ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
11. juuli 2007(*)
Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Uute personalieeskirjade jõustumine – Töölevõtmisel palgaastmele määramise üleminekueeskirjad – Uute personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12
Kohtuasjas T‑58/05,
Isabel Clara Centeno Mediavilla, elukoht Sevilla (Hispaania),
Delphine Fumey, elukoht Evere (Belgia),
Eva Gerhards, elukoht Brüssel (Belgia),
Iona M. S. Hamilton, elukoht Brüssel,
Raymond Hill, elukoht Brüssel,
Jean Huby, elukoht Brüssel,
Patrick Klein, elukoht Brüssel,
Domenico Lombardi, elukoht Brüssel,
Thomas Millar, elukoht London (Ühendkuningriik),
Miltiadis Moraitis, elukoht Woluwe-Saint-Lambert (Belgia),
Ansa Norman Palmer, elukoht Brüssel,
Nicola Robinson, elukoht Brüssel,
François-Xavier Rouxel, elukoht Brüssel,
Marta Silva Mendes, elukoht Brüssel,
Peter van den Hul, elukoht Tervuren (Belgia),
Fritz Von Nordheim Nielsen, elukoht Hoeilaart (Belgia),
Michaël Zouridakis, elukoht Brüssel,
esindajad: advokaadid G. Vandersanden, L. Levi ja A. Finchelstein, hiljem G. Vandersanden ja L. Levi,
hagejad,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Currall ja H. Kraemer,
kostja,
keda toetab
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Arpio Santacruz, M. Sims ja I. Sulce, hiljem M. Arpio Santacruz ja I. Sulce,
menetlusse astuja,
mille esemeks on nõue tühistada otsused, millega hagejad nimetati katseajal olevateks ametnikeks, osas, millega nende palgaaste määrati Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade, mida on muudetud nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130), XIII lisa artikli 12 lõikes 3 sätestatud üleminekusätete alusel,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka, V. Vadapalas, E. Moavero Milanesi ja N. Wahl,
kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,
arvestades kirjalikus menetluses ja 6. detsembri 2006. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Kuni 30. aprillini 2004 kohaldatavas redaktsioonis nägi Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „vanad personalieeskirjad”) artikkel 31 ette, et avatud konkursi edukalt läbinud isikud, kelle ametisse nimetav asutus on konkursikomisjoni poolt valikueksamite tulemuste järgi koostatud sobivate kandidaatide loetelu alusel välja valinud, nimetatakse A‑kategooria ametnikeks esimesele palgaastmele ja ülejäänud kategooriate ametnikud esimesele palgaastmele, mis vastab ametikohale, millele nad tööle võeti.
2 Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (EÜT L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130), jõustus vastavalt selle artiklile 2 1. mail 2004.
3 See määrus kehtestas uue karjäärisüsteemi ühenduse avalikus teenistuses, asendades vanad Euroopa ühenduste ametnike kategooriad A, B, C ja D administraatorite (AD) ja abiteenistujate (AST) uute tegevusüksustega.
4 Selle muudatuse tõttu näeb personalieeskirjade artikkel 5 1. maist 2004 jõustunud redaktsioonis (edaspidi „personalieeskirjad”) edaspidi ette järgmist:
„1. Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi „AD”) ja abiteenistujate tegevusüksuseks (edaspidi „AST”).
2. Tegevusüksus AD koosneb kaheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad haldus-, nõuandvaid, keelevaldkonna- ja teaduslikke ülesandeid. Tegevusüksus AST koosneb üheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad täitev-, tehnilisi või bürooülesandeid.
[…]
4. Ametikoha liike kirjeldav tabel on toodud I lisa punktis A. Selle tabeli põhjal kinnitab iga institutsioon pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega iga ametikoha liigiga kaasnevad kohustused ja volitused.
5. Kõikide sama tegevusüksuse ametnike suhtes kohaldatakse samu töölevõtmis- ja teenistuskarjääri tingimusi.”
5 Personalieeskirjade artikkel 31 sätestab:
„1. Väljavalitud kandidaadid nimetatakse läbitud konkursi teadaandes nimetatud tegevusüksuse palgaastmele.
2. Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Konkursiteate palgaastme määrab kindlaks institutsioon järgmiste kriteeriumite alusel:
a) eesmärk võtta tööle artikli 27 määratluse kohaselt võimalikult kõrgetele normidele vastavad ametnikud;
b) nõutava töökogemuse kvaliteet.
Institutsioonide erivajaduste rahuldamiseks võib ametnike värbamisel samuti arvesse võtta ühenduses valitsevaid tööturutingimusi.
[…]”
6 Personalieeskirjade 1. maist 2004 jõustunud redaktsioon sisaldab uut lisa − XIII lisa, mis kannab pealkirja „Ühenduste ametnike suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed” ja mille asjassepuutuvad sätted on sõnastatud järgmiselt:
„Artikkel 1
1. Ajavahemikus 1. mai 2004–30. aprill 2006 asendatakse personalieeskirjade artikli 5 lõiked 1 ja 2 järgmistega:
„1. Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse nendega seotud ülesannete laadi ja tähtsuse järgi alanevas järjekorras neljaks kategooriaks: A*, B*, C* ja D*.
2. A*‑kategooria koosneb 12 palgaastmest, B*‑kategooria üheksast palgaastmest, C*‑kategooria seitsmest palgaastmest ja D*‑kategooria viiest palgaastmest.”
2. Mis tahes viide töölevõtmise kuupäevale tähistab teenistusse asumise kuupäeva.
Artikkel 2
1. [Kui käesoleva lisa artiklist 8 ei tulene teisiti, nimetatakse 1. mail 2004] mõne personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud administratiivse staatusega ametnike palgaastmed ümber [järgmiselt]:
Endine palga-aste | Uus (vahepealne) palgaaste | Endine palga-aste | Uus (vahepealne) palgaaste | Endine palga-aste | Uus (vahepealne) palgaaste | Endine palga-aste | Uus (vahepealne) palgaaste |
A1 | A*16 | | | | | | |
A2 | A*15 | | | | | | |
A3/LA3 | A*14 | | | | | | |
A4/LA4 | A*12 | | | | | | |
A5/LA5 | A*11 | | | | | | |
A6/LA6 | A*10 | B1 | B*10 | | | | |
| | | | | | | | |
A7/LA7 | A*8 | B2 | B*8 | | | | |
A8/LA8 | A*7 | B3 | B*7 | C1 | C*6 | | |
| | | B4 | B*6 | C2 | C*5 | | |
| | | B5 | B*5 | C3 | C*4 | D1 | D*4 |
| | | | | C4 | C*3 | D2 | D*3 |
| | | | | C5 | C*2 | D3 | D*2 |
| | | | | | | D4 | D*1 |
[…]” [täpsustatud tõlge]
7 Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 4 sätestab nimelt järgmist:
„Nende sätete kohaldamisel käesoleva lisa artikli 1 sissejuhatavas lauses määratletud ajavahemikus:
a) asendatakse sõna „tegevusüksus” sõnaga „kategooria”:
i) personalieeskirjade:
– artikli 5 lõikes 5,
– […]
– artikli 31 lõikes 1,
[…]
b) asendatakse sõnad „tegevusüksus AD” sõnadega „kategooria A*”:
i) personalieeskirjade:
– artikli 5 lõike 3 punktis c,
[…]
e) personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punktis a asendatakse sõnad „tegevusüksus AST” sõnadega „B*‑ja C*‑kategooria”;
[…]
n) personalieeskirjade artikli 5 lõikes 4 asendatakse viide „I lisa punktis A” viitega „XIII.1 lisas”;
[…]”
8 Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 sätestab:
„1. Viited personalieeskirjade artikli 31 lõigete 2 ja 3 tegevusüksuste AST ja AD palgaastmetele on ajavahemikus 1. mai 2004–30. aprill 2006 järgmised:
– AST 1–AST 4: C*1–C*2 ja B*3–B*4,
– AD 5–AD 8: A*5–A*8,
– AD 9, AD 10, AD 11, AD 12: A*9, A*10, A*11, A*12.
2. Personalieeskirjade artikli 5 lõiget 3 ei kohaldata juhul, kui ametnikud võetakse tööle enne 1. maid 2004 avaldatud konkursside tulemusel koostatud sobivate kandidaatide loeteludest.
3. Ametnikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja kes on tööle võetud ajavahemikus 1. mai 2004 – 30. aprill 2006:
– määratakse konkursiteates avaldatud palgaastmesse, kui loetelu on koostatud A*-, B*- või C*-kategooria jaoks,
– määratakse palgaastmetesse järgmise tabeli kohaselt, kui loetelu on koostatud A-, LA-, B- või C-kategooria jaoks:
Konkursi palgaaste | Palgaaste töölevõtmisel |
A8/LA8 | A*5 |
A7/LA7 ja A6/LA6 | A*6 |
A5/LA5 ja A4/LA4 | A*9 |
A3/LA3 | A*12 |
A2 | A*14 |
A1 | A*15 |
B5 ja B4 | B*3 |
B3 ja B2 | B*4 |
C5 ja C4 | C*1 |
C3 ja C2 | C*2” |
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
9 Komisjon avaldas ajavahemikus 11. aprillist 2001 kuni 18. juunini 2002 Euroopa Ühenduste Teatajas mitu konkursiteadet palgaastme A7/A6 administraatorite (COM/A/6/01, COM/A/9/01, COM/A/10/01, COM/A/1/02, COM/A/3/02 ja CC/A/12/02), palgaastme A8 abiadministraatorite (konkurss COM/A/2/02) ja palgaastme B5/B4 abiteenistujate (konkurss COM B/1/02) reservnimekirjade koostamiseks.
10 Seitseteist hagejat kanti enne 1. maid 2004 erinevatesse valikueksamite tulemustel põhinevatesse sobivate kandidaatide loeteludesse.
11 Rubriigis pealkirjaga „Töölevõtmise tingimused” täpsustab konkursiteade, et konkursi edukalt läbinud ja reservnimekirja kantud kandidaate võidakse tööle võtta sõltuvalt teenistuste vajadusest.
12 Konkursiteade COM/A/l/02 ja COM/A/2/02 punkti D („Üldinfo”) viimases osas esineb järgmine märge:
„Komisjon on nõukogule ametlikult edastanud personalieeskirjade muudatusettepaneku. See muudatus sisaldab nimelt uut karjäärisüsteemi. Konkursi edukalt läbinud isikuid võidakse seega tööle võtta uute personalieeskirjade sätete alusel pärast nende vastuvõtmist nõukogu poolt.”
13 Konkursiteade COM/A/3/02 sisaldab ligikaudu samasugust märget, viidates „uute personalieeskirjade sätetele”.
14 Konkursside COM/A/6/01, COM/A/9/01 ja COM/A/10/01 (edaspidi „2001. aasta konkursid”) tulemuste alusel koostatud sobivate kandidaatide nimekirjad avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas vastavalt 19. novembril 2002 (konkurss COM/A/6/01), 8. märtsil 2003 (konkurss COM/A/10/01) ja 2. juulil 2003 (konkurss COM/A/9/01).
15 Kirjades, millega 2001. aasta konkursid edukalt läbinud isikuid informeeriti nende kandmisest sobivate kandidaatide loetellu, märgiti, et see loetelu kehtib kuni 31. detsembrini 2003.
16 Detsembris 2003 saatis komisjoni personali ja halduse peadirektoraat igale 2001. aasta konkursi edukalt läbinud isikule kirja, teavitades neid, et sobivate kandidaatide erinevate loetelude kehtivust on pikendatud kuni 31. detsembrini 2004.
17 Konkursside COM/A/l/02, COM/A/2/02, COM/A/3/02, COM/B/1/02 ja CC/A/12/02 (edaspidi „2002. aasta konkursid”) tulemuste alusel koostatud sobivate kandidaatide loetelud avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas vastavalt 19. detsembril 2003 (konkurss CC/A/12/02), 23. märtsil 2004 (konkursid COM/A/1/02 ja COM/A/2/02) ja 18. mail 2004 (konkursid COM/A/3/02 ja COM/B/1/02).
18 Hagejad nimetati katseajal olevateks ametnikeks pärast 1. maid 2004 vastu võetud otsustega, mis jõustusid ajavahemikus 1. mai kuni 1. detsember 2004 (edaspidi „vaidlustatud otsused”).
19 Vaidlustatud otsustega määrati hagejad palgaastmetele vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3, s.o palgaastmele B*3 (konkurss COM/B/1/02), palgaastmele A*5 (konkurss COM/A/2/02) või palgaastmele A*6 (kõik ülejäänud konkursid).
20 Kõik hagejad esitasid ajavahemikus 6. augustist 2004 kuni 21. oktoobrini 2004 personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse otsuse peale, millega nad nimetati katseajal olevateks ametnikeks, osas, millega neile määrati personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 alusel ebasoodsam palgaaste kui oli märgitud erinevates konkursiteadetes.
21 Ajavahemikus 21. oktoober 2004 kuni 22. detsember 2004 vastuvõetud otsustega jättis ametisse nimetav asutus hagejate kaebused rahuldamata.
Menetlus ja poolte nõuded
22 Esimese Astme Kohtu kantseleisse 3. veebruaril 2005 saabunud hagiavaldusega esitasid hagejad käesoleva hagi.
23 Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 6. juuni 2005. aasta määrusega lubati nõukogul astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.
24 Esimese Astme Kohtu 6. oktoobri 2006. aasta otsusega otsustati kohtuasi saata arutamiseks neljanda koja laiendatud koosseisule.
25 Hagejad paluvad Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused osas, milles hagejate palgaaste määrati personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 alusel;
– taastada hagejate teenistuskäik (sealhulgas hinnates nende kogemust sel viisil ennistatud palgaastmel, nende õigust edutamisele ja pensionile) lähtudes palgaastmest, millele nad oleks tulnud nimetada konkursiteate alusel, mille kohaselt kanti nad sobivate kandidaatide loetellu, kas selles konkursiteates esitatud palgaastmele või sellega võrdväärsele palgaastmele vastavalt uute personalieeskirjadega kehtestatud palgaastmestikule (ning sobivasse palgajärku vastavalt enne 1. maid 2004 kohaldatavatele eeskirjadele), alates nende ametisse nimetamise otsusest;
– mõista Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäärade alusel hagejate kasuks välja viivis kogusummalt, mis vastab nende töölevõtmise otsuses esitatud palgaastmele vastava põhipalga ja sellele palgaastmele vastava põhipalga vahele, millele neil oleks pidanud olema õigus, kuni nõuetekohase palgaastme määramise otsuse tegemise kuupäevani;
– mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.
26 Komisjon, keda toetab nõukogu, palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– teha kohtukulude osas õiglane otsus.
Õiguslik käsitlus
27 Oma tühistamisnõuete toetuseks väidavad hagejad esiteks, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3, mille alusel komisjon määras vaidlustatud otsustega nende palgaastme, on õigusvastane.
28 Teiseks toovad hagejad esile, et vaidlustatud otsustega rikutakse hea halduse, hoolitsemise, läbipaistvuse, õiguspärase ootuse kaitse, hea usu, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, samuti ametikoha ja palgaastme võrdväärsuse põhimõtet.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 õigusvastasus
29 Hagejad väidavad, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 on vastuolus vanade personalieeskirjade artikliga 10, kahjustab nende omandatud õigusi, rikub õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu puudumise, samuti võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, riivab nende õiguspärast ootust ja on vastuolus nii personalieeskirjade artikliga 31 kui artiklitega 5 ja 7.
Vanade personalieeskirjade artikli 10 rikkumine
– Poolte argumendid
30 Hagejad heidavad komisjonile ette, et ta ei ole konsulteerinud personalieeskirjade komiteega muudatuse suhtes, mis viidi sisse vanu personalieeskirju muutva määruse ettepanekusse ja mis käsitles isikute ametissenimetamist, kes on läbinud edukalt konkursi, mille kohta käivas teates oli märgitud töölevõtmise palgaastmeteks A7 või A6, mitte palgaastmele A*7, nagu see oli ette nähtud personalieeskirjade komiteele esitatud varasemas tekstis, vaid madalamale palgaastmele A*6.
31 See personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 muudatus ei ole, vastupidi komisjoni väitele, marginaalne, väheoluline või astmeline ja mittestrukturaalne, kuna see toob kaasa hagejate rahaliste õiguste ja karjäärivõimaluste märkimisväärse vähenemise.
