ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
12. juuli 2007(*)
Ühisettevõttes JET töötavad isikud – Ajutiste teenistujate õiguslikust staatusest erineva õigusliku staatuse kohaldamine – Varalise kahju hüvitamine
Kohtuasjas T‑144/02,
Richard J. Eagle, elukoht Oxon (Ühendkuningriik), ja 12 hagejat, kelle nimed on toodud lisas, esindaja: barrister D. Beard,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: J. Currall,
kostja,
keda toetab
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: J.‑P. Hix ja B. Driessen,
menetlusse astuja,
mille esemeks on nõue tulenevalt Esimese Astme Kohtu 5. oktoobri 2004. aasta otsusest kohtuasjas T‑45/01: Eagle jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3381) määrata kindlaks hüvitatava varalise kahju suurus, mida iga hageja on kandnud seetõttu, et ühisettevõttes Joint European Torus (JET) töötamiseks ei võetud teda tööle Euroopa ühenduste ajutise teenistujana,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),
koosseisus: president B. Vesterdorf, kohtunikud M. Jaeger ja H. Legal,
kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,
arvestades kirjalikus menetluses ja 20. märtsi 2007. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust ja menetlus
1 Esimese Astme Kohus leidis 5. oktoobri 2004. aasta otsuses kohtuasjas T‑45/01: Eagle jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3381, edaspidi „esialgne otsus”), et jättes hagejatele Joint European Torus (JET) põhikirja vastaselt ajutise teenistuja lepingu pakkumata, pani komisjon toime süülise õigusvastase teo, mis toob kaasa Euroopa Ühenduse vastutuse, et nad kaotasid selle õigusvastase teo tõttu tõsise võimaluse saada tööle ajutiste teenistujatena ning et hagejate kahju tulenes erinevusest töötasu, lisanduvate toetuste ja pensioniõiguste, mida hagejad oleksid saanud või omandanud, kui nad oleksid töötanud JET-projekti juures ajutiste teenistujatena, ning töötasu, lisanduvate toetuste ja pensioniõiguste vahel, mida hagejad lepinguliste töötajatena tegelikult said või omandasid (esialgse otsuse punktid 141, 157 ja 164).
2 Kuna Esimese Astme Kohus siiski leidis, et hagejad oleksid pidanud esitama kahju hüvitamise nõuded mõistliku tähtaja jooksul, mis ei tohi ületada viit aastat arvates hetkest, mil nad diskrimineerivast olukorrast teada said, siis kohus otsustas, et saadaolev hüvitis tuleb iga hageja puhul arvutada alates teda puudutava kõige varem sõlmitud või pikendatud lepingu jõustumiskuupäevast; see kuupäev ei või olla tema hüvitisnõude komisjonile esitamise kuupäevast varasem kui viis aastat (esialgse otsuse punkt 71).
3 Kuna Esimese Astme Kohus ei saanud igal hagejal saada olevat hüvitist kindlaks määrata, siis nähti esialgses otsuses (punkt 167) ette põhimõtted ja kriteeriumid, millest lähtudes kutsuti pooli üles jõudma kokkuleppele; kokkuleppele mittejõudmise korral aga peavad nad esitama Esimese Astme Kohtule oma nõuded arvudes väljendatult.
4 Seega peavad pooled:
1) kindlaks määrama ametikoha ja palgaastme, mis vastanuks iga hageja täidetud tööülesannetele, kui neile oleks pakutud ajutise teenistuja lepingut kõige varem sõlmitud või pikendatud lepingu jõustumiskuupäeval; see kuupäev ei või olla tema hüvitisnõude esitamisest varasem kui viis aastat (esialgse otsuse punktid 166 ja 168);
2) taastama asjaomase isiku teenistuskäigu, mis oodanuks teda alates töölevõtmisest kuni ülalmainitud viie viimase aastani, võttes arvesse:
– vastava ametikoha ja palgaastmega Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teenistuja (võimaluse korral JET‑is töötanud teenistuja) keskmist palgatõusu;
– võimalikke edutamisi kõnealusel ajal, pidades silmas palgaastet ja ametikohta ning lähtudes analoogilises olukorras olevate Euratomi teenistujate keskmisest edutamisest (esialgse otsuse punkt 169);
3) võrrelda ühenduste ajutise teenistuja ja lepingulise töötaja olukorda lähtudes netosummadest, millest arvatakse maha kohaldatavate õigusaktide alusel kinnipeetavad kindlustusmaksed, maksud ja muud maksed (esialgse otsuse punkt 170).
5 Esimese Astme Kohus täpsustas, et hüvitamisel arvessevõetav ajavahemik hakkab kulgema kuupäevast, mil jõustus kõige varem sõlmitud või pikendatud leping kahju hüvitamise nõude esitamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul, ning lõpeb kuupäeval, mil asjaomane isik lõpetas JET‑projekti juures töötamise, kui see juhtus enne projekti lõppemist 31. detsembril 1999, või kuni nimetatud kuupäevani, kui ta töötas JET-projekti juures kuni selle lõpuni (esialgse otsuse punkt 171).
6 Lõpetuseks otsustas Esimese Astme Kohus, et kuna hüvitisega korvatakse kaotatud palk ja sellele lisanduvad toetused, mis on Euroopa ühenduste ametnike ja teenistujate privileege ja immuniteete käsitlevas protokollis ette nähtud, ja kuna selle arvutamisel võetakse arvesse ühenduse maks, siis on tegemist maksudeta netosummaga, mille suhtes ei saa kohaldada mingeid siseriiklikke makse (esialgse otsuse punkt 173).
7 Kuna pooled ei saavutanud kokkulepet kõikides punktides seoses igal hagejal saadaoleva hüvitise täpse kindlaksmääramisega, siis esitasid nad 28. oktoobril 2005 Esimese Astme Kohtule oma nõuded arvudes väljendatult.
8 19. detsembril 2006 teatavaks tehtud menetlust korraldava meetmena palus Esimese Astme Kohus pooltel anda kodukorra artikli 64 kohaselt informatsiooni ja selgitusi erimeelsuste kohta, mis neil igale hagejale tekkinud kahju hindamisel on lahendamata jäänud.
9 Hagejad vastasid Esimese Astme Kohtu taotlustele kirjaga, mis saabus kohtu kantseleisse 19. veebruaril 2007. Komisjon tegi oma seisukohad hagejate vastuste kohta teatavaks 1. märtsil 2007 kohtu kantseleisse saabunud kirjaga.
10 Esimese Astme Kohtule esitatud vastustes märkisid pooled, kes olid oma arvudes väljendatud nõudeid pärast menetlust korraldava meetme tarvitusele võtmist täpsustanud, et nad on teatud erimeelsused lahendatud, ning tõid esile veel vaidluse all olevad küsimused.
11 Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi 27. veebruaril 2007 esitatud menetlusse astumise avaldus jäeti Esimese Astme Kohtu esimese koja esimehe 7. märtsi 2007. aasta määrusega vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 1 koosmõjus artikli 116 lõikega 6 tähtaja möödalaskmise tõttu rahuldamata.
12 Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu esitatud küsimustele kuulati ära 20. märtsi 2007. aasta kohtuistungil. Komisjon esitas 1. märtsi 2007. aasta märkustes lisade parandatud verisooni.
13 Kohtuistungi lõpus määras koja esimees hagejatele ühenädalase tähtaja võimalike muudatuste esitamiseks seoses dokumentidega, mis komisjon kohtuistungil esitas. Selleks, et kostja saaks teha viimased parandused oma arvudes väljendatud nõuetele ja et hagejad saaksid esitada nende kohta oma märkused, pikendas koja esimees 27. märtsil 2007 hagejate taotlusel komisjoni tähtaega 30. märtsini 2007 ja hagejate tähtaega 3. aprillini 2007.
14 Suuline menetlus lõpetati 17. aprillil 2007.
Poolte nõuded
15 Hagejad paluvad Esimese Astme Kohtul:
– mõista komisjonilt hagejate kasuks välja nende suhtes toime pandud ühenduse õiguse rikkumistega põhjustatud kaotus töötasus, pensionis, hüvitistes ja toetustes; kahju hüvitamise nõude summa kõikide hagejate kohta kokku on 31. oktoobri 2005. aasta seisuga 2 629 269 Inglise naela;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
16 Komisjon, keda toetab nõukogu, palub Esimese Astme Kohtul:
– mõista hagejate kasuks välja kahjuhüvitis esialgse otsuse alusel vastavalt seal esitatud seisukohtadele kõikide hagejate kohta kokku summas kuni 574 424 Inglise naela;
– mõista temalt välja pool hagejate kohtukuludest.
Õiguslik käsitlus
Vaidluse isikuline kohaldamisala
17 Kohtuistungil Esimese Astme Kohtu esitatud küsimustele vastates märkisid hagejad, et kolm isikut nende hulgast – T. Atkins, E. Junger ja J. Fanthome – ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud.
18 Seega peab Esimese Astme Kohus selle asjaolu teadmiseks võtma ning sedastama, et 13 hagejast esitavad hüvitisnõuded 10 hagejat.
19 Peale selle tuleb võtta teadmiseks, et komisjon on tagasi võtnud 1. märtsil 2007 esitatud märkuses sisalduva väite selle kohta, et Esimese Astme Kohtul tuleb lahendada küsimus selle hüvitise võimaliku kompenseerimisega seoses, mille kostja peab Waltonile käesoleva otsuse täitmiseks maksma, ja selle nõudega seoses, mis asjaomane isik komisjoni 27. mai 2005. aasta otsuse kohaselt selle institutsiooni suhtes täima peab (vt nõuete hüvitamisega seoses Esimese Astme Kohtu 17. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑231/04: Kreeka vs. komisjon, punkt 11 jj).
Kahju hüvitamise nõuete summa
20 Komisjon väidab vastuvõetamatuse vastuväidet esitamata, et hagejate kahju hüvitamise nõuded esialgses otsuses määratud hüvitatava ajavahemiku eest (1995‑1999) on nende esialgsetest nõuetest üle pooleteise korra suuremad. Ta leiab, et ehkki hagejad on neid nõudeid korrigeerinud, lähtudes eelkõige teabest, mis komisjon on neile arutelude käigus avaldanud, ei ole hagejate nõuete märkimisväärne suurendamine kodukorra artikliga 44 kooskõlas.
21 Põhimõtteliselt tuleb märkida, et ühes kohtuasjas, mille puhul oli tekkinud kahju arvutamise kord esialgses otsuses kindlaks määratud ja milles oli palutud eksperdiarvamust, nõustus Euroopa Kohus esialgsete nõuete suurendamisega, ning tunnistas need muudetud nõuded vastuvõetavaks. Kohus leidis, et asjaomaste nõuete puhul on tegemist hagiavalduses sisalduvate nõuete lubatava või isegi vajaliku laiendamisega, võttes eelkõige arvesse, et ühelt poolt oli kohus kahju arvutamiseks vajalikud kriteeriumid esimesel korral määranud kindlaks esialgses otsuses, ja teiselt poolt ei olnud kahju konkreetset koosseisu ja hüvitiste täpset arvutamise viisi veel käsitletud. Euroopa Kohus lisas, et ta palus esialgse otsuse resolutiivosas esitada pooltel nõuded arvudes väljendatuna juhul, kui kahju summade osas kokkuleppele ei jõuta. Ta sedastas, et see üleskutse kaotaks oma mõtte ja sisu, kui pooled ei saa pärast mainitud otsuse tegemist esitada hagiavalduses toodud nõuetest erinevaid nõudeid (Euroopa Kohtu 27. jaanuari 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades: C‑104/89 ja C‑37/09: Mulder jt vs. nõukogu, EKL 2000, lk I‑203, punktid 38 40).
22 Kuivõrd ka käesoleval juhul on esialgses otsuses määratud kindlaks ajavahemik, mille eest hüvitist makstakse, hüvitise koosseisu kuuluvad osad ja igal hagejal saadaoleva hüvitise täpse summa kindlaksmääramiseks kasutatav metoodika, siis peab iga hageja individuaalsete nõuete arvulist hinnangut olema kindlasti võimalik pärast kõnealust otsust korrigeerida.
23 Peale selle nähtub toimikust, et hagejate 28. oktoobril 2005 esitatud hüvitisnõuded, mida on esialgse otsuse põhjendustele vastavalt muudetud, on esialgsete nõuetega võrreldes hoopis väiksemad, mitte suuremad, kui võtta arvesse nende kogusummat, mitte aga üksnes seda osa esialgsetest nõuetest, mis puudutab hüvitatavat ajavahemikku, nagu kostja on seda teinud.
24 Eeltoodust tuleneb, et komisjoni märkus lõplike nõuete summa kohta ei ole asjakohane ja tuleb seetõttu tähelepanuta jätta.
Esialgsed märkused
25 Käesoleva otsuse eesmärk on määrata kindlaks igale hagejale makstav hüvitis kahju eest, mis on tekkinud esialgses otsuses tuvastatud õigusvastase tegevuse tagajärjel, mainitud otsuses esitatud ja eespool punktides 1 6 märgitud põhimõtete ja kriteeriumide kohaselt, kuivõrd pooled ei ole Esimese Astme Kohtu kindlaks määratud põhimõtete ja kriteeriumide järgimiseks kõikide punktide osas täielikult kokku leppele jõudnud.
26 Esmalt tuleb märkida, et esialgset otsust ei ole vaidlustatud ei tuvastatud õigusvastasuse alusel tekkinud ühenduse vastutuse olemasolu põhimõtte osas ega hagejatele tekitatud kahju olemasolu osas, kellel on õigus saada hüvitist kuni viie aasta eest, ega ka nende põhimõtete ja kriteeriumide osas, mida tuleb igale hagejale makstava hüvitise kindlaksmääramisel kohaldada. Niisiis on see otsus kõigis res judicata õigusjõudu omavates punktides lõplik ning vaidluse lõplikul lahendamisel siduv (Euroopa Kohtu 19. veebruari 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑281/89: Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I‑347, punkt 14; Euroopa Kohtu 11. juuli 1996. aasta määrus kohtuasjas C‑397/95 P: Coussios vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑3873, punkt 25, ja 28. novembri 1996. aasta määrus kohtuasjas C‑277/95 P: Lenz vs. komisjon, EKL 1996, lk 6109, ning seoses res judicata õigusjõudu omava esialgse otsusega eespool viidatud kohtuotsus Mulder jt vs. nõukogu, punktid 54‑56). Pealegi on komisjon eespool mainitud 1. märtsil 2007 esitatud märkustes rõhutanud, et ei tema ise ega hagejad ole esitanud 5. oktoobri 2004. aasta otsuse peale apellatsioonkaebust Euroopa Kohtule ning seega omab see otsus res judicata õigusjõudu.
27 Peale selle oli pärast kohtuasjas suulise menetluse lõppemist selge, et pooled olid 28. oktoobril 2005 esitatud vastavate nõuete osas jõudnud kokkuleppele teatavates üldistes või üksikutes küsimustes seoses igal hagejal saadaoleva hüvitise kindlaksmääramisega esialgses otsuses toodud põhimõtteid ja kriteeriume järgides.
28 Esmalt näib, et pooled on leppinud kokku üldises metoodikas hagejatel tekkinud kahju arvutamiseks, asjassepuutuvate isikute ühenduse ja siseriikliku tulu osas arvessevõetavate peamiste koostisosade kindlaks tegemises, igal hagejal saadaoleva hüvitise lõplikule summale 5,25‑protsendilise intressimäära kohaldamises ning selles, et hagejatele makstavad hüvitised ei kuulu Ühendkuningriigi õiguse kohaselt maksustamisele, kuna kõnealuste hüvitiste suhtes kohaldatavat maksusüsteemi puudutav küsimus on esialgses otsuses sõnaselgelt ja lõplikult lahendatud (vt eespool punkt 6).
29 Poolte 28. oktoobril 2005 esitatud nõuetest nähtub, et nad on eri meelt kuue punkti osas, millest sõltub igal hagejal saadaoleva hüvitise täpse suuruse kindlaksmääramine ja mille pooled on andnud Esimese Astme Kohtule lahendamiseks. Need puudutavad esiteks iga hageja puhul hüvitatava ajavahemiku algust (vt eespool punkt 5), teiseks igaühe palgaastme ja –järgu kindlaksmääramist hüvitatava ajavahemiku alguses (vt eespool punkt 4), kolmandaks asjaomaste isikute võimalikke edutamisi (vt eespool punkt 4), neljandaks töötasule lisanduvaid toetusi, mida nad oleksid võinud saada (vt eespool punkt 1), viiendaks ühenduste ajutise teenistuja ja lepingulise töötaja netosissetuleku kindlaksmääramisel arvessevõetavaid kindlustusmakseid, maksusid ja muid makseid (vt eespool punkt 4) ning kuuendaks pensioniõigusi, mida igal hagejal on õigus taotleda (vt eespool punkt 1).
30 Pärast eespool punktis 8 mainitud menetlust korraldava meetme tarvitusele võtmist jõudsid pooled veel teatavates eespool mainitud vaidlusküsimustes üksmeelele. Kokkuleppele jõuti kindlustusmaksete, maksude ja muude maksete osas, mida tuleb arvesse võtta sissetuleku kindlaksmääramisel, mis asjaomased isikud on lepinguliste töötajatena tegelikult saanud. Teiste vaidlusaluste küsimuste osas on väiksemad või suuremad erimeelsused jäänud.
31 Peale selle on pooled, kelle arvamused siinkohal ühtivad, osutanud oma kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil raskustele saada Ühendkuningriigi maksuasutuste nõusolekut selles suhtes, et vastavalt Esimese Astme Kohtu seisukohale esialgses otsuses ei saa hagejatele makstavate hüvitiste suhtes kohaldada siseriiklikke makse, kuivõrd need asutused avaldasid tahet maksustada kui mitte hüvitiste põhisummat, siis vähemalt hüvitistele lisanduvaid intresse. Hagejad ja komisjon palusid Esimese Astme Kohtul langetada otsus just kõnealuste hüvitiste, sealhulgas põhisumma ja intresside mittemaksustamise kohta.
32 Eespool punktis 29 nimetatud kuus rubriiki tuleb üksteise järel läbi vaadata, tuues välja kokkulepitud punktid ja vaidluspunktid, ning vaadata läbi ka hagejatele makstavatele hüvitistele lisanduvate intresside suhtes kohaldatavat maksusüsteemi puudutav küsimus.
Kokkulepitud punktid
Hüvitatava ajavahemiku algus
33 Esimese Astme Kohus leidis esialgses otsuses, et saadaolev hüvitis tuleb iga hageja puhul arvutada alates teda puudutava kõige varem sõlmitud või pikendatud lepingu jõustumiskuupäevast; see kuupäev ei või olla varasem kui viis aastat enne tema hüvitisnõude komisjonile esitamisest, s.o ajavahemikul 12. novembrist 1994 kuni 16. veebruarini 1995 (esialgse otsuse punktid 83 ja 166). Lisaks tuleneb otsusest (punkt 171), et hüvitatav ajavahemik lõpeb kuupäeval, mil asjaomane hageja lõpetas JET-projekti juures töötamise, kui see juhtus enne projekti lõppemist 31. detsembril 1999, või viimasena nimetatud kuupäeval, kui ta töötas JET-projekti juures kuni selle lõpuni, ning olgu siinkohal lisatud, et Waltoni puhul, kes võeti ajutise teenistujana tööle 1999. aastal, lõpeb hüvitise saamise õigust andev ajavahemik kuupäevaga, mil ta võeti tööle vastavalt muude teenistujate teenistustingimustele.
34 Asjas uuritust ja eelkõige eespool punktis 8 mainitud menetlust korraldavale meetmele antud vastustest ilmneb, et hagejatele tekitas raskusi hüvitatava ajavahemiku täpse alguse kindlaksmääramine, mis oli põhjustatud nende nädala- ja kuupalga maksmise tingimustest, nende lepingute hilinenud pikendamisest ja sellest, et kahel neist ei olnud aastased lepingud. Võttes arvesse need faktilised asjaolud, mis on välja selgitatud JET‑i arhiivide alusel, mis muudavad hüvitatava ajavahemiku alguse kindlaksmääramise eriti delikaatseks, siis leppisid hagejad komisjoniga kokku, et kõnealuse ajavahemiku alguskuupäev on 1. märts 1996 (hüvitisnõude esitamise kuupäevast viis aastat varasem kuupäev).
35 Kui võtta arvesse need erilised raskused, mis hagejate sõnul neil seoses uuritud lepingudokumentide kasutamisega tekkis, ja arvestades kokkulepet komisjoniga, peab Esimese Astme Kohus, kes kutsus esialgses otsuses pooli üles kokku leppima, võtma poolte kokkuleppe teadmiseks ja määrata hüvitatava ajavahemiku alguskuupäevaks iga hageja osas 1. märts 1996, mis on toodud käesoleva otsuse 2. lisa teises veerus.
36 Järelikult tuleb jätta tähelepanuta hagejate poolt menetlust korraldavale meetmele antud vastuses toodud alternatiivne ettepanek võtta arvesse mitte kõige varasema lepingu sõlmimise või pikendamise jõustumiskuupäev, vaid esimene kuupäev, mil oleks pidanud makse sooritama; selle ettepaneku on ka kostja vaidlustanud, kuna see ei ole esialgse otsus e põhjendustega kooskõlas (punkt 166).
Kindlustusmaksed, maksud ja muud maksed
37 Esimese Astme Kohus leidis esialgses otsuses (punkt 170), et kahju kindlaksmääramiseks tuleb ühenduste ajutise teenistuja ja lepingulise töötaja (nagu oli iga hageja) olukorra võrdlemisel lähtuda netosummadest, millest arvatakse maha kohaldatavate õigusaktide alusel kinnipeetavad kindlustusmaksed, maksud ja muud maksed.
38 Pärast menetlust korraldava meetme tarvitusele võtmist arvasid hagejad esialgse otsuse põhjenduste kohaselt lepinguliste töötajatena saadud sissetuleku kindlaksmääramiseks maha pensionifondi tehtud sissemaksetele vastavad summad, mis nad olid esialgu 28. oktoobril 2005 esitatud nõuetes arvesse võtnud. Komisjon oli selle metoodikaga nõus.
39 Esimese Astme Kohtul tuleb see asjaolu teadmiseks võtta, et määrata netosissetulek, mis iga hageja lepingulise töötajana hüvitatava ajavahemiku jooksul tegelikult sai.
Vaidluspunktid
Palgaaste ja –järk hüvitatava ajavahemiku alguses
– Poolte argumendid
40 Hagejad väidavad, et palgaaste ja –järk tuleb määrata mitte ainult nende akadeemilise kvalifikatsiooni ja varasema töökogemuse alusel, vaid võttes arvesse ka iga isiku teenistuskäiku JET-is tööleasumisest alates, mis paljude jaoks nende hulgast langeb hüvitatava ajavahemiku eelsesse aega. Nad on arvamusel, et Esimese Astme Kohus kehtestas esialgses otsuses funktsionaalse võrdväärsuse kriteeriumi lepinguliste töötajate ametikohtade ja ajutiste teenistujate ametikohtade vahel. Hagejad märgivad, et funktsionaalse võrdväärsuse tuvastamiseks toetusid nad lepingute eest vastutava Byrne’i 25. augusti 1989. aasta memorandumile.
41 Hagejad väidavad esialgsele otsusele viidates, et komisjon ei saa nõuda käesoleval hetkel samal tasemel tõendeid – mille esitamine on mõnel juhul võimatu –, mis oleks olnud vaja esitada nende tegelikul töölevõtmisel, st kui JET nad tegelikult tööle võttis. Pealegi nad väidavad, et igaüks neist on oma teenistuskäigu ja eluloo kohta ametliku tõendusmaterjali esitanud.
42 Komisjon märgib, et palgaaste ja –järk tuleb määrata hüvitatava ajavahemiku raames kõige varem sõlmitud lepingu jõustumiskuupäeval, võttes arvesse iga hageja diplomeid ja varasemat töökogemust, nagu oleks tegemist esmakordse töölevõtmisega. Ta leiab, et hagejad peavad esitama kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta samad tõendid nagu siis, kui neid tegelikult tööle võetaks. Kostja meelest nähtub esialgsest otsusest, et ühendusel on tekkinud vastutus, et hüvitist makstakse maksimaalselt kuni viie aasta eest ja et varasemaid lepinguid ei saa arvesse võtta.
43 Lisaks märgib komisjon, et ta kasutas palgaastme ja –järgu kindlaksmääramiseks asjakohaste dokumentidena esiteks komisjoni 11. oktoobri 1984. aasta otsust teaduslike ja tehniliste töötajate töölevõtmisel palgaastme ja –järgu määramisel kohaldatavate kriteeriumide kohta ja teiseks 1. septembril 1983 jõustunud komisjoni otsust haldustöötajate töölevõtmisel palgaastmele ja –järku määramisel kohaldatavate kriteeriumide kohta.
44 Ühtlasi tõstatab kostja küsimuse nende tõendite vastuvõetavusest, mis hagejad on talle kodukorra artiklist 44 lähtuvalt enamikus osas 2005. aasta juulis, aga ka 2005. aasta septembris ja oktoobris edastanud.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
45 Seoses hagejate kvalifikatsiooni ja töökogemust puudutavate tõenditega, millest lähtudes iga hageja palgaaste ja –järk hüvitatava ajavahemiku alguses määratakse, tuleb esmalt meenutada, et esialgses otsuses jõudis Esimese Astme Kohus seisukohale, et kui võtta arvesse eelkõige nende kvalifikatsiooni, oleks hagejatel olnud tõsine võimalus saada tööle võetud ajutiste teenistujatena (esialgse otsuse punktid 155 ja 157). Seega ei ole igal hagejal saadaoleva hüvitise kindlaksmääramiseks vaja uurida, kas asjaomane isik täitis hüvitatava ajavahemiku alguses selliseks töölevõtmiseks vajaliku tingimused. Esialgse otsuse põhjendustest nähtub, et iga hageja palgaastme ja –järgu määramiseks nõutavate tõendite tase ei saa olla sama kui tegelikul töölevõtmisel, nagu väidab komisjon.
46 Mis puutub kostja väitesse, et teatud tõendid, mis hagejad talle 2005. aasta juuli ja oktoobri vahelisel ajal edastas, olid vastavalt kodukorra artiklile 44 esitatud pärast tähtaja möödumist, siis ei saa neid tõendeid jätta käesoleva juhtumi asjaoludel vastuvõetamatuse tõttu tähelepanuta.
47 Esialgse otsuse põhjendustes, milles tehti otsus ühenduse vastutuse põhimõtte kohta, on määratud kindlaks hagejatele tekitatud kahju ja hüvitissumma kindlakstegemisel kasutatav meetod ning viidates eelkõige akadeemilisele kvalifikatsioonile, töökogemusele ja JET‑is täidetud tööülesannetele, oli pooltel võimalik identifitseerida makstava hüvitise kindlaksmääramiseks asjakohased kriteeriumid. Võttes arvesse hagejate esitatud taotlusi tähtaja pikendamiseks, mille peale kostja vastulauset ei esitanud, ning asjaolu, et kostja andis hagejatele juurdepääsu JET‑i arhiividele vaid kuni 2005. aasta detsembri lõpuni, ei saa ühtegi tõendit jätta vastuvõetamatuse tõttu tähelepanuta.
48 Mis puutub iga hageja palgaastme ja –järgu määramist hüvitatava ajavahemiku alguses, siis tuleb meenutada, et Esimese Astme Kohus sedastas esialgses otsuses, et hagejate ametikohad ja kvalifikatsioon, sellistena nagu komisjon need esitas, olid oma laadilt ja tasemelt analoogilised projektimeeskonna liikmete omadega. Kohus märkis (punkt 121), et komisjon oli kohtuistungil tunnistanud, et projektimeeskonna liikmete ja hagejate vahel ei olnud põhimõttelist erinevust, sest nende kvalifikatsioon ja töökogemused olid sarnased. Samuti tõi ta esile (punkt 122), et sellist funktsioonide sarnasust kinnitas ka JET‑i organisatsioonistruktuur.
49 Seega tuleneb esialgsest otsusest (punktid 166 ja 168), et iga hageja osas kindlaksmääratav ametikoht, palgaaste ja –järk peab vastama nendele tööülesannetele, mida igaüks neist täitis JET‑is kõige varem sõlmitud või pikendatud lepingu jõustumiskuupäeval hüvitatava ajavahemiku raames; kõnealusteks tööülesanneteks olid need tööülesanded, mida asjaomane isik nimetatud kuupäeval JET‑is täitis, juhul kui ta töötas seal juba varem, nagu enamike hagejate puhul, või siis need tööülesanded, mille täitmiseks ta seal töötamist alustas. Niisiis tuleb iga hageja liigitus määrata kindlaks tema tegelikku töölevõtmist arvesse võttes, mis jäi üldiselt hüvitatava ajavahemiku eelsesse aega.
50 Kuigi Esimese Astme Kohus on piiranud iga hageja õigust saada hüvitist kuni viie aastani, otsustas ta sellegipoolest, et asjaomased isikud oleksid pidanud algusest peale, st nende esmakordsest töölevõtmisest alates olema võetud teenistusse ajutise teenistuja lepingu alusel, kuna õigusvastane olukord on väldanud kogu JET‑projekti ajal (esialgse otsuse punktid 127 ja 139). Vastupidiselt komisjoni poolt väidetule hõlmab tuvastatud õigusvastane tegevus kogu JET‑is töötamise aega, kuid hüvitist makstakse esialgses otsuses (punktid 57−84) esitatud põhjustel vaid seal määratletud hüvitatava ajavahemiku eest.
51 Järelikult ei saa iga hageja olukorda hüvitatava ajavahemiku alguses võrrelda olukorraga esmakordsel töölevõtmisel, vaid lähtuda asjaolust, et asjaomane isik oleks pidanud alates sellest, kui ta esmakordselt võeti tööle lepingulise teenistujana, olema tööle võetud ajutise teenistujana, mistõttu tuleb vajaduse korral võtta arvesse „teenistuskäik” enne hüvitatavat ajavahemikku, et määrata kindlaks, milline liigitus vastab nimetatud ajavahemiku alguses iga hageja täidetud tööülesannetele.
52 Peale selle, vastupