teostamiseks.

[…]“.

18      Toetuslepingu artiklis 34.4 on sätestatud, et kui toetusesaaja ei täida lepingu artiklitest 34.1 ja 34.2 tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada ning lepingu lõpetada. Sellise täitmata jätmise tagajärjel võidakse ka rakendada toetuslepingu 6. peatükis kirjeldatud muid meetmeid.

19      Toetuslepingu artikkel 50.3 reguleerib selle lepingu lõpetamist EASME poolt.

20      Toetuslepingu artikli 50.3.1 kohaselt võib EASME lepingu lõpetada järgmistel juhtudel:

„[…]

f)      toetusesaaja (või füüsiline isik, kellel on volitus teda esindada või tema nimel otsuseid vastu võtta) on tunnistatud süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises, mis on tuvastatud;

[…]

l)      toetusesaaja (või füüsiline isik, kellel on volitus teda esindada või tema nimel otsuseid vastu võtta) on pakkumismenetluses või lepingu raames teinud:

–        i)      olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või

–        ii)      jätnud olulisel määral täitmata kohustused, kaasa arvatud meetme ebakorrektne rakendamine, valeandmete esitamine, nõutud andmete esitamata jätmine, eetikapõhimõtete rikkumine;

[…]“.

21      Toetuslepingu lõpetamise menetlus on ette nähtud nimetatud lepingu artiklis 50.3.2, milles on sätestatud järgmist:

„Enne lepingu lõpetamist saadab [EASME] toetusesaajale ametliku teate:

–        teatades lõpetamiskavatsusest ja selle põhjustest, ning

–        kutsudes toetusesaajat 30 päeva jooksul alates teate kättesaamisest esitama omapoolseid märkusi ja punkti l alapunktis ii osutatud juhul teatama [EASME‑le] meetmetest, mida võetakse lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks.

Kui [EASME‑le] märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata menetlust jätkata, edastab ta toetusesaajale ametliku kinnituse lõpetamise kohta, kus on kirjas ka lõpetamise jõustumise kuupäev. Vastasel korral edastab ta ametliku teate selle kohta, et menetlust ei jätkata.

Lõpetamine jõustub:

–        eespool esitatud punktide b, e, g, h, j ja punkti l alapunkti ii kohase lõpetamise puhul: teatises osutatud kuupäeval (vt eespool);

–        eespool esitatud punktide d, f, i, k, punkti l alapunkti i ja punkti m kohase lõpetamise puhul: päev pärast seda, kui toetusesaaja on kinnituse teatise kätte saanud.“

22      Toetuslepingu artiklis 57.1 on sätestatud, et „[toetusl]epingu suhtes kohaldatakse ELi õigust, millele vajaduse korral lisandub Belgia õigus“.

23      Toetuslepingu artiklis 57.2 on ette nähtud, et „[k]ui vaidlust lepingu tõlgendamise, kohaldamise või kehtivuse üle ei suudeta rahumeelselt lahendada, on ainsana pädev Üldkohus – või, apellatsiooni korral, Euroopa […] Kohus“ ning et „[s]ellised hagid tuleb esitada vastavalt [ELTL] artiklile 272“.

 Projekti kontrollimine EASME poolt

24      EASME nimetas 2018. aasta sügisel välise kontrollija, kelle ülesanne oli projekti „P-TEV“ edenemise hindamine.

25      EASME edastas 22. novembri 2018. aasta kirjas hagejale välise kontrollija aruande.

26      Välise kontrollija aruandes oli pealkirja „Levitamise, kasutamise ja võimaliku mõjuga seotud olulised tulemused“ all märgitud järgmist:

„Projekt peaks andma tulemusi, millel on vahetu või potentsiaalselt oluline mõju järgmise aruandeperioodi jooksul (isegi kui kõiki toetuslepingu 1. lisas nimetatud eesmärke ei ole saavutatud).

Lühi- ja pikaajalises perspektiivis 3. osa suhtes tekkinud viivitustel ei tohiks olla olulist mõju kogu kliinilisele väljatöötamisele ja projekti tulemuste turustamisele.“

27      Välise kontrollija aruandes oli ka märgitud, et „[p]rojekti eesmärgid on teaduslikult ja tehnoloogiliselt endiselt asjakohased“.

28      EASMEs projekti „P-TEV“ eest vastutav isik teatas 22. novembri 2018. aasta kirjas hagejale, et „[v]älise kontrollija aruande alusel on [ta] arvamusel, et projekti [„P-TEV“] elluviimine on rahuldav“, ning et „[s]elleks et vältida olulisi tagajärgi uudse ravimi kogu kliinilisele väljatöötamisele ja turustamisele pikaajalises perspektiivis, soovitab [ta] projekti pikendada, mis ei too kaasa täiendavaid kulusid ning võimaldab – nagu on ette nähtud – läbi viia I etapi kliinilise uuringu tervikuna“.

29      Samal ajal tegi EASME 2018. aastal projekti „P-TEV“ üle mitu korda eetikakontrolli. 21.–23. veebruarini 2018 toimunud esimese eetikakontrolli tulemusena koostatud aruandes tõi EASME volitatud eetikaekspertide rühm esile teatud hulga probleeme ja soovitas viia läbi teise eetikakontrolli. Selle teise kontrolli tulemusel, mis viidi läbi 24. ja 25. mail 2018, märkis eetikaekspertide töörühm oma aruandes, et hageja on osaliselt vastanud teatavatele esimese kontrolli käigus esitatud eetikaküsimustele, kuid teatud hulk muid küsimusi tuleb veel lahendada, ning soovitas viia läbi kolmanda eetikakontrolli. Kolmas eetikakontroll viidi läbi 26.–28. septembrini 2018. Eetikaekspertide töörühm märkis oma aruandes, et hageja on lahendanud teatavad teise kontrolli käigus tõstatatud eetikaküsimused, kuid mõni eetikaprobleem on jäänud püsima. Eelkõige olid aruandes märgitud teatavad nõutavad dokumendid, nagu Hispaania ja Leedu kliiniliste uuringute registrites sisalduvad kliiniliste uuringute load, Hispaanias pädeva eetikakomitee heakskiit ning laboratooriumi akrediteerimine inimestel kasutamiseks mõeldud kudede tootmiseks Hispaanias ja Leedus. Aruandes oli samuti märgitud, et kõik taotletud dokumendid peavad olema otseselt seotud projektiga „P-TEV“ ning et inimkudede doonorite lähedaste isikuandmete töötlemise toiminguid teadusuuringute eesmärgil ei ole piisavalt uuritud ning need toimingud ei sisalda teavet õiguste kohta andmekaitsele ja nende õiguste teostamist võimaldavate mehhanismide kohta ega lähedaste õiguse kohta oma nõusolekut tagasi võtta.

30      Lisaks oli aruandes märgitud, et hiljuti olid Rootsis läbi viidud ametlikud uurimised, mis olid seotud väärkäitumise probleemidega teadusuuringute läbiviimisel ja eetikaprobleemidega, ning need uurimised näitasid, et projektis „P‑TEV“ viidatud ettevalmistavate teadustööde ja kliiniliste teadustööde puhul, mis võimaldasid tõendada kontseptsioonide kinnitamist selle projekti raames kasutatud protseduuride jaoks, oli tegemist väärkäitumisega teadusuuringute läbiviimisel.

31      Eetikaekspertide töörühma aruande kohaselt tekkis selle olukorra pärast palju probleeme, mis olid seotud hageja taotluse erapooliku hindamisega, kontseptsioonide kinnitamise väljatöötamisega ilma eelneva nõuetekohase heakskiiduta ning võimalike ohtude ja riskidega tulevastele teadusuuringutes osalejatele.

32      Eetikaekspertide töörühm järeldas sellest, et terviklik hindamine on jäänud ebapiisavaks, ning soovitas viia läbi uue eetikakontrolli kuni EASME asjakohase komitee uurimise tulemuste selgumiseni puuduste kohta teadusuuringute läbiviimisel.

 Toetuslepingu lõpetamine

33      EASME teavitas 18. oktoobri 2018. aasta kirjas hagejat oma kavatsusest toetusleping üles öelda (edaspidi „esimene eelteade“). EASME märkis selles teates, et pärast kolmandat eetikakontrolli 26. septembril 2018 märkis eetikaekspertide töörühm, et hageja on lahendanud teatud eetikaprobleemid, mis tehti kindlaks 24. mai 2018. aasta eetikakontrolli käigus, kuid endiselt on muid kriitilisi eetikaprobleeme. EASME viitas selles osas sõnaselgelt viiele esimesele eetikaprobleemile, mis tuvastati pärast kolmandat kontrolli eetikaekspertide töörühma aruandes ja mis on esitatud eespool punktis 29. EASME täpsustas, et seetõttu on ta seisukohal, et toetusleping tuleb lõpetada, kuna hageja „on toetuslepingu või pakkumismenetluse raames jätnud olulisel määral täitmata oma kohustused“. EASME palus hagejal esitada oma märkused 30 päeva jooksul alates teate kättesaamisest.

34      Hageja esitas 18. novembri 2018. aasta kirjas EASME‑le oma märkused esimese eelteate kohta, milles ta vaidles EASME väidetele vastu ja kinnitas, et ta ei ole toetuslepingu raames oma kohustusi rikkunud.

35      EASME volitas välise eetikaeksperdi hindama hageja esitatud märkusi esimese eelteate kohta. EASME‑le 11. detsembril 2018 saadetud aruandes võttis väline eetikaekspert ühelt poolt seisukoha hageja märkuste suhtes, mis puudutasid projekti „P‑TEV“ rakendamise raames esimeses eelteates tuvastatud eetikaprobleeme, ning teiselt poolt viitas uurimisele, mis oli seotud väärkäitumisega teadusuuringute läbiviimisel, mis hõlmasid selliseid süüdistusi nagu andmete fabritseerimine, valetamine eetika heakskiitude kohta ja võltsitud aruanded kliinilise ravi tulemuste kohta. Ta viitas ka asjaolule, et Göteborgi ülikooli rektor oli „nõudnud projektiga seotud teadlaste avaldatud kaheksa artikli tagasivõtmist pärast seda, kui PubPeer oli paljastanud fabritseeritud andmete kasutamise, mida hiljem kinnitas [CEPN]“. Nii oli täpsustatud, et üks nendest artiklitest, mis sisaldas fabritseeritud andmeid, oli projektis „P-TEV“ asjakohaste publikatsioonide loetelu eesotsas. Aruandes viidati seejärel uurimise ja selle tulemuste üksikasjaliku ülevaate osas ning asjassepuutuvate dokumentide viidete osas kahele artiklile, mis avaldati ühe end iseseisva teadusajakirjanikuna esitleva isiku ajaveebis.

36      EASME saatis 18. veebruaril 2019 hagejale teise eelteate (edaspidi „teine eelteade“). EASME märkis selles teates, et pärast hageja märkuste läbivaatamist jääb ta oma kavatsuse juurde toetusleping lõpetada, kuid teistsugustel põhjustel kui need, mis on esitatud esimeses eelteates, ning ta laiendas sellest tulenevalt eelteate menetlust. EASME täpsustas, et „[a]valikkusele kättesaadava teabe kohaselt tunnistati [A] ([hageja] kaasasutaja) [CEPNi poolt] süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises“. EASME märkis ka, et kaks dokumenti, mis olid esitatud hageja projekti taotluse raames kui „projekti „P‑TEV“ sisuga seotud kõige asjakohasemad teaduslikud publikatsioonid“, sisaldasid CEPNi sõnul tõendeid kõnealuse käitumisreeglite rikkumise kohta, nimelt artikkel „In Vivo Application of Tissue-Engineered Veins Using Autologous Peripheral Whole Blood: A Proof of Concept Study“ 22. septembri 2014. aasta ajakirjas EBioMedicine (edaspidi „EBioMedicine’i  artikkel“) ja artikkel „Transplantation of an allogeneic vein bioengineered with autologous stem cells: a proof-of-concept study“  21. juuli 2012. aasta ajakirjas Lancet (edaspidi „Lanceti artikkel“). EASME sõnul jõuti CEPNi uurimises samuti järeldusele, et juhtumis ilmnevad süstemaatilised lüngad seoses uurimisrühma koosseisu ja toimimisega ning et uurimiskeskkond ei olnud peaaegu toimiv. Nii ei korraldatud ühtegi nõuetekohast kohtumist ning tehti kindlaks, et isikud lahkusid ja tulid sageli ebaselgetel põhjustel. EASME lisas, et eksperdirühm kritiseeris teravalt A juures tekkinud teadusuuringute kultuuri. EASME leidis, et need järeldused seavad kahtluse alla A erialase usaldusväärsuse ja seega hageja tegevussuutlikkuse rakendada projekt nõuetekohaselt ellu ning täita liidu finantsmääruses sätestatud mittevälistamise nõudeid. Seetõttu leidis EASME, et toetuslepingu kohaldamist ei tule jätkata ja see leping tuleb toetuslepingu artikli 50.3.1 punktis f ette nähtud põhjusel lõpetada.

37      Hageja esitas 15. märtsi 2019. aasta kirjas EASME‑le oma märkused teise eelteate kohta. Hageja väitis, et CEPNi uurimine puudutas konkreetselt A-d ja tema ülikooli teadusrühma. Hageja märkis ka, et ta ei olnud mingil moel selle teadusuuringuga seotud ning et see viidi läbi ja avaldati enne, kui ta 2015. aasta lõpus tööle asus. Hageja täpsustas, et alates tema uue juhtkonna ametisse asumisest 2014. aastal paiknes ta füüsiliselt eraldi ülikooliüksusest, kus A jätkas oma teadusuuringuid, ning et kogu juhtkond, teadlased ja inimkoeinsenerid, kes tegelesid tema tehnoloogia arendamisega, oli tööle võtnud tema, ilma et ta oleks kuidagi Göteborgi ülikooliga töötajaid jaganud. Hageja märkis veel, et pärast seda, kui ta oli saanud 3. märtsil 2016 teavet, mis viitas A-d puudutavale väärkäitumisele teadusuuringute läbiviimisel, peatas ta järgmisel päeval töölepingu A‑ga, kellel ei olnud tema juures alates sellest kuupäevast ja kuni tema töölepingu lõppemiseni 1. oktoobril 2016 mingit operatiiv- või esindusrolli.

38      Samas kirjas, mis puudutas konkreetsemalt tema taotluses mainitud teaduslikke publikatsioone, märkis hageja, et kui nendele on viidatud, et toetada kõnealuse tehnoloogia teostatavust projektis „P-TEV“, olid need kõik koostatud Göteborgi ülikoolis ilma tema osaluseta. Hageja sõnul leiti teatud tsiteeritud publikatsioonide puhul, et neid olid mõjutanud vigased kujutised. Nii sisaldas Lanceti artikkel, mis käsitles vanemat tehnoloogiat, potentsiaalselt kahekordistatud või valesti suurendatud kujutist, kuid ajakiri leidis, et see viga oli väike ega mõjutanud artikli järeldusi, ning otsustas paranduse avaldamata jätta. Hageja täpsustas, et Lanceti artikkel on endiselt avaldatud selle originaalkujul. Mis puudutab EBioMedicine’i artiklit, mida on samuti mainitud teises eelteates, siis märkis hageja, et seda artiklit puudutav uurimine ei toonud ilmsiks mingit vastuolu ning et CEPN ei võtnud seda seega oma aruandes arvesse. Hageja lisas, et artikkel „Successful tissue engineering of competent allogeneic venous valves“ ajakirjas Journal of Vascular Surgery, millele oli tema taotluses viidanud, kuid mida teises eelteates ei olnud mainitud, sisaldab vale tabelit, mille tõttu ajakiri avaldas 2017. aasta märtsis paranduse. See artikkel võeti seejärel 2019. aasta märtsis tagasi ajakirja Journal of Vascular Surgery enda toimetusepoliitika tõttu.

39      Hageja rõhutas veel oma 15. märtsi 2019. aasta kirjas, et alates 2015. aastast hoolitses ta selle eest, et ta arendaks oma tehnoloogiat täiesti sõltumatult kahtlusalusest akadeemilistest rühmast, ning et tal õnnestus välja arendada terviklik prekliiniliste andmete kogum, kasutades oma töötajaid ja oma standardiseeritud juhiseid koostöös kolmandate isikutega ja akrediteeritud Rootsi teadusuuringute instituutide järelevalve all. Lisaks on viimase kolme aasta jooksul ettevõttesiseselt toimunud areng toonud kaasa selle, et märkimisväärselt on paranenud inimkudede tootmise protsessid, mis erinevad akadeemilistes ringkondades kasutatud ja väljaannetes avaldatud protsessidest ning mille kohta esitati patenditaotlused ilma A osaluseta. Lõpuks palus hageja EASME‑l volitada sõltumatuid eksperte või siseaudiitoreid, et kontrollida, kas ta suudab projekti „P‑TEV“ edukalt lõpule viia ja kas ta on A‑st täielikult sõltumatu.

40      EASME teatas 15. aprilli 2019. aasta kirjas hagejale, et ta kinnitab toetuslepingu lõpetamist (edaspidi „lepingu lõpetamise kiri“). Ta täpsustas, et lepingu lõpetamise kirjale lisatud argumentide loetelus esitatud põhjustel ei ole tal võimalik hageja argumentidega nõustuda ja et ta jääb seega täielikult oma eelteates esitatud seisukoha juurde.

41      Vastuseks hageja 15. märtsi 2019. aasta kirjas esitatud märkustele nentis EASME lepingu lõpetamise kirjale lisatud dokumendis „Argumentide loetelu (võistlev menetlus)“, et kolmanda eetikakontrolli tulemusel tuli välja, et CEPNi ja Göteborgi ülikooli poolt Rootsis läbiviidud ametlikud uurimised tõendasid, et projekti „P-TEV“ toetusesaajate poolt toetuslepingu 1. lisas (A osa) esitatud teadustöö raames läbi viidud teadusuuringutes on tehtud viga. EASME sõnul hõlmas viga teadusuuringutes andmetega manipuleerimist ja kliiniliste uuringute läbiviimist ilma nõuetekohase eetikaloata. EASME lisas, et kaks artiklit, mis olid esitatud hageja taotluses kui „projekti „P-TEV“ sisuga seotud kõige asjakohasemad teaduslikud publikatsioonid“, sisaldavad CEPNi sõnul tõendeid kõnealuse vea kohta. EASME leidis, et kuna see materjal toetas teaduslikku hinnangut, mille tulemusel toetus anti, tuleb seda hinnangut pidada erapoolikuks või väga erapoolikuks. Kokkuvõttes märkis EASME, et toetuslepingu artikli 50.3.1 punktis f ette nähtud objektiivne kriteerium lepingu lõpetamiseks on käesoleval juhul täidetud, kuna „[A] on toetusesaaja kaasasutaja, kelle CEPN tunnistas süüdi ametialaste käitumisreeglite rikkumises“.

 Menetlus ja poolte nõuded

42      Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 8. oktoobril 2019 saabunud hagiavaldusega käesoleva hagi.

43      EASME esitas 27. jaanuaril 2019 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.

44      Hageja esitas repliigi 23. märtsil 2020. EASME esitas vasturepliigi 23. juulil 2020.

45      Eismea juhtis 12. aprillil 2021 Üldkohtu tähelepanu asjaolule, et alates 1. aprillist 2021 on ta EASME seaduslik üldõigusjärglane.

46      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 1. juuli 2021. aasta kohtuistungil.

47      Pärast kohtunik B. Berke surma 1. augustil 2021 määras üheksanda koja president kohtukoosseisu täiendama uue kohtuniku.

48      26. augusti 2021. aasta kohtumäärusega uuendas Üldkohus (üheksas koda) menetluse suulise osa.

49      Kuna pooled andsid 14. septembril 2021 Üldkohtule teada, et nad ei taotle uue kohtuistungi korraldamist, ja Üldkohus leidis, et tal on piisavalt teavet, otsustas üheksanda koja president menetluse suulise osa uuesti lõpetada.

50      Hageja palub Üldkohtul:

–        tuvastada, et EASME poolt lepingu lõpetamine on kehtetu;

–        mõista kohtukulud välja Eismealt.

51      Eismea palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Üldkohtu pädevus

52      Olgu märgitud, et vastavalt ELTL artiklile 272 koostoimes ELTL artikliga 256 kuulub Üldkohtu pädevusse otsuse tegemine liidu poolt või tema nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel. ELTL artikkel 272 on seega erisäte, mis võimaldab pöörduda vahekohtuklausli alusel liidu kohtusse, ilma et see piiraks liidu kohtule esitatud hagi laadi (26. veebruari 2015. aasta kohtuotsus Planet vs. komisjon, C‑564/13 P, EU:C:2015:124, punktid 22 ja 23).

53      Nagu pooled õigesti väidavad, on Üldkohus käesolevas asjas vastavalt toetuslepingu artikli 57.2 esimeses lõigus sisalduvale vahekohtuklauslile ELTL artikli 272 alusel koostoimes ELTL artikliga 256 pädev käesolevat hagi lahendama.

 Hagi põhjendatus

54      Hageja põhjendab oma hagi kolme väitega. Esimese väite kohaselt on rikutud toetuslepingu artikli 50.3.1 punkti f põhjusel, et väidetav ametialaste käitumisreeglite rikkumine teadusuuringute läbiviimisel ei ole omistatav hagejale või mõnele füüsilisele isikule, kellel on õigus teda esindada või tema nimel otsuseid teha, ning igal juhul ei mõjuta see projekti „P-TEV“. Teise väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna lepingu lõpetamise otsuses ei võetud arvesse asjaolu, et väidetaval ametialaste käitumisreeglite rikkumisel ei olnud mingit mõju projekti „P-TEV“ teaduslikule väärtusele. Kolmanda väite kohaselt on rikutud kaitseõigusi, kuna EASME jättis hagejale edastamata välise eetikaeksperdi aruande, millele ta toetuslepingu lõpetamise otsuses tugines.

55      Olgu märgitud, et kui Üldkohtule on esitatud hagi ELTL artikli 272 kohase vahekohtuklausli raames, peab ta lahendama vaidluse lepingule kohaldatava materiaalõiguse alusel (vt selle kohta 4. veebruari 2016. aasta kohtuotsus Isotis vs. komisjon, T‑562/13, ei avaldata, EU:T:2016:63, punkt 51, ja 20. mai 2019. aasta kohtuotsus Fundación Tecnalia Research & Innovation vs. REA, T‑104/18, ei avaldata, EU:T:2019:345, punkt 55 ning seal viidatud kohtupraktika) ehk käesolevas asjas esimese võimalusena arvestades asjaomase toetuslepingu sätteid, raamprogrammiga „Horisont 2020“ seotud liidu aktide sätteid; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1; parandus ELT 2015, L 188, lk 55; parandus ELT 2015, L 115, lk 43), sätteid käesoleva asja faktidele kohaldatavas redaktsioonis ning teisi liidu õigusest tulenevaid norme, ning teise võimalusena arvestades vastavalt toetuslepingu artiklile 57.1 Belgia õigust.

56      Üldkohus peab vajalikuks analüüsida kõigepealt kolmandat väidet.

 Kolmas väide, et on rikutud kaitseõigusi

57      Hageja märgib, et ta sai kostja vastuse kaudu esimest korda teada välise eetikaeksperdi 11. detsembri 2018. aasta aruande olemasolust ja asjaolust, et EASME tugines oma otsuses lõpetada toetusleping sellele aruandele. EASME oli aga jätnud lepingu lõpetamise menetluse käigus selle aruande talle edastamata. Lisaks kinnitas EASME vastuseks kirjale, mille hageja oli talle saatnud repliigi ettevalmistamiseks, ühelt poolt, et kõnealust aruannet hagejale ei edastatud, kuna tegemist on sisedokumendiga, mille eesmärk oli üksnes viia läbi omaenda kontroll, mille tulemustest ehk toetuslepingu lõpetamisest hagejale teatati, ja teiselt poolt keeldus EASME hagejale võimaldamast täielikult tutvuda kõnealuse dokumendiga ning hagejale avaldamast kõnealuse eksperdi nime. Hageja sõnul jättis EASME ta ilma võimalusest lükata ümber mõned välise eetikaeksperdi aruandes sisalduvad väited. Nii võeti hagejalt võimalus vaielda vastu kinnitustele, et „[t]egemist ei ole tavaprojektiga“, et „sisulise töö puhul oli tegemist väärkäitumisega teadusuuringute läbiviimisel“ või et „selles projektis tuvastati mõned eetikanõuete rikkumised“. Nii toimides rikkus EASME hageja kaitseõigusi. Mis puudutab välise eetikaeksperdi 11. detsembri 2018. aasta aruande sisu, siis hageja rõhutab, et see viitab ajaveebile www.forbetterscience.com, mis kuulub isikule, kes esitleb ennast „sõltumatu teadusajakirjanikuna“, kelle puhul ei näi olevat kohaldatav väline kontroll või eelretsenseerimine.

58      Eismea väidab, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, esitas ta kostja vastuse lisas välise eetikaeksperdi aruande, milles oli kustutatud üksnes asjaomase eksperdi nimi. Ta täpsustab, et põhimõtteliselt on tegemist sisekasutuseks mõeldud dokumendiga, mis võimaldab tal anda oma hinnangu, ning seda ei saa seega toetusesaajatele edastada. Ta rõhutab, et käesolevas asjas oli hagejal võimalus võtta seisukoht teises eelteates esitatud lepingu lõpetamise põhjuste kohta selle teate kohta esitatud märkustes ning seega ei saa siinkohal olla tegemist hageja kaitseõiguste mis tahes rikkumisega. Igal juhul täpsustab Eismea, et kuigi sellise välise eetikaeksperdi aruandes, kes oli volitatud analüüsima hageja märkusi esimese eelteate kohta, on tõepoolest märgitud, et tegemist on ametialaste käitumisreeglite rikkumisega, ei olnud see teise eelteate aluseks, kuna EASME oli juba ise nendest ametialaste käitumisreeglite rikkumise olukordadest teada saanud. Sellest järeldub, et kõnealune aruanne ei kahjustanud hagejat.

59      Kõigepealt tuleb märkida, et see väide esitati esimest korda repliigis. Üldkohtu kodukorra artikli 84 lõikes 1 on aga ette nähtud, et menetluse käigus ei või esitada uusi väiteid, kui need ei tugine sellistele õiguslikele ja faktilistele asjaoludele, mis on ilmsiks tulnud menetluse käigus. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et see väide põhineb sellise välise eetikaeksperdi aruandel, keda EASME oli sisemenetluses volitanud, kusjuures seda aruannet hagejale toetuslepingu lõpetamise menetluses ei edastatud ja selle aruande olemasolust sai hageja teada kostja vastuses. Sellega seoses tuleb märkida, et hageja ja EASME vahelisest e‑kirjavahetusest kõnealuse aruande kohta nähtub, et seda ei olnud raamprogrammis „Horisont 2020“ osalejatele mõeldud veebiportaalis ning seda ei edastatud hagejale, kuna EASME sõnul oli tegemist sisedokumendiga. Samuti tuleb märkida, et Eismea ei vaidle vastu hageja väitele, et ta sai sellest aruandest esimest korda teada kostja vastuses.

60      Seega tuleb asuda seisukohale, et see väide tugineb faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks Üldkohtu menetluses, ning seetõttu tuleb seda kodukorra artikli 84 lõikes 1 sätestatud nõudeid arvestades pidada vastuvõetavaks.

61      Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, olgu lisaks märgitud, et kui pooled annavad lepingus vahekohtuklausliga liidu kohtule pädevuse vaadata läbi selle lepinguga seotud vaidlusi, siis on nimetatud kohus sõltumata lepingus määratletud kohaldatavast õigusest pädev hindama võimalikke Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) ja liidu õiguse üldpõhimõtete rikkumisi (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Inclusion Alliance for Europe vs. komisjon, C‑378/16 P, EU:C:2020:575, punkt 81).

62      Hartast ja liidu õiguse üldpõhimõtetest tulenevad kohustused kehtivad EASME‑le ka lepingu täitmisel. Seega ei vabasta asjaolu, et lepingule kohaldatav õigus ei anna samu tagatisi kui need, mis tulenevad hartast ja liidu õiguse üldpõhimõtetest, EASMEt kohustusest tagada need oma lepingupartneritele (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Alliance for Europe vs. komisjon, C‑378/16 P, EU:C:2020:575, punkt 82; vt selle kohta ka 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus ADR Center vs. komisjon, C‑584/17 P, EU:C:2020:576, punkt 86).

63      Sellest järeldub, et käesoleval juhul on Üldkohus pädev uurima, kas EASME on väidetavalt rikkunud hageja kaitseõigusi.

64      Hageja heidab EASME‑le sisuliselt ette ühelt poolt seda, et ta ei andnud talle võimalust võtta seisukohta hinnangute suhtes, mille väline eetikaekspert andis oma 11. detsembri 2018. aasta aruandes tema märkuste kohta esimese eelteate suhtes, enne kui EASME võttis vastu otsuse lõpetada toetusleping, ja rikkus seega tema õigust olla ära kuulatud, ning teiselt poolt seda, et talle ei avaldatud välise eetikaeksperdi nime Üldkohtu menetluses, rikkudes tema kaitseõigusi.

65      Sellega seoses olgu märgitud, et harta artikli 41 lõike 2 punkt a, millel on alates 1. detsembrist 2009 aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud, tunnustab „igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada“. Õigus olla ära kuulatud on üldkohaldatav (vt 11. septembri 2013. aasta kohtuotsus L vs. parlament, T‑317/10 P, EU:T:2013:413, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika). Seda õigust tuleb seega järgida, sõltumata selle haldusmenetluse laadist, mille tulemusel võetakse üksikmeede, kui ametiasutus kavatseb selle sätte sõnastuse kohaselt võtta isiku suhtes niisuguse „üksikmeetme, mis võib teda kahjustada“. Õigusega olla ära kuulatud, mis peab olema tagatud ka kohaldatavate õigusnormide puudumisel, on nõutud, et asjaomasele isikule antakse enne võimalus esitada tulemuslikult oma seisukoht asjaolude kohta, mille kohta võidakse tehtavas aktis talle etteheiteid teha (24. aprilli 2017. aasta kohtuotsus HF vs. parlament, T‑584/16, EU:T:2017:282, punkt 150).

66      Täpsemalt tähendab õiguse olla ära kuulatud järgimine, et asjaomasele isikule tuleb anda enne teda negatiivselt puudutava akti vastuvõtmist võimalus teha tulemuslikult teatavaks oma seisukoht nende faktiliste asjaolude ja olukordade tõelevastavuse ning asjakohasuse kohta, mille alusel asjaomane otsus tehakse (11. septembri 2013. aasta kohtuotsus L vs. parlament, T‑317/10 P, EU:T:2013:413, punktid 80 ja 81, ning 17. juuni 2019. aasta kohtumäärus BS vs. parlament, T‑593/18, ei avaldata, EU:T:2019:425, punktid 76 ja 77).

67      Toetuslepingu artiklist 22.1.1 tuleneb, et EASME‑l on võimalus pöörduda väliste ekspertide poole, et kontrollida projekti nõuetekohast elluviimist ja selle projekti vastavust lepingus ette nähtud kohustustele.

68      Lisaks nähtub toetuslepingu artiklist 50.3.2, et enne lepingu lõpetamist peab EASME artikli 50.3.1 punkti f alusel toetusesaajale ametlikult teatama oma kavatsusest ja põhjendustest ning paluma tal esitada oma märkused 30 päeva jooksul alates teate kättesaamisest.

69      Käesoleval juhul tuleb märkida, et välise eetikaeksperdi 11. detsembri 2018. aasta aruanne käsitles hageja märkusi esimese eelteate kohta. Kuigi on tõsi, et see aruanne sisaldas ka ühte lõiku, mille sisu on meenutatud eespool punktis 35 ning mis käsitleb CEPNi uurimist A ja tema töörühma teadustööde kohta ning nende seost projektiga „P-TEV“, tuleb tõdeda, et see lõik kinnitas lihtsalt teavet, millele oli viidatud 28. septembri 2018. aasta kolmanda eetikakontrolli aruandes, mis sisaldas järgmist lõiku:

„[H]iljuti olid Rootsis läbi viidud ametlikud uurimised, mis olid seotud väärkäitumise probleemidega teadusuuringute läbiviimisel ja eetikaprobleemidega, ning need uurimised näitasid, et projektis „P-TEV“ viidatud ettevalmistavate teadustööde ja kliiniliste teadustööde puhul, mis võimaldasid tõendada kontseptsioonide kinnitamist selle projekti raames kasutatud protseduuride jaoks, oli tegemist väärkäitumisega teadusuuringute läbiviimisel.“

70      Lisaks nähtub lepingu lõpetamise kirjale lisatud vastukäivate argumentide loetelu tekstist endast, et järelduse puhul, et A teadustööde suhtes toimub CEPNi uurimine seoses projektiga „P-TEV“, tugines EASME kolmanda eetikakontrolli aruandele.

71      Sellest järeldub, et vastupidi hageja väidetule ei saa asuda seisukohale, et EASME tugines toetuslepingu lõpetamisel hinnangutele, mis olid esitatud välise eetikaeksperdi 11. detsembri 2018. aasta aruandes.

72      Lisaks tuleb samuti märkida, et toetuslepingu lõpetamise põhjused on hageja jaoks ära toodud teises eelteates, mille kohta hagejal oli võimalus esitada oma seisukoht, nagu nähtub 19. märtsil 2019 esitatud märkustest, vastavalt toetuslepingu artiklile 50.3.2.

73      Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et EASME ei rikkunud käesolevas asjas hageja õigust olla ära kuulatud.

74      Peale selle tuleb tõdeda, et kuna EASME, nagu on märgitud eespool punktis 71, ei tuginenud toetuslepingu lõpetamise otsuses välise eetikaeksperdi aruandele, siis ei riku mingil juhul hageja kaitseõigusi nimetatud menetluses asjaolu, et Eismea ei avaldanud hagejale Üldkohtu menetluses kõnealuse eksperdi nime.

75      Seega tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Esimene väide, et on rikutud toetuslepingu artikli 50.3.1 punkti f

76      Hageja väidab, et A, keda EASME nimetas teises eelteates ja lepingu lõpetamise kirjas isikuks, kelle CEPN tunnistas süüdi ametialaste käitumisreeglite rikkumises, ei ole toetusesaaja ega füüsiline isik, kellel on õigus teda esindada või tegutseda tema nimel toetuslepingu artikli 50.3.1 punkti f tähenduses. Seega, kuna hageja on toetuslepingu pool ja rahastamise ainus saaja, siis on ta nimetatud lepingu alusel toetusesaaja vastavalt komisjoni mõistete loetelule, mis on tehtud kättesaadavaks toetuse taotlejatele, ning nagu nähtub toetuslepingu enda tekstist. Lisaks ei olnud A‑l alates hageja juhatusest lahkumisest 2015. aasta juulis mingit õigust hagejat esindada või tema nimel otsuseid teha. Sellist pädevust ei ole talle antud ka seetõttu, et ta on hageja kaasasutaja. Sellega seoses tuleneb Rootsi äriühinguseadusest, et vähemusosalus, mis A‑le kuulus ajal, kui esitati taotlus projekti „P-TEV“ kohta, ei võimaldanud tal hagejat esindada või tema nimel otsuseid teha. Lisaks rõhutab hageja, et osalise tööajaga töötamise leping, mis A‑l oli alates 2015. aastast kuni selle lõpetamiseni 1. oktoobril 2016, ei andnud talle ka õigust hagejat esindada või tema nimelt tegutseda. Hageja rõhutab veel, et A ei osalenud üheski hageja tegevuses alates tema töölepingu peatamisest ilma töötasuta 4. märtsil 2016 kuni selle lepingu lõpetamiseni, ning et seega ei mõjutanud ta kuidagi 2017. aasta aprillis esitatud projekti „P-TEV“ puudutavat taotlust. Hageja sõnul on neil asjaoludel ilmne, et A ei kuulu toetuslepingu artikli 50.3.1 punktiga f hõlmatud isikute kategooriasse, ning seega ei saa tema ametialaste käitumisreeglite rikkumisega, milles ta süüdi tunnistati, põhjendada toetuslepingu lõpetamist.

77      Hageja väidab, et just selle järelduse tõttu üritab Eismea tagasiulatuvalt muuta toetuslepingu lõpetamise põhjendusi, väites esimest korda Üldkohtus, et tegelikult vastutab vea eest teadusuuringutes hageja kui toetusesaaja. Hageja sõnul ei ole Eismeal aga õigust selles menetlusstaadiumis lepingu lõpetamise põhjuseid uuesti läbi vaadata, ilma et see rikuks kohtumenetluse ootuspärasuse põhimõtet. Lisaks on ametiasutus vastavalt Euroopa hea halduse tava eeskirjale kohustatud tegema ootuspäraseid ja selgeid otsuseid.

78      Hageja väidab, et isegi kui Üldkohus nõustuks sellega, et Eismea muutis tagasiulatuvalt põhjusi, miks toetusleping lõpetati, on see lepingu lõpetamine ikkagi alusetu. Nii rõhutab hageja, et ta ei vaidle vastu CEPNi järeldustele teadusuuringutes A ja tema teadusrühma tehtud vigade kohta. Ta väidab siiski, et talle ei saa ette heita, et ta teadlikult lisas projekti „P-TEV“ käsitlevasse taotlusesse akadeemilisi artikleid, mis sisaldasid vigu teadusuuringutes, millel olid tagajärjed selle projekti teaduslikule ja tehnoloogilisele väärtusele.

79      Sellega seoses rõhutab hageja esiteks, et projekti „P-TEV“ käsitlev taotlus esitati EASME‑le 2017. aasta aprillis, samas kui CEPNi aruanne avalikustati alles 2018. aasta märtsis. Vastuseks Eismea argumendile, mille kohaselt oli ta teadlik A teadustööd mõjutavatest probleemidest projekti „P-TEV“ esitamise ajal, kuna ta peatas alates 2016. aasta märtsist A töölepingu väidete tõttu vigade kohta teadusuuringutes, märgib hageja, et sel ajal ei olnud Göteborgi ülikooli poolt läbi viidud uurimise tulemus kindel ja et probleemid olid selgelt keerukad, millest annab tunnistust selle uurimise kestus. Ta märgib seega, et Göteborgi ülikooli aserektori otsus, milles tuvastati ametlikult A ja tema teadusrühma puudused teadusuuringute läbiviimisel, pärineb 2018. aasta juunist.

80      Teiseks märgib hageja, et projekti „P-TEV“ käsitlevas taotluses viidatud akadeemilised publikatsioonid ei sisaldanud või enam ei sisaldanud vigast kujutist selle taotluse esitamise ajal 2017. aasta aprillis. Nii kinnitab hageja kõigepealt seoses Lanceti artikliga, et ta viitas sellele põhjendamaks asjaolu, et koetehnoloogilised veresooned ei põhjusta äratõukamist või teisi tõsiseid ohutusprobleeme. Selles artiklis mainitud tulemused põhinevad varasemal tehnoloogial, mida hageja ei kasuta ja mille raames rakkude taastamine toimub luuüdi kasutamisega. Hageja märgib, et vastupidi teises eelteates märgitule ei ole Lanceti artikli puhul, mis sisaldas pisiviga suurendatud kujutisega seoses, CEPNi uurimises tuvastatud viga teadusuuringutes ning see oli veel avaldatud algversioonis, kui projekti „P-TEV“ käsitlev taotlus EASME‑le esitati, kuna ajakirjas ei peetud vajalikuks paranduse avaldamist. Edasi märgib hageja ajakirjas EBioMedicine avaldatud artikli kohta, et tegemist on kõige olulisema viitega projektile „P-TEV“, kuna selles rõhutatakse, et kliinilised tulemused näitavad, et perifeerset verd kasutav koetehnoloogia, mis vastab tema arendatud tehnoloogiale, ei põhjusta üldiselt äratõukamist ega muid tõsiseid ohutusprobleeme. Hageja rõhutab, et CEPN ei toonud esile vastuolu selles artiklis, mis õigustaks selle hõlmamist tema uurimisega, ning et seega ei olnud selle kohta tehtud järeldust, et teadusuuringustes on viga, nagu seda on ekslikult märgitud teises eelteates. Lõpuks märgib hageja ajakirja Journal of Vascular Surgery  artikli kohta, et seda kasutati viitena klapiga veenidega seotud katsetele, kuid selle tähtsus projekti „P-TEV“ puhul oli väiksem, kuna see ei puudutanud mitte kliinilisi katseid, vaid in vitro katseid. Hageja märgib, et seda artiklit ei mainitud teises eelteates, kuid see sisaldas avaldamise hetkel vigaste kujutistega tabeleid, mis õigustasid CEPNi järeldust vea kohta teadusuuringutes. Hageja rõhutab siiski, et selle artikli kohta avaldati Journal of Vascular Surgery parandus 2017. aasta märtsis enne seda, kui see 2019. aasta märtsis ajakirja toimetusepoliitika tõttu tagasi võeti.

81      Lisaks väidab hageja, et 2018. aastal toimunud kolme eetikakontrolli käigus tehtud väliste ekspertide rühma järeldused, mida on kirjeldatud kostja vastuses, ei ole käesoleva vaidluse raames asjakohased, kuna EASME ei tuvastanud lõpuks eetikapõhimõtete väidetavaid rikkumisi, et põhjendada oma otsust lõpetada toetusleping, nagu nähtub teisest eelteatest. Sellega seoses peab hageja asjakohatuks ka viidet toetuslepingu artiklile 34.

82      Eismea meenutab kolme järjestikuse eetikakontrolli käigus tuvastatud rikkumisi, mida hageja hagiavalduses tahtlikult ei maininud, ning rõhutab, et asjaolu, et ta ei suutnud kolmel korral täita eetikanõudeid, mis olid juba kindlaks tehtud nende kontrollidega seotud eetikaaruannetes, on eriti muret tekitav projekti puhul, mis tekitab juba oma olemuselt olulisi eetilisi probleeme.

83      Eismea väidab niisiis, et toetuslepingu artikli 50.3.1 punktile f antud hageja tõlgendus on liiga kitsas. Ta leiab, et hageja ei saa aru, et see säte on tema suhtes käesolevas asjas kohaldatav toetusesaajana sõltumata A-st. Sama kehtib ka toetuslepingu artikli 34 kohta, mille kohaselt juhul, kui toetusesaaja ei täida ühte oma eetikakohustustest, võib lepingu lõpetada. Eismea sõnul tuleb lepingu lõpetamise otsust tõlgendada just selles kontekstis. Lepingu lõpetamise kirjale lisatud argumentide loetelu tekstist nähtub nimelt, et toetuslepingu lõpetamise otsus ei olnud kuidagi seotud A osalemise, teadustöö või kuulumisega hageja juhatusse ning EASME ei ole kunagi sellistele asjaoludele viidanud. Hageja argumendid, mille kohaselt A ei kuulu toetuslepingu artikli 50.3.1 punktiga f hõlmatud isikute kategooriasse, ei ole seega asjakohased.

84      Seevastu Eismea sõnul ei ole mingit kahtlust, et projekti „P-TEV“ käsitlev taotlus tugines tehnoloogiale, mis oli välja töötatud koostöös A-ga, ning tema ja tema teadusrühma läbiviidud uuringutele. Lisaks rõhutab Eismea, et projekti „P-TEV“ käsitlev taotlus viitas selle projekti sisu jaoks kõige asjakohasematele teaduslikele publikatsioonidele.

85      Eismea on aga seisukohal, et nagu on selgitatud teises eelteates, olid hageja taotluse aluseks olnud uuringuandmed seotud ametialaste käitumisreeglite rikkumisega. CEPNi poolt leidis tõendamist väärkäitumine teadusuuringute läbiviimisel seoses projekti „P-TEV“ toetusesaajate poolt 2017. aasta aprillis esitatud taotluses näidatud teadustöödega.

86      Eismea märgib, et artikleid, millele hageja viitas projekti „P-TEV“ käsitleva taotluse 4. jaos ja milleks on kõnealuse projekti sisuga seotud kõige asjakohasemad teaduslikud publikatsioonid, mainiti samuti toetuslepingu 1. lisa A osas. Selles suhtes tunnistab Eismea, et EBioMedicine’i artiklit ei ole CEPNi aruandes mainitud, kuid ta märgib, et hageja sõnul hoolitses CEPN siiski selle eest, et kontrollida vastuolude puudumist. Eismea märgib samuti, et hageja ei vaidle vastu sellele, et CEPNi arvates sisaldas Lanceti artikkel, mis tundus eriti asjakohane projekti „P-TEV“ puhul, ühe kujutise vale suurendust ja et isegi kui ei olnud võimalik tuvastada, et tegemist oli võltsinguga, näis esitatud selgitus olevat imelik ja tekitas kahtlusi nende teadusuuringute usaldusväärsuse suhtes. Journal of Vascular Surgery artikli kohta märgib Eismea, et CEPN tuvastas kaks kujutist, mis olid halvasti paigutatud ja kokku surutud, mis võrdub pildi manipuleerimisega ja teadusalase pettusega, ning et järelikult kõik kaasautorid, kaasa arvatud A, tunnistati süüdi teaduslikus pettuses.

87      Eismea rõhutab ka seda, et hageja argument, et A publikatsioonides esile tulnud vead teadusuuringutes ei mõjutanud projekti „P-TEV“, kuna hageja tugines uutele prekliinilistele andmetele, on vastuoluline. Lisaks leiab Eismea, et muret tekitav on see, et hageja ei pidanud vajalikuks talle teatada, et projekt „P-TEV“ põhineb uutel prekliinilistel uuringutel, ja esitada publikatsioon või uuringud tehtud teadustööde tõendamiseks, nagu ta oli kohustatud tegema toetuslepingu artikli 17.2 alusel.

88      Eismea lisab, et hageja oli projekti esitamisel täielikult teadlik väidetest väärkäitumise kohta teadusuuringute läbiviimisel, mis puudutas 2016. aastal A-d, ja nende mõjust projektile „P-TEV“. Seda kinnitab asjaolu, et nagu hageja hagiavalduses märkis, võttis ta just nimelt meetmed, et A ei oleks tema organisatsiooniga seotud, eelkõige tema töölepingu peatamisega 2016. aasta märtsis, seejärel selle lepingu ülesütlemisega 2016. aasta septembris ja tema osaluse tagasiostmisega. Seda tõendab ka hageja repliigis esitatud kinnitus, mille kohaselt „võttes arvesse [A‑ga] seotud vastuolusid, otsustas [ta] projekti „P-TEV“ rakendamise varases staadiumis jätta tuginemata tema uuringute tulemusel saadud andmetele“ ning mille kohaselt „[s]elle asemel esitavad [tema] ja tema partnerid kõik vajalikud prekliinilised andmed kliiniliste uuringute loataotluste jaoks“. Eismea sõnul ilmneb seega, et hageja esitles oma taotluses tahtlikult kahte artiklit kui „esitatud projekti sisu käsitlevaid kõige asjakohasemaid teaduslikke publikatsioone“, mis sisaldasid kontrollitud tõendeid väärkäitumise kohta, nagu see oli tuvastatud enne nimetatud taotluse EASME‑le esitamist. Ta leiab, et neid asjaolusid arvestades ei ole määrav asjaolu, et taotluse esitamise ajal ei sisaldanud ükski artikkel manipuleeritud kujutist või et CEPN andis oma arvamuse üks aasta pärast taotluse esitamist.

89      Eismea rõhutab, et ei toetuse või taotluse hindamise etapis, toetuse andmise etapis ega pärast toetuse andmist ei teavitanud hageja EASMEd sellest, et tema taotluses esitatud publikatsioonid ja tehnoloogia, millel projekt „P-TEV“ põhines, olid seotud väärkäitumisega teadusuuringute läbiviimisel ja eetikarikkumisega, ning see on selgelt vastuolus lähenemisega, mis tugineb usaldusele, mis on omane raamprogrammi „Horisont 2020“ raames esitatud projektile, ning see rikub toetuslepingu artiklit 17.2. Ta märgib sellega seoses, et hageja allkirjastas toetuse ettevalmistamise etapi alguses kinnituse selle kohta, et ta toetuse andmise menetluses osalemise tingimusena nõutud teavet esitades ei ole esitanud valeandmeid ega ole jätnud neid andmeid esitamata.

90      Eismea väidab, et kui EASME oleks teadnud, et hageja tugines teadustöödele, mis olid seotud ametialaste käitumisreeglite rikkumisega, siis ei oleks projekti „P-TEV“ rahastamiseks välja valitud. Varjates A väärkäitumist teadusuuringute läbiviimisel, eksitas hageja tegelikult EASMEd ja kahjustas usaldusel põhinevat lähenemist.

91      Eismea märgib veel, et hageja möönis järeldusi ametialaste käitumisreeglite rikkumise kohta artiklites, mida ta oma taotluses tahtlikult mainida otsustas, alles siis, kui EASME juhtis neile tähelepanu eelteatemenetluse käigus.

92      Hageja suhtumine kujutab endast seega toetuslepingu artiklis 34 sätestatud eetikapõhimõtete järgimise kohustuse rikkumist, mida võib vastavalt teaduste ja kunstide akadeemiate Euroopa föderatsiooni (European Federation of Academies of Sciences and Humanities – All European Academies, ALLEA) ning Euroopa Teadusfondi (European Science Foundation) Euroopa käitumisjuhendi teadusuuringute usaldusväärsuse kohta kohaselt analüüsida kui ametialaste käitumisreeglite tõendatud rikkumist toetuslepingu artikli 50.3.1 punkti f tähenduses.

93      Kõigepealt tuleb märkida, et nagu nähtub hageja nimel tema peadirektori poolt 18. mail 2017 allkirjastatud kinnitusest, tõendas hageja, et ta ei ole olukorras, mis välistaks võimaluse saada liidu toetusi määruse nr 966/2012 artikli 131 lõike 5 tähenduses, rõhutades järgmisi asjaolusid:

„[…]

–        Ta (või isikuid, kellel on õigus teda esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida) ei ole süüdi mõistetud ametialase käitumisega seotud rikkumises liikmesriigi pädeva asutuse res judicata jõudu omava kohtuotsusega;

–        [Ta] ei ole toime pannud ametialaste käitumisreeglite olulist rikkumist, mis oleks tuvastatud, mida [EASME] suudab tõendada, sealhulgas [Euroopa Investeerimispanga (EIP)] ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsustega;

[…]“.

94      Samuti on oluline märkida, et vastavalt toetuslepingu artikli 50.3.1 punktile l võib EASME selle lepingu lõpetada, kui toetusesaaja või füüsiline isik, kellel on volitus teda esindada või tema nimel otsuseid vastu võtta, on pakkumismenetluse või lepingu raames teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettuse või jätnud olulisel määral täitmata käesoleva lepinguga sätestatud kohustused, kaasa arvatud meetme ebakorrektne rakendamine, valeandmete esitamine, nõutud andmete esitamata jätmine või eetikapõhimõtete rikkumine, millele viidatakse lepingu artiklis 34.

95      Tuleb aga märkida, et käesoleval juhul ei tuginenud EASME lepingu lõpetamisel selle lepingu artikli 50.3.1 punktile l, vaid selle artikli 50.3.1 punktile f, mille kohaselt võib EASME lepingu lõpetada, kui „toetusesaaja (või füüsiline isik, kellel on volitus teda esindada või tema nimel otsuseid vastu võtta) on tunnistatud süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises, mis on tuvastatud“.

96      Tuleb nimelt meenutada, et EASME algatas järjestikku kaks toetuslepingu lõpetamise menetlust. Esimene lepingu lõpetamise menetlus algatati 18. oktoobri 2018. aasta esimese eelteatega. Selles kirjas märkis EASME, et võttes arvesse kolmanda eetikakontrolli tulemusel eksperdirühma tuvastatud jätkuvaid eetikakohustuste rikkumisi, leidis ta, et „hageja on toetuslepingu või pakkumismenetlusega seoses jätnud olulisel määral täitmata oma kohustused“ (eespool punkt 33).

97      Teine lepingu lõpetamise menetlus algatati 18. veebruari 2019. aasta teise eelteatega. Teises teates märkis EASME sõnaselgelt, et pärast seda, kui ta oli analüüsinud hageja märkusi esimese eelteate kohta, jääb ta oma kavatsuse juurde toetusleping lõpetada, „aga seda erinevatel põhjustel“. Samas kirjas märkis EASME pärast nende „erinevate põhjuste“ täpsustamist, et ta peab toetuslepingu artikli 50.3.1 punkti f alusel toetuslepingu lõpetama (eespool punkt 36).

98      Sellest järeldub, et vastupidi sellele, mida väidab Eismea, ei ole argumendid, mis puudutavad hageja väidetavat eetikapõhimõtete rikkumist ning mis on ära toodud kolmanda eetikakontrolli tulemusel koostatud ja EASME esimeses eelteates mainitud aruandes, asjakohased toetuslepingu lõpetamise põhjendatuse hindamisel.

99      Samuti tuleb märkida, et põhjus, millele EASME toetuslepingu lõpetamise põhjendamiseks nimetatud lepingu artikli 50.3.1 punkti f alusel tugines, oli üheselt mõistetavalt asjaolu, et A oli süüdi tunnistatud ametialaste käitumisreeglite rikkumises, mitte aga – nagu väitis Eismea menetlusdokumentides ja kohtuistungil – asjaolu, et hageja oli teadlikult lisanud projekti „P-TEV“ taotlusele teadustööd, mis sisaldasid vigu teadusuuringutes ning mis järelikult viisid EASME eksitusse tema suutlikkuse osas seda projekti õigesti ellu viia, või et ta oleks teadlikult tuginenud projekti rakendamisel A teadustöödele, mille kohta ta möönis, et nende puhul oli tegemist puudustega teadusuuringute läbiviimisel.

100    Eismea poolt Üldkohtus esitatud väitele räägib seega vastu teise eelteate sisu. Nimelt märkis EASME selles teates kõigepealt, et CEPN tunnistas A, kes on „[hageja] kaasasutaja“, süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises, seejärel ta täpsustas, et kaks artiklit, mida on esitletud kui projekti „P‑TEV“ sisuga seotud kõige asjakohasemaid teaduslikke publikatsioone, sisaldavad tõendeid kõnealuse rikkumise kohta, ning meenutas CEPNi karmi kriitikat seoses A teadusrühma toimimisega (eespool punkt 36). Seejärel märkis ta, et „need järeldused seavad kahtluse alla [A] erialase usaldusväärsuse ja seega [hageja] tegevussuutlikkuse rakendada projekt nõuetekohaselt ellu ja täita [liidu] finantsmääruses sätestatud mittevälistamise nõudeid“ (eespool punkt 36).

101    Selles kontekstis on eriti märkimisväärne, et teises eelteates viidati sellele, et hageja võis oma mittevälistamise kohustusi rikkuda oma kaasasutaja olukorra tõttu, mis oleks võinud juhul, kui see oleks tõendatud, põhjendada toetuslepingu lõpetamist nimetatud lepingu artikli 50.3.1 punkti l alusel, kuid see teade ei sisaldanud seevastu ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et hageja ise on ametialaseid käitumisreegleid rikkunud.

102    Seega tuleb tõdeda, et teises eelteates leidis EASME, et hageja A poolt ametialaste käitumisreeglite rikkumine, mitte hageja enda poolt toime pandud mingi konkreetne rikkumine, seadis kahtluse alla hageja poolt projekti „P-TEV“ elluviimise suutlikkuse ja tema mittevälistamise kohustuste täitmise.

103    See tõdemus tuleneb ka selle järelduse enda sõnastusest, mis sisaldub lepingu lõpetamise kirja vastukäivate argumentide loetelus, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleval juhul on leidnud kinnitust [artikli 50.3.1 punktis f ette nähtud] objektiivne põhjus. [A] oli toetusesaaja kaasasutaja, kelle CEPN tunnistas süüdi ametialaste käitumisreeglite rikkumises.“

104    Sellega seoses tuleb meenutada, et toetuslepingu artikli 50.3.1 punkti f kohaselt võib EASME lepingu lõpetada, kui „toetusesaaja (või füüsiline isik, kellel on volitus teda esindada või tema nimel otsuseid vastu võtta) on tunnistatud süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises, mis on tuvastatud“.

105    Ühest küljest ilmneb aga toetuslepingu esimesest leheküljest, et selle lepingu alusel ei olnud toetusesaaja mitte A, vaid hageja.

106    Teisest küljest nähtub toimiku materjalidest, millele Eismea ei ole vastu vaielnud, et esiteks tööleping A‑ga, kelle hageja oli alates 2015. aasta septembrist võtnud teadusdirektorina tööle osalise tööajaga, peatati 2016. aasta märtsis ilma töötasu maksmata ja lõpetati 2016. aasta detsembris, teiseks ei olnud ta enam hageja juhatuse liige alates 2015. aasta juulist ja kolmandaks oli A osalus hageja kapitalis projekti „P-TEV“ toetustaotluse esitamise hetkel kuni A poolt selle osaluse täieliku võõrandamiseni 2018. aasta lõpus väiksem kui künnis, mis võimaldab Rootsi äriühinguõiguse kohaselt võtta vastu otsuseid hageja nimel.

107    Eismea väitis küll esimest korda kohtuistungil, et vastupidi hageja väidetele ei katkestanud hageja alates 2016. aasta aprillist kõiki sidemeid A‑ga, kuna viimane nimetati teaduslikuks järelevalvajaks raamprogrammi „Horisont 2020“ meetme „Marie Skłodowska-Curie“ raames, milles hageja osales. Kõigepealt tuleb aga märkida, et see väide on näide Üldkohtus esitatud Eismea argumentide vastukäivusest, kuna viimane väidab muu hulgas, et EASME põhjendas toetuslepingu lõpetamist ametialaste käitumisreeglite olulise rikkumisega, mille pani toime hageja, mitte füüsiline isik, kellel on õigus hagejat esindada või tegutseda tema nimel. Seejärel tuleb märkida, et Eismea ei esitanud kohtuistungil oma väite põhjendamiseks ühtegi tõendit. Lõpuks tuleb rõhutada, et Eismea väide ei näita mingil juhul, et A esindas või tegutses hageja nimel projekti „P-TEV“ raames.

108    Seega tuleb tõdeda, et A ei kuulu toetuslepingu artikli 50.3.1 punktis f nimetatud isikute kategooriasse, kuna ta ei olnud toetuslepingu kohaselt toetusesaaja ega isik, kes tegutses toetusesaaja nimel või tema eest sellel ajal või pärast seda, kui ta tunnistati süüdi vigades teadusuuringutes, mille tuvastas Göteborgi ülikooli aserektor CEPNi järelduste alusel.

109    Seetõttu tuleb järeldada, et 19. aprilli 2019. aasta lepingu lõpetamise kirjas toodud põhjusel EASME poolt toetuslepingu artikli 50.3.1 punkti f alusel lepingu lõpetamine oli alusetu.

110    Seda järeldust ei sea kahtluse alla teised argumendid, mis Eismea esitas käesolevas kohtuasjas.

111    Nimelt tuleb ühelt poolt märkida, et Eismea argument, mille kohaselt hageja ise rikkus ametialaseid käitumisreegleid, kuna ta varjas projekti „P-TEV“ jaoks taotluse esitamisel teadlikult A tehtud vigu teadusuuringutes, rikkudes sellega kohustust järgida toetuslepingu artiklis 34 sätestatud eetikapõhimõtteid, või ka argument, mille kohaselt hageja oli toime pannud ametialaste käitumisreeglite olulise rikkumise, kui ta tugines projekti „P-TEV“ elluviimisel teadlikult A teadustöödele, mille kohta oli selgeks tehtud, et nende puhul oli tegemist vigadega teadusuuringutes, on toetuslepingu lõpetamise uus põhjendus. Kui aga Eismeal peaks olema lubatud kohtumenetluse staadiumis muuta põhjusi, miks ta otsustas toetuslepingu lõpetada, kahjustaks see tingimata selle lepingu artiklis 50.3.2 ette nähtud lõpetamise menetluse tõhusust ja õigusi, mis sellega on toetusesaajatele tagatud.

112    Teiselt poolt ja igal juhul tuleb märkida, et Eismea argumendid põhinevad ekslikul eeldusel, et hageja varjas teadlikult vigu teadusuuringutes, mis mõjutasid projekti „P-TEV“ käsitlevas taotluses viidatud teadustöid.

113    Seega tuleb märkida, et kuigi hageja oli enda sõnul teadlik A-d puudutavatest süüdistustest alates 3. märtsist 2016 ning seetõttu peatas ta A töölepingu enne, kui ta lõpuks ütles selle lepingu sama aasta septembri lõpus üles ning katkestas kõik suhted A teadusrühmaga, oli CEPNi uurimine projekti „P-TEV“ esitamise ajal ikka veel pooleli ja Göteborgi ülikooli aserektor tegi 2018. aasta märtsis avalikuks tehtud CEPNi järelduste alusel oma ametliku järelduse alles 2018. aasta juunis, et A ja tema töörühm on teadusuuringute läbiviimisel teinud vigu. Sellest järeldub, et Eismea ei saa hagejale ette heita kõnealuste vigade varjamist. Asjaolu, et hageja ise teatas enda mitteseotusest A teadusuuringutega projekti „P-TEV“ rakendamise varases staadiumis, töötades välja enda prekliinilised andmed, võttes arvesse A‑ga seotud vastuolusid, seda järeldust iseenesest kahtluse alla ei sea.

114    Lisaks on oluline märkida, et Eismea väide, et artiklites, mida esitleti kui projekti „P-TEV“ sisu jaoks kõige asjakohasemaid, sisaldusid vead teadusuuringutes ajal, kui projekti „P-TEV“ taotlus talle esitati, on ekslik. Niisiis, vastupidi teises eelteates märgitule ja nagu tunnistab Eismea, ei tuvastanud CEPNi uurimine, et EBioMedicine’i artikli puhul on tegemist veaga teadusuuringutes, ning CEPN ei toonud esile vastuolusid, mis oleksid põhjendanud selle artikli hõlmamist tema uurimisse. Samuti, vastupidi sellele, mida oli märgitud ka teises eelteates, nähtub CEPNi aruandest, et kui Lanceti artikkel sisaldas kujutise vale suurendust, mis tekitab kahtlusi nende tulemuste usaldusväärsuses, ei tuvastatud pettuse toimepanemist nende teadusuuringute käigus. Lõpuks, mis puudutab Journal of Vascular Surgery  artiklit, mille kohta CEPNi uurimise käigus tuvastati viga teadusuuringutes, siis ei vaidle Eismea vastu sellele, et kuupäeval, mil talle esitati projekti „P-TEV“ käsitlev taotlus, oli kujutise tabeli kohta, mis oli aluseks järeldusele, et teadusuuringutes on tehtud viga, juba parandus avaldatud. Lisaks tuleb märkida, et Eismea ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et puuduste tõttu teadusuuringute läbiviimisel, mille CEPN A teadustööde puhul tuvastas, kustutas Journal of Vascular Surgery  kõnealuse artikli, viidates oma toimetuse poliitikale.

115    Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimese väitega nõustuda ja seega hagi tervikuna rahuldada, ilma et oleks vaja analüüsida teist väidet, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

 Kohtukulud

116    Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Eismea on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (üheksas koda)

otsustab:

1.      Tunnistada Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti poolt toetuslepingu, mille viide on 778620 ja mis puudutab projekti „Inimkoetehnoloogilised personaliseeritud veenid (PTEV) kui esmaravi kroonilise veenipuudulikkusega patsientidele“ („Personalized Tissue-Engineered Veins as the first Cure for Patients with Chronic Venous Insufficiency-P-TEV“), lõpetamine kehtetuks.

2.      Mõista kohtukulud välja Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusametilt.

Costeira

Kancheva

Perišin

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 2. märtsil 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.