32 Kuna komisjon jättis personalieeskirjade sellise fundamentaalse muutmise osas personalieeskirjade komiteega konsulteerimata, rikkus komisjon sellega vanade personalieeskirjade artikli 10 teist lõiku.
33 Komisjon väidab vastu, et teistkordne personalieeskirjade komiteega konsulteerimine ei olnud vajalik, kuna ettepanekut, mille see organ esitas, muudeti sel määral, et see mõjutas ka selle sisu.
34 Muudatus, mis kujutab endast töölevõtmise palgaastme A*6 muutmist palgaastmeks A*7, ei ole oma olemuselt oluline, sest tema ulatus on väga piiratud ja seda tuleb käsitleda nii, et uus karjääristruktuur on rajatud rütmile, mis toetab edutamist rohkem kui eelmine.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
35 Vanade personalieeskirjade artikli 10 teise lõigu teise lause kohaselt konsulteerib komisjon personalieeskirjade komiteega kõikide personalieeskirjade parandusettepanekute suhtes. See säte paneb komisjonile kohustuse konsulteerida pädevuse piires lisaks ametlikele ettepanekutele nende oluliste parandusettepanekute suhtes, mida on juba uuritud, välja arvatud kui viimasena mainitud juhul vastavad muudatused suures ulatuses nendele, mis esitas personalieeskirjade komitee.
36 See tõlgendus tuleneb nii kõnealuse sätte sõnastusest kui ka personalieeskirjade komitee omandatud rollist. Tõepoolest, esiteks, nähes ilma erandite ja tingimusteta ette konsulteerimise personalieeskirjade komiteega kõikide personalieeskirjade parandusettepanekute osas, annab see säte laia ulatuse kohustusele, mille ta määratleb. Selle tingimused on järelikult ilmselgelt sobimatud selle sätte ulatust piirava tõlgendusega. Teiseks, personalieeskirjade komitee kui ühisorgan, kuhu kuuluvad administratsiooni ja personali esindajad, kusjuures viimased on valitud demokraatlikult kõikidest institutsioonidest, peab arvestama ja väljendama avaliku teenistuse huve ühenduses tervikuna (Esimese Astme Kohtu 30. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑164/97: Busacca jt vs. kontrollikoda, EKL AT 1998, lk I‑A‑565 ja II‑1699, punktid 91−95).
37 Siit tuleneb, et kui personalieeskirjade muudatusettepanekule esitatakse parandused teksti läbivaatamise ajal nõukogus, on kohustus uuesti konsulteerida personalieeskirjade komiteega enne nõukogu poolt vastavate personalieeskirjade sätete vastuvõtmist, kui need muudatused mõjutavad oluliselt ettepaneku ülesehitust. Täpsed muudatused ja piiratud mõjuga muudatused ei too kaasa sellist kohustust, mis vastupidise tõlgenduse korral piiraks liigselt õigust akti ühenduse õigusloome protsessis muuta.
38 Muudatuste olulist või täpset ja piiratud olemust tuleb seega hinnata lähtudes nende eesmärgist ja muudetud sätte asukohast vastuvõtmiseks esitatud sätete kogumis, mitte aga individuaalsetest tagajärgedest, mida nad võivad kaasa tuua nende isikute olukorrale, keda nende rakendamine võib puudutada.
39 Antud juhul põhjustas Euroopa ühenduste ametnike palgaastmete liigituse ja palgaastmestiku ümberkorraldamine, mille aluseks oli ühenduse seadusandja poolt kehtestatud karjäärialane reform, kohe uute ametnike töölevõtmise madalamal palgaastmel, millega kaasnes tingimus arendada nende karjäärivõimalusi.
40 Siit tuleneb, et algselt ette nähtud palgaastme A7 asendamine palgaastmega A*6 kujutab endast reformi täiendavat elementi, kuuludes teenistuskäigu järkjärgulise ümberstruktureerimise üldisesse süsteemi ja üldisesse perspektiivi.
41 See asendamine näitab üleminekusätete täpset korraldamist vastavalt uuele karjääristruktuurile, kus need muudatused antud juhul ei too esile ega anna edasi ei üldist ülesehitust ega sisu sellel tasemel, et see õigustaks uut konsultatsiooni personalieeskirjade komiteega (vt selle kohta Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑280/93: Saksamaa vs. nõukogu, EKL 1994, lk I‑4973, punkt 41).
42 Sellest ei järeldu, et kuivõrd komisjon ei konsulteerinud juba varem personalieeskirjade komiteele esitatud personalieeskirjade muudatusettepaneku üldisest ülesehitusest tuleneva lihtsa lisanduse osas uuesti personalieeskirjade komiteega, rikkus komisjon vanade personalieeskirjade artikli 10 teise lõigu teise lause nõudeid, isegi kui palgaastme A*7 asendamisel palgaastmega A*6, mis viidi sisse pärast personalieeskirjade komiteega konsulteerimist, on kohe tuntav finantsmõju asjassepuutuvate ametnike esialgsele palgaastmele ja töötasule, mis neile karjääri alguses maksti.
43 Järelikult tuleb see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Hagejate omandatud õiguste, samuti õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtete rikkumine
– Poolte argumendid
44 Hagejad leiavad, et nende õigusest olla määratud palgaastmele, mis oli märgitud konkursiteates, millega ametisse nimetav asutus on seotud ja võtnud endale nende suhtes kohustused, tuleneb nende kandmine sobivate kandidaatide loetellu. Nende määramisega töölevõtmisel sellest erinevale palgaastmele rikub personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 järelikult nende omandatud õigusi.
45 See säte on vastuolus ka tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega osas, millega see võib palgaastme määramise uute kriteeriumide lisamisega muuta olukorda, mida hagejad võisid konkursiteates sisalduvat teavet silmas pidades oodata.
46 Kritiseeritav säte rikub õiguskindluse põhimõtet, mille kohaselt õigussubjektid peavad saama usaldada konkursiteates nimetatud tingimusi. Need jääksid kehtima niikaua, kui asjasthuvitatud isikud ei saa õigeaegselt selget, täielikku ja täpset teavet kohaldatavatest uutest sätetest nende palgaastme kohta töölevõtmisel.
47 Komisjon, keda toetab nõukogu, märgib, et kritiseeritav säte ei ole hagejate viidatud põhimõtetega vastuolus. Ta väidab sisuliselt, et sobivate kandidaatide loetellu kandmine kujutab endast lihtsat võimalust, mitte otsest õigust saada nimetatud katseajal olevaks ametnikuks ja a fortiori ei anna õigust saada ametisse nimetamise korral määratud teatud palgaastmele. Järelikult ei saa antud juhul tõstatada küsimust mingisugusegi omandatud õiguse tekkest; õigusliku olukorra tekkimine enne seaduse muudatust on küll vajalik tingimus, mitte aga piisav omandatud õiguse tekkeks.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
48 On üheselt selge, et määrus nr 723/2004, millega lisatakse personalieeskirjade teksti personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3, jõustus 1. mail 2004, st hilisemal kuupäeval kui see avaldati, s.o 27. aprillil 2004.
49 Kuna selle jõustumiskuupäev ei ole varasem selle avaldamise kuupäevast, ei saa määrust nr 723/2004 kohaldada tagasiulatuvalt (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 11. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑177/95: Barreaux jt vs. komisjon, EKL AT 1996, lk I‑A‑541 ja II‑1451, punktid 45 ja 46).
50 Osas, milles personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 määratleb palgaastme määramise uued kriteeriumid, mida kohaldatakse konkursi edukalt läbinud isikutele, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2004, kuid nimetatud katseajal olevateks ametnikeks pärast seda kuupäeva, ei ole see säte järelikult vastuolus tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega.
51 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale esineb tõesti põhimõte, et üldkohaldatavate sätete ja iseäranis personalieeskirjade sätete muutmise korral kohaldatakse kohe uut normi tulevikus tekkivatele tagajärgedele õiguslikes olukordades, mis on tekkinud varasema normi alusel, kuid ei ole täielikult välja kujunenud (Euroopa Kohtu 14. aprilli 1970. aasta otsus kohtuasjas 68/69: Brock, EKL 1970, lk 171 punkt 7; 5. detsembri 1973. aasta otsus kohtuasjas 143/73: SOPAD, EKL 1973, lk 1433, punkt 8, ja 10. juuli 1986. aasta otsus kohtuasjas 270/84: Licata vs. MSK, EKL 1986, lk 2305, punkt 31).
52 Antud juhul ei saanud personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 rikkuda õigust kohaldada vanade personalieeskirjade palgaastme määramise kriteeriume, millele hagejatel oleks olnud õigus. Avatud konkursi edukalt läbinud isikute kandmine sobivate kandidaatide loetellu, mis koostatakse valikuprotseduuri tulemuste alusel, ei too asjast huvitatud isikutele kaasa muud kasu kui lihtsalt võimaluse saada nimetatud katseajal olevaks ametnikuks, nagu on märgitud ka asjassepuutuvate avatud konkursside teadetes (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 25. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑173/99: Elkaïm ja Mazuel vs. komisjon, EKL AT 2000, lk I‑A‑101 ja II‑433, punkt 21).
53 Selline võimalus välistab tingimata igasugused omandatud õigused, kuna avatud konkursi edukalt läbinud isiku palgaastme määramist, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu, ei või käsitleda kui ammu omandatud õigust, mille suhtes ei olnud vaja teha nõuetekohast ametisse nimetamise otsust.
54 Personalieeskirjade artiklist 3 tuleneb ka, et ametniku ametisse nimetamise aluseks on tingimata ametisse nimetava asutuse ühepoolne akt, milles on märgitud täpne kuupäev, mil ametisse nimetamine jõustub, ning ametikoht, millele asjast huvitatud isik määratakse (Esimese Astme Kohtu 10. aprilli 1992. aasta otsus kohtuasjas T‑40/91: Ventura vs. parlament, EKL 1992, lk II‑1697, punkt 41).
55 Seega alles pärast sellise otsuse tegemist võib avatud konkursi edukalt läbinud isik nõuda oma õigusi ametnikuna ja järelikult nõuda personalieeskirjade sätete kohaldamist (Esimese Astme Kohtu 19. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑74/98: Mammarella vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I‑A‑151 ja II‑797, punkt 27).
56 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 jõustumise kuupäevaks 1. maiks 2004 ei olnud hagejad veel ametisse nimetava asutuse ametisse nimetava aktiga tunnistatud personalieeskirjade subjektideks.
57 Järelikult ei ole põhjendatud hagejate väide, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 rikkus asjassepuutuvates konkursiteadetes märgitud vanadele palgaastmetele määramise õigust, mille nad olid omandanud enne 1. maid 2004 tulenevalt nende kandmisest sobivate kandidaatide nimekirjadesse, mis olid koostatud valikuprotseduuri lõppedes.
58 Ametnik saab tegelikult toetuda omandatud õigusele vaid juhul, kui selle aluseks olev asjaolu on tekkinud teatavas redaktsioonis personalieeskirjade alusel, mis kehtisid enne personalieeskirjade sätete muutmist (Euroopa Kohtu 19. märtsi 1975. aasta otsus kohtuasjas 28/74: Gillet vs. komisjon, EKL 1975, lk 463, punkt 5).
59 Siit nähtub, et ühtegi hagejate omandatud õigustest kindlaksmääratud palgaastme määramisele ei ole antud juhul eiratud.
60 Lõpuks, asjast huvitatud isikute poolt viidatud õiguskindluse põhimõtet kohaldatakse olukordades nagu käesolev vaid siis, kui ühenduse õigustloova akti jõustumiskuupäevana on määratud selle akti avaldamisest varasem kuupäev (Euroopa Kohtu 9. jaanuari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑337/88: SAFA, EKL 1990, lk I‑1, punkt 13) ja kui ühenduse eeskirjad näevad ette olukorrad, mis on tekkinud enne nende jõustumist (Euroopa Kohtu 10. veebruari 1982. aasta otsus kohtuasjas 21/81: Bout, EKL 1982, lk 381, punkt 13), mis antud juhul ei ole sobivad eeldused, nagu just mainitud.
61 Siit tuleneb, et ühenduse seadusandja ei saanud õiguskindluse põhimõtet rikkuda.
62 Järelikult ei ole põhjendatud hagejate väide, et säte, mille kohta on esitatud õigusvastasuse väide, rikub nende omandatud õigusi või õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtteid.
63 Järelikult tuleb see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumine
– Poolte argumendid
64 Vaidlustamata seadusandja õigust muuta personalieeskirju, väidavad hagejad, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 kohtleb erineval moel samasugust sama konkursi võitjatest koosnevat isikute kategooriat, mis puudutab nende palgaastme määramist ja järelikult nende kohtlemist igakuuliselt vastavalt sellele, kas nad on tööle võetud enne 1. maid 2004 või pärast seda.
65 Seda ajavahemikku ei saa pidada töölevõtmisel palgaastme määramise eesmärgil objektiivseks eristamise kriteeriumiks, sest ametniku ametisse nimetamise kuupäev sõltub asjaoludest, mis ei ole objektiivsed ja mida hagejad ei saa muuta.
66 Antud juhul on ainus arvestatav objektiivne kriteerium kirja kuupäev, mis on varasem kui 1. mai 2004, millega informeeriti kõiki konkursi edukalt läbinud isikuid nende kandmisest sobivate kandidaatide loetellu. Isegi kui neil ei ole õigust saada nimetatud ametisse, on neil sellest hetkest alates ametisse nimetamise korral õigus olla tööle võetud vaba ametikoha teates ja konkursiteates nimetatud palgaastmele vastavalt vanade personalieeskirjade artiklile 31.
67 Esimese Astme Kohus otsustas oma 9. juuli 1997. aasta otsuses kohtuasjas T‑92/96: Monaco vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑195 ja II‑573) esiteks, et kandidaadile kohaldatavate sätete kindlaksmääramiseks ei pea lähtuma töölevõtmise kuupäevast, ja teiseks, et diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kõiki ühe konkursi võitjaid koheldakse ühtmoodi, hoolimata uute eeskirjade võimalikust kehtestamisest enne kellegi ametisse nimetamist.
68 Teine diskrimineerimise faktor tuleneb sellest, et neile madalama palgaastme määramine tooks kaasa kõikide „seeniori” ametikohtadel olevate hagejate „juuniori” palgaastmele määramise. Kuivõrd nad on juba omandanud märkimisväärse ametialase kogemuse ja neil on vajalik kvalifikatsioon ja diplomid, oleks see nende suhtes diskrimineerimine vanuse põhjal, mis on vastuolus personalieeskirjade artikliga 1d, sest neil ei oleks enam sama karjääriperspektiivi kui samal palgaastmel olevatel noorematel ametnikel.
69 Peale selle, hagejad, olles olnud enne nende nimetamist katseajal olevateks ametnikeks Euroopa ühenduste ajutised teenistujad või abiteenistujad, osutuvad uute personalieeskirjade järgi olevaiks samal ametikohal samade või rohkemate ülesannetega, samal ajal kui nende palgaastet on alandatud.
70 Seevastu komisjon märgib, et vaidlusaluse konkursi edukalt läbinud isikud, kes on ametisse nimetatud vastavalt enne 1. maid 2004 või pärast seda, ei ole võrreldavas olukorras.
71 Nagu vaikimisi tuleneb personalieeskirjade artikli 3 ja artikli 4 esimese lõigu sätete koostoimest, on ametisse nimetava akti seaduslikkuse hindamisel asjakohaseks kuupäevaks selle akti jõustumise kuupäev. Nii vaidlustatud otsuste vastuvõtmise kuupäevad kui nende otsuste jõustumise kuupäevad on hilisemad kui 1. mai 2004.
72 Kuna ühenduse õigusakti õiguspärasust tuleb hinnata nende faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis olid olemas akti vastuvõtmise ajal, oleks vaidlusaluse konkursi edukalt läbinud isikutel, kes nimetati ametisse enne 1. maid 2004, olnud võimalus ametnikuks nimetamisele vastavalt vanade personalieeskirjade artiklitele 31 ja 32, samal ajal kui pärast määruse nr 723/2004 jõustumist oleks vaidlusaluse konkursi edukalt läbinud isikutel, kes nimetati ametisse pärast seda kuupäeva, olnud võimalus ametnikuks nimetamisele personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 toodud üleminekusätete alusel.
73 Erinevalt eespool viidatud kohtuasjast Monaco vs. parlament ei puuduta käesolev vaidlus ei ühe institutsiooni halduspraktikat tema poolt töölevõetavate ametnike palgaastmete määramisel ega ka sisemisi juhiseid, mis rajaks sellise praktika, vaid ühenduse seadusandja kehtestatud sätet, mis välistab omavoli tekkimise ohu töölevõtmisel palgaastme määramise sisemiste juhiste spontaansel muutmisel institutsiooni poolt.
74 Ühenduse seadusandjal on igal hetkel õigus tuleviku jaoks vastu võtta personalieeskirjade muudatusi, kui ta hindab selle kooskõlas olevaks teenistuse huvidega, seda isegi juhul, kui nende muudatuste tulemusena muutub ametniku seisund ebasoodsamaks, kui see oleks olnud vanadest sätetest tulenevalt.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
75 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale nõuab võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõte, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt, kui selline kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud (Esimese Astme Kohtu 9. veebruari 1994. aasta otsus kohtuasjas T‑109/92: Lacruz Bassols vs. Euroopa Kohus, EKL AT 1994, lk. I‑A 31 ja II‑105, punkt 87).
76 Et määratleda, kas hagejad saavad tõhusalt toetuda sellele põhimõttele, tuleb järelikult määratleda, kas kõiki kõnealuse konkursi edukalt läbinud isikuid, kes olid valikuprotseduuri alusel kantud sobivate kandidaatide loetellu, võib käsitleda kuuluvatena ühte ja samasse isikute kategooriasse, kes olid nimetatud ametisse enne 1. maid 2004 või alates sellest kuupäevast.
77 Nagu nähtub eespool toodud asjaoludest, oli võimalik hagejate palgaaste määrata seaduslikult vaid uute kriteeriumide alusel, mis kehtisid katseajal olevaks ametnikuks nimetamise otsuse tegemise kuupäeval.
78 Hagejad on vaikivalt nõus, et uute personalieeskirjade sätted on nende suhtes kohaldatavad osas, milles nad nõuavad personalieeskirjade artikli 1d kohaldamist enda suhtes.
79 Seevastu kõnealuse konkursi edukalt läbinud isikute palgaastme, kes olid ametisse nimetatud enne 1. maid 2004, oleks pidanud kindlasti määrama vanade kriteeriumide järgi, mis olid nende ametisse nimetamise ajal veel jõus, kuid mis muutusid uute personalieeskirjade jõustumise tõttu samast kuupäevast alates õigustühiseks.
80 Siit tuleneb, et hagejaid ei saa vaadelda kuuluvatena samasse kategooriasse kõnealuse konkursi edukalt läbinud isikutega, kes võeti tööle enne 1. maid 2004.
81 Hagejad ei või seega väita, et nende kandmine sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2004 annab neile õiguse töölevõtmise korral saada määratud palgaastmele, mis oli märgitud vaba ametikoha teates või konkursiteates, või palgaastmele, mis vastab personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikele 1 ja vastavalt vanade personalieeskirjade artiklile 31.
82 Kuna nende ametisse nimetamine jäi hüpoteetiliseks, ei olnud neil tõesti mingit õigust toetuda personalieeskirjade kriteeriumidele, mis olid kohaldatavad avatud konkursi edukalt läbinud isikute töölevõtmisel.
83 Täpsustades, et personalieeskirjade üleminekusätted ei piira töötajate õigusi, mis on ühenduse süsteemis omandatud enne ühenduse avaliku teenistuse uue süsteemi jõustumist, kinnitab määruse nr 723/2004 37. põhjendus erisust vaidlusaluse konkursi edukalt läbinud isikute vahel, kes nimetati ametnikeks enne 1. maid 2004 või alates sellest ajast.
84 Ideed, mille järgi kõik ühe institutsiooni poolt sama konkursi alusel tööle võetud ametnikud oleksid võrreldavas olukorras, oli eespool viidatud kohtuotsuse Monaco vs. parlament punktis 55 käsitletud vaid selleks, et tuvastada avatud konkursi edukalt läbinud isiku suhtes palgaastme määramise karmimate sisemiste eeskirjade, mis on vastu võetud tööandja institutsiooni enese poolt hiljem kui asjaomane isik kanti sobivate kandidaatide loetellu, ebaseaduslik kohaldamine, lähtudes personalieeskirjadest tulenevate palgaastme määramise muutmata jäänud kriteeriumide kohaldamisest.
85 Antud juhul seevastu otsustas ühenduse seadusandja, kasutades õigust, mille olemasolu hagejad ei vaidlusta, muuta personalieeskirjade need kriteeriumid, mis käsitlevad uute ametnike palgaastme määramist nende töölevõtmisel.
86 Tõepoolest, vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib seadusandja igal hetkel teha tuleviku jaoks muudatusi personalieeskirjade sätetes, kui ta hindab selle kooskõlas olevaks teenistuse huvidega, isegi siis, kui nad, nagu käesoleval juhul, on ebasoodsamad (Esimese Astme Kohtu 30. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑121/97: Ryan vs. kontrollikoda, EKL 1998, lk II‑3885, punkt 98).
87 Juhul kui ametikoht, kuhu ametnik on tööle võetud, on talle määratud ka ametisse nimetamise otsusega (eespool viidatud otsus Ventura vs. parlament, punkt 41) ja kui see saab tugineda vaid selle vastuvõtmise ajal kohaldatavatele sätetele, ei saa pidada teatavatele hagejatele madalama palgaastme määramist uute personalieeskirjade raames nende suhtes diskrimineerivaks, isegi kui nad määratakse edaspidi samale ametikohale, millel nad töötasid kuni 1. maini 2004 ametnikuks nimetamata teenistujana, ja nad täidavad samu ametiülesandeid või isegi tähtsamaid kui varem.
88 Viimaks tuleb tagasi lükata argument, mille kohaselt on hagejatele väidetavalt määratud madalam palgaaste, mis võib kaasa tuua nende paigutamise „seeniori” ametikohtadelt „juuniori” palgaastmele ja karjääriperspektiivi puudumise, mis seevastu teistel samal palgaastmel olevatel noorematel ametnikel on olemas.
89 Peale asjaolu, et seda ei saa vastupidi hagejate väitele vaadelda diskrimineerimisena vanuse põhjal personalieeskirjade artikli 1d mõttes, kuna uued palgaastme määramise kriteeriumid ei võta ilmselgelt arvesse asjast huvitatud isikute vanust, ei või sellist tingimust vaadelda võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumisena eespool toodud motiividel.
90 Siit tuleneb, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 ei ole võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega vastuolus.
91 Seetõttu ei saa väidet pidada vastuvõetavaks.
Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine
– Poolte argumendid
92 Hagejad väidavad, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 rikub nende õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna neil oli pärast kõnealuse konkursi edukat läbimist alust loota, et neid koheldakse vastavalt tingimustele, mis olid märgitud konkursiteates.
93 Uusi norme võib kohaldada sellise olukorra tulevikus tekkivatele tagajärgedele, mis on saanud alguse varasemate sätete kehtimise ajal, vaid tingimusel, et see ei muuda oluliselt vanade personalieeskirjade alusel tekkinud olukordi ja et see on eeldatav ning õigustatud ülekaaluka avaliku huviga.
94 Komisjon vastas sisuliselt, et hagejatel ei olnud põhjust rajada oma õiguspärast ootust konkursiteates märgitud palgaastme määramisele.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
95 On piisav, kui meenutada, et ametnik ei või toetuda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, et vaidlustada uue sätte õiguspärasus, seda ennekõike valdkonnas, kus seadusandjal on, nagu käesoleval juhul, lai kaalutlusruum, mille puhul hagejad ei ole sugugi vaidlustanud põhimõtet, mis puudutab personalieeskirjade muutmise vajadust (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 11. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑30/02: Leonhardt vs. parlament, EKL AT 2003, lk I‑A-41 ja II‑265, punkt 55).
96 Lisaks laieneb õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset kõigile eraõiguslikele isikutele, kes leiavad end olukorrast, millest ilmneb, et ühenduse haldusasutus on neile konkreetseid tagatisi andes tekitanud neil põhjendatud ootusi, edastades täpset teavet, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pärineb pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest.
97 Seevastu ei saa õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele tugineda haldusasutuse poolt antud konkreetsete tagatiste puudumisel (Esimese Astme Kohtu 19. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑273/01: Innova Privat-Akademie vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑1093, punkt 26).
98 Tuleb märkida, et toimikus ei leidu ühtegi asjaolu, mis lubaks hagejail järeldada, et ühenduse institutsioonid oleksid andnud neile mingeid tagatisi, mis võinuks tekitada neil õiguslikke ootusi kohaldada nende töölevõtmisel palgaastme määramiseks vanade personalieeskirjade kriteeriume. Konkursiteated ja komisjoni kirjad tõendavad isegi, et konkursside võitjatele pakuti ametikohta uute personalieeskirjade alusel.
99 Viimaks, hagejad ei saa tõhusalt vaielda sellise olukorra oluliste muudatuste üle, mis on tekkinud vanade personalieeskirjade alusel, kuivõrd, nagu ka eespool märgitud, hagejate sobivate kandidaatide loetellu kandmine ei saanud mõjutada nende olukorda.
100 Nendel tingimustel ei saa väitega nõustuda.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 ja artikli 31 lõike 1 vaheline vastuolu
– Poolte argumendid
101 Hagejad väidavad, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 on vastuolus artikli 31 lõikega 1, mille kohaselt ametnik nimetatakse läbitud konkursi teates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele. Kuigi seal leidub uus mõiste „tegevusüksus”, on viimane säte kohaldatav kõikide konkursside suhtes, mis organiseeriti enne 1. maid 2004 ja mille edukalt läbinud isikud kanti sobivate kandidaatide loetellu enne seda kuupäeva.
102 Administratsioon ei või ühepoolselt tühistada konkursiteadet, mille autor ta on ja mis seob teda kõikides elementides, kuivõrd selle peamine eesmärk on informeerida astjasthuvitatuid võimalikult täpselt täidetavatest ametikohtadest ja nendele nimetamiseks vajalikest tingimustest.
103 Kuigi kõnealused konkursiteated ei sisalda ühtegi viidet kuupäevale 1. mai 2004 ja ei näe ette ühtegi muudatust tulevikus konkursi edukalt läbinud isikute töölevõtmisel nende palgaastme määramises nende töölevõtmisel, määrati kõik hagejad personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 kohaselt konkursiteates märgitust ühe palgaastme võrra madalamale, ilma et vanad palgaastmed oleksid korrektselt väljendatud võrreldes uute ülemineku palgaastmetega, mis on määratletud personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 1.
104 Komisjon märgib, et tegelikkuses arvustavad hagejad asjaolu, et neid ei nimetatud konkursiteates märgitud palgaastmele personalieeskirjade artikli 31 alusel.
105 Komisjon märgib, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 kui üleminekusäte ei riku personalieeskirjade artiklit 31, mille suhtes on ta erinorm, ilma et oleks vajalik sõnaselgelt täpsustada, et tegemist on viimase suhtes tehtava erandiga.
106 Uute personalieeskirjade jõustumisega asendati vanad palgaastmed uute palgaastmetega: personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõige 1 viitab „artikli 2 lõikega 1 kehtestatud palgaastmetele” ja selle lisa artikli 2 lõigetes 2 ja 3 esinevates tabelites kasutatakse väljendit „uus (vahepealne) palgaaste”.
107 See on põhjuseks, et enne 1. maid 2004 avaldatud konkursiteated muutusid sisutuks osas, milles nad märkisid töölevõtmisel määratava palgaastme, seda enam, et vaidlusalused konkursid olid seotud kindlaksmääratud teenistuskäiguga (kaks palgaastet) vanade personalieeskirjade artikli 5 alusel. Tõepoolest, alates sellest kuupäevast ei saa enam viidata „teenistuskäigule”, seda mõistet ei kasutata enam üldse personalieeskirjade artiklis 5. Niisiis oleks pidanud seadusandja täitma selle tühimiku, võttes vastu „palgaastmete määramise üleminekusätted”, see tähendab määrates ise (uue) palgaastme ametnikule, kes on tööle võetud konkursi tulemusel, mille teade on avaldatud enne 1. maid 2004. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 kujutab endast just niisugust „palgaastmete üleminekumeedet”.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
108 Personalieeskirjade artikli 31 lõige 1 sätestab, et konkursi edukalt läbinud isikud nimetatakse läbitud konkursi teates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele.
109 Kuigi sellest uuest sättest järeldub kindlalt, et avatud konkursid edukalt läbinud isikud tuleb nimetada katseajal olevateks ametnikeks palgaastmele, mis on märgitud selle konkursi teates, mille tulemusel nad on tööle võetud, tuleneb võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumise kohta esitatud väitele antud vastusest ometi, et täidetavate ametikohtade taseme ja konkursi läbinud isikute nendele ametikohtadele määramise tingimuste määratlemine, mille suhtes komisjon toimis vanade personalieeskirjade raames vaidlusaluste konkursside teateid koostades, ei saanud pikendada nende mõju kauem kui 1. maini 2004, mille ühenduse seadusandja oli määranud Euroopa ühenduste ametnike uue karjääristruktuuri jõustumiseks.
110 Konkursiteadetes märgitud teenistuskäigu kohaselt palgaastmete määramise tühistamine alates 1. maist 2004, mis on tingitud uue karjäärisüsteemi kehtestamisest, sundis seadusandjat vastu võtma personalieeskirjade XIII lisa üleminekusätted ja iseäranis selle artikli 12 lõike 3, et määrata kindlaks selliste konkursi läbinud isikute palgaastmete määramine, kes on sobivate kandidaatide loetellu kantud enne 1. maid 2004, kuid nimetatud katseajal olevateks ametnikeks pärast seda kuupäeva.
111 Selleks asendas seadusandja personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 ettenähtud ülemineku palgaastmed B*3, A*5 ja A*6 palgaastmetega B5/B4, A8 ja A7/A6, mis vastavad vastavalt abiteenistujate, abiadministraatorite ja administraatorite varasemale teenistuskäigule, mis esinesid kõnealustes konkursiteadetes, kuid mis tühistati alates 1. maist 2004.
112 On tõsi, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 toodud tabel, mis asendab konkursiteadetes nimetatud palgaastmed ülemineku palgaastmetega, kaldub kõrvale selle lisa artikli 2 lõikes 1 toodud tabelist, milles ametnike vanad palgaastmed enne 1. maid 2004 muudeti uuteks ülemineku palgaastmeteks.
113 Nagu eespool meenutatud, on ometi lubatud, et seadusandja teeb tuleviku jaoks teenistuse huvides muudatusi personalieeskirjade sätetes, isegi kui muudetud sätted on varasematest ebasoodsamad (eespool viidatud kohtuotsus Ryan vs. kontrollikoda, punkt 98).
114 Selline üleminekusäte nagu antud juhul kujutab endast erandit personalieeskirjade teatud reeglitest, mille kohaldamisele avaldab muudetud kord tingimata mõju. Antud juhul ei lähe see erand kaugemale sellest, mis tuleneb uute personalieeskirjade raames nende isikute ametnikuks nimetamisest, kes on valitud varasemate sätete kehtivuse ajal algatatud ja lõpetatud konkursi menetluste tulemusel.
115 Neil tingimustel ei saa hagejad õigustatult väita, tõendamaks vastuolu personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 ja personalieeskirjade artikli 31 lõike 1 vahel, et neile määrati madalam palgaaste kui see, mis oli nimetatud konkursiteadetes või sõltuvalt palgaastmete võrdlustabelist, mis kaldub kõrvale ametnike vanade ja uute palgaastmete vahel kindlaksmääratud suhtest.
116 Siit tuleneb, et väitega ei saa nõustuda.
Personalieeskirjade artiklite 5 ja 7 rikkumine
– Poolte argumendid
117 Hagejad väidavad, et on rikutud personalieeskirjade artikli 5 lõiget 5, mis sätestab sama tegevusüksuse ametnikele laienevad ühesugused töölevõtmise ja karjääriarengu tingimused. Kuigi vaidlusalused konkursid edukalt läbinud isikud, kes nimetati ametnikuks enne 1. maid 2004, määrati palgaastmele ja kehtestati neile töötasu, mis vastab konkursiteates nimetatud palgaastmele, määrati hagejate palgaaste vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artiklile 12.
118 Rikutud on ka personalieeskirjade artikli 5 lõikeid 1 ja 4, sest personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 „automaatse” kohaldamise tõttu ei liigitatud nende ametikohti ümber nende tööülesannete iseloomule ja tasemele vastavalt, mis vastavad ametikoha tüübile.
119 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 ei ole kooskõlas ka personalieeskirjade artikli 5 lõikega 3, mille rakendab personalieeskirjade I lisa punkt A, mis puudutab ametikohtade liikide ja teenistuskäigu vastavust osas, milles see mõjutab hagejate ametikohtade ümberliigitamist nende ametiülesannetele vastavale madalamale tasemele.
120 Viimaks, rikutud on ka personalieeskirjade artikli 7 lõikes 1 kehtestatud ametikoha ja palgaastme võrdväärsuse põhimõtet, mis tagab ametnike võrdse kohtlemise.
121 Komisjon vaidleb vastu, et on üksnes institutsioonide, mitte ühenduse seadusandja ülesanne personalieeskirju kohaldada, määrata vastavalt selle teksti artikli 5 lõikele 4 igale ametikoha liigile vastavate ametiülesannete kirjeldus ja pidada kinni ametikohtade võrdsuse nõudest, kui nad otsustavad oma töötajate ametisse nimetamise.
122 Hagejate tehtud viide personalieeskirjade I lisa punkti A tabelile ei ole vastuvõetav osas, milles vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 4 alapunktile n asendab XIII.1 lisa, mis puudutab ametikohtade liike üleminekuperioodil, I lisa punkti A ajavahemikus 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006.
123 Viimaks, artikli 5 lõige 1 on üksnes deklareeriv ega sisalda institutsioonidele ühtegi iseseisvat kohustust.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
124 Nagu järeldub võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete rikkumise kohta esitatud väitele eespool toodud vastusest, ei saa põhjendatult väita, et on rikutud personalieeskirjade artikli 5 lõiget 5 sellega, et kõnealused konkursid edukalt läbinud isikud, kes võeti tööle enne 1. maid 2004, määrati konkursiteates nimetatud palgaastmele, samal ajal kui hagejad määrati palgaastmele personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 sätestatud kriteeriume kohaldades.
125 Esimese Astme Kohus tuletab selle kohta meelde, et kõnealused konkursid edukalt läbinud isikute ametisse nimetamisel enne 1. maid 2004 kohaldati vanade personalieeskirjade sätteid ja konkursiteates nimetatud palgaastmeid, samal ajal kui hagejate palgaastmele määramisel kohaldati uusi, selleks ajaks jõustunud sätteid, kaasa arvatud personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 toodud üleminekusätteid.
126 Samuti väidavad hagejad ekslikult, et personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 on vastuolus personalieeskirjade artikliga 5. Esimesena mainitud sätet vastu võttes määratles seadusandja üleminekuperioodil töölevõetavate ametnike palgaastmed oma pädevuse piires muuta personalieeskirju.
127 Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 täpsustab lõikes 2, et personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 sätted, mis määratlevad uue karjääristruktuuriga hõlmatud ametikohtadele nimetamiseks nõutava kvalifikatsiooni taseme, ei ole kohaldatavad ametnike suhtes nagu hagejad, kes võeti tööle enne 1. maid 2004 avaldatud konkursi tulemustel koostatud sobivate kandidaatide loetelu alusel.
128 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 4 alapunkt n täpsustab selle kohta, et personalieeskirjade XIII.1 lisa, mis määratleb ametikohtade liigid üleminekuperioodil, asendab I lisa punkti A, mis kannab pealkirja „Artikli 5 lõikes 3 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses” ja sisaldab uute ametikohtade liike kirjeldavat tabelit, millele viidatakse personalieeskirjade artikli 5 lõikes 4.
129 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 ja artikli 4 alapunkt n on ülimuslikud ka personalieeskirjade artiklis 5 sätestatud üldnormide suhtes, olles nende suhtes erinormiks (vt selle kohta Euroopa Kohtu 19. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑444/00: Mayer Parry Recycling, EKL 2003, lk I‑6163, punkt 57, ja Esimese Astme Kohtu 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑371/03: Le Voci vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I‑A‑209 ja II‑957, punkt 122).
130 Hagejad ei saa ka väita, et on rikutud personalieeskirjade artikli 7 lõiget 1, mille kohaselt iga ametnik tuleb nimetada oma tegevusüksuse ametikohale, mis vastab tema palgaastmele.
131 Tõepoolest, see säte peab loomulikult laienema üleminekuajal 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2006 kohaldatava personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3 ja selle juurde kuuluvatele sätetele.
132 Seetõttu ei saa väidet pidada vastuvõetavaks.
133 Eelnevatest asjaoludest nähtub, et väide personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 õigusvastasuse kohta tuleb tervikuna arvestamata jätta.
Vaidlustatud otsuste vastuolu hea halduse, läbipaistvuse, õiguspärase ootuse kaitse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu, ametikoha ja palgaastme võrdväärsuse, hea usu ja hoolitsemise üldiste põhimõtetega.
Poolte argumendid
134 Hagejad märgivad eelkõige, et vaidlustatud otsused on vastuolus hea halduse põhimõtte ja läbipaistvuse nõudega osas, milles hagejaid ei teavitatud täpselt ja selgelt olulisest muudatusest, mis viiakse sisse nende palgaastmele määramisse juhul, kui nad nimetatakse ametikohale pärast 1. maid 2004.
135 Ükski hagejaist ei saanud ametlikku teavet selle kohta, kuidas toimub nende palgaastmele määramine selle kuupäeva järel kehtivate personalieeskirjade järgi. Lisaks sellele viidati vaidlustatud otsustes selgelt üksnes personalieeskirjade artiklile 31, vaba ametikoha teatele ja konkursiteatele, kuid ei osutatud personalieeskirjade XIII lisa artiklile 12.
136 Määruse nr 723/2004 avaldamist kolm päeva enne selle jõustumist ja enamikul juhtudel pärast hagejatele saadetud tööpakkumisi ei saa pidada piisavaks, pidades silmas asjaomase teksti keerukust ja hermeetilisust, mida on ka komisjon ise tunnistanud.
137 Kui hagejaid oleks selgelt ja õigeaegselt informeeritud mõjust, mida uued eeskirjad võivad nende palgaastmele määramisele töölevõtmise korral pärast 1. maid 2004 avaldada, oleksid nad võinud vähemalt teatud juhtudel proovida teenistusse saada enne seda kuupäeva või keelduda ametisse nimetamisest uutel ebasoodsatel tingimustel.
138 Hagejad väidavad ka, et vaidlustatud otsused on vastu võetud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet rikkudes. Teatud hagejad said enne 1. maid 2004 toimunud tööintervjuude käigus konsulteerida administratsiooni vastutavate isikutega, kes neile mõningatel juhtudel isegi mitmel korral kinnitasid, et nad määratakse vastavalt konkursiteates toodud palgaastmele. See sisaldus ka Euroopa Liidu Teatajas avaldatud tekstides ja dokumentides ning komisjoni Interneti-leheküljel, samuti ametlikes kutsetes arstlikule läbivaatusele ja kohtumisele administratsiooniga.
139 Peale selle heidavad hagejad ametisse nimetavale asutusele ette, et ta ei ole käitunud kõikide konkursi edukalt läbinud isikute suhtes samamoodi, rikkudes sellega diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Tõepoolest, teatud põhjustel oleks mõned konkursi edukalt läbinud isikud saanud tööle võtta enne 1. maid 2004, mõned mitte.
140 Lisaks sellele rikkus komisjon ametikoha ja palgaastme võrdväärsuse põhimõtet, jättes hindamata hagejate ametiülesanded ja vastutuse võrreldes selle palgaastmega, mille nad oleksid pidanud saama.
141 Seega tekib põhjendatult küsimus, kas ametisse nimetav asutus tegutses hea usu ja hoolitsemispõhimõtteid järgides, kuivõrd tal oli ise võimalus hinnata − vastuvõetamatuid − tagajärgi sama konkursi edukalt läbinud isikute erinevatele palgaastmetele nimetamisel, kes võisid oodata selle palgaastme määramist, mis oli nimetatud konkursiteates, ja keda ei olnud informeeritud personalieeskirjade ebasoodsast mõjust nende palgaastmele tulevikus juhul, kui nad võetakse tööle pärast 1. maid 2004.
142 Komisjon väidab vastu, et hagejad olid piisavalt informeeritud. Määrus nr 723/2004 avaldati enne vaidlustatud otsuste vastuvõtmist, kui mitte teatud juhtudel enne, kui hagejad ei olnud veel võtnud vastu nendele tehtud tööpakkumist. Peale selle oli karjäärisüsteemi reformist teatatud ka konkursiteadetes või kirjades, millega hagejaid teavitati sobivate kandidaatide loetellu kandmise tähtaja pikendamisest.
143 Vastupidi selle, mida hagejad arvavad, ei pea institutsioonid oma üldise kohustuse raames pöörama tähelepanu oma tulevaste ametnike õigusliku olukorra kõikidele aspektidele enne nende ametisse nimetamist.
144 Hagejatele saadetud tööpakkumised pidid neile selgelt näitama, et nende palgaastme määramisel kohaldatakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 sätteid. Need kirjad pandi üles ka Interneti-leheküljele, kus võis leida veelgi rohkem teavet.
145 Ei ole tõendatud, et administratsioon oleks andnud hagejatele täpseid, tingimusteta ja kooskõlalisi tagatisi palgaastmele määramise kohta vanade personalieeskirjade sätete alusel. Lisaks sellele võib õiguspärane ootus tekkida üksnes kohaldatavate normidega kooskõlas olevate tagatiste alusel. Kuna personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 on piirav ja ei jäta administratsioonile mingitki kaalutlusruumi, ei saanud administratsiooni võimalikud lubadused oma olemuselt olla sellised, et nad oleksid võinud tekitada hagejates õiguspärase ootuse määrata neile palgaaste vanu personalieeskirju kohaldades.
146 Viimaks, hoolitsemiskohustus saab tekitada institutsioonile kohustusi üksikisiku suhtes alles tema ametnikuks nimetamisest alates.
Esimese Astme Kohtu hinnang
147 Toimiku materjalidest nähtub, et ei konkursiteates ega hagejatele saadetud kirjades sobivate kandidaatide loetelu kehtivusaja pikendamise kohta ei olnud märgitud, et töölevõtmisel palgaastmele määramise uued kriteeriumid võivad kaasa tuua konkursiteadetes märgitud palgaastmete madalamaks muutmise.
148 Alles pärast seda, kui hagejad asusid tööle katseajal olevate ametnikena, informeeriti neid kohe uute personalieeskirjadega kehtestatud uuest palgaastmele määramise süsteemist ja nende korrelatiivselt madalamast palgaastmest töölevõtmisel võrreldes sellega, mis oli märgitud konkursiteates.
149 Selle kohta tuleb veel märkida, et enamik vaidlustatud otsustest ei sisalda oma preambulites ühtegi viidet personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikele 3, samas kui hagejate töölevõtmisel otsustati neile määrata palgaaste selle üleminekusätte alusel, mille erinormi olemust personalieeskirjade artikli 31 suhtes on rõhutanud ka komisjon ise.
150 Siiski, kui eelneva informatsiooni ebapiisavus võib anda aluse asjakohaseks argumentatsiooniks seoses ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimisega asjast huvitatud isikute ees, ei too see iseenesest kaasa vaidlustatud otsuste ebaseaduslikkust.
151 Tõepoolest, väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ühenduste kohtus vaidlustatud üksikakti õiguspärasust tuleb hinnata nende faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel, mis olid olemas akti vastuvõtmise ajal (Euroopa Kohtu 17. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑449/98: IECC vs. komisjon, EKL 2001, lk I‑3875, punkt 87, ja Esimese Astme Kohtu 25. mai 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑69/03: W. vs. parlament, EKL AT 2004, lk I‑A 153 ja II‑687, punkt 28).
152 Kuna kõik vaidlustatud otsused võeti vastu jõustumisega mitte varem kui 1. mail 2004, sai komisjon määrata hagejatele vaidlustatud otsustega palgaastme üksnes vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 uutele imperatiivsetele sätetele, mille seadusvastasust ei olnud tõendatud.
153 Nendes tingimustes seaduserikkumistel, mille toimepanemist hagejad komisjonile ette heidavad nende töölevõtmise administreerimisel, mida nad peavad vastuolus olevaks asjasthuvitatud isikute poolt viidatud põhimõtetega, ei olnud kõigi eelduste kohaselt sellist iseloomu, mis oleks vähemalgi määral võinud mõjutada hagejate poolt vaidlustatud palgaastmele määramise seaduslikkust.
154 Täpsemalt asjaolu, et komisjon oleks saanud diskrimineerimiskeelu põhimõtet rikkudes võtta mõningad konkursi läbinud isikuid eelisjärjekorras tööle enne 1. maid 2004, ei oleks saanud mõjutada vaidlustatud otsuste seaduslikkust.
155 Isegi kui eeldada, et isikuid oleks saanud niiviisi eelisjärjekorras tööle võtta, tuleb ametnike võrdse kohtlemise põhimõtte järgmisel arvestada legaalsuse põhimõttega, mille kohaselt ei saa keegi oma nõude toetuseks tugineda kellegi teise huvides toimepandud õigusvastasele teole (Euroopa Kohtu 4. juuli 1985. aasta otsus kohtuasjas 134/84: Williams vs. kontrollikoda, EKL 1985, lk 2225, punkt 14).
156 Sellest järeldub, et väide tuleb tagasi lükata.
157 Kõigest eelnevast tuleneb, et hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta, ilma et oleks vaja teha otsust hagejate poolt Esimese Astme Kohtule esitatud nõuete kohta esiteks taastada nende teenistuskäik ja teiseks mõista hagejate kasuks välja hilinemisega seotud intressid palgaastme vahelt, millele neil oleks olnud õigus vaidlustatud otsuste tühistamise korral.
Kohtukulud
158 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 esimese lõigu alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
159 Kodukorra artiklist 88 tuleneb, et Euroopa ühenduste ja tema teenistujate vahelistes vaidlustes jäävad institutsioonide kulud tema enda kanda.
160 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõike 3 esimesele lõigule võib Esimese Astme Kohus otsustada kulude jaotuse, kui tegemist on eriliste põhjustega.
161 Antud asjaoludel leiab Esimese Astme Kohus, nagu see tuleneb eespool toodud asjaoludest, et komisjon ei hoiatanud hagejaid selgelt ja täpselt tema enda väljatöötatud personalieeskirjade kavandatud muudatuse konkreetsest eeldatavast mõjust nende individuaalsele olukorrale.
162 Ebakindluse tõttu, mis hagejatel võis seega palgaastme määramise suhtes olla, mida kohaldati neile kuni vaidlustatud otsuste teatavakstegemiseni, võisid asjast huvitatud isikud pidada nende palgaastmele määramise vaidlustamist ühenduse kohtus põhjendatuks.
163 Neil tingimustel võib öelda, et käesoleva menetluse on osaliselt põhjustanud komisjoni tegevus osas, milles viimane võis informatsiooni puudumisega kutsuda asjast huvitatud isikutes esile küsimusi nende esialgse palgaastme määramise seaduslikkuse kohta töölevõtmise menetluse tõttu, mis oli ühe olulise töölevõtmise tingimuse osas ebaselge.
164 Niisugused tingimused moodustavad erandliku asjaolu, mis õigustab hagejate poolt menetluse tarvis tehtud kohtukulude jagamist kostja institutsiooni ja hagejate vahel (vt selle kohta Euroopa Kohtu 14. juuni 1967. aasta otsus kohtuasjas 26/66: Hoogovens en Staalfabrieken vs. ülemamet, EKL 1967, lk 149 ja 166, ning 11. juuli 1968. aasta otsus kohtuasjas 26/67: Danvin vs. komisjon, EKL 1968, lk 463 ja 474).
165 Esimese Astme Kohus leiab, et käesoleval juhul on asjaoludest tulenevalt õiglane, kui komisjon kannab poole hagejate kohtukuludest.
166 Kodukorra artikli 87 lõige 4 sätestab, et menetlusse astuvad institutsioonid kannavad ise oma kohtukulud.
167 Sellest tulenevalt kannab nõukogu ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Komisjon kannab ise oma kohtukulud ja hüvitab poole hagejate kohtukuludest.
3. Hagejad kannavad poole oma kohtukuludest ise.
4. Jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
Legal | Wiszniewska-Białecka | Vadapalas |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. juulil 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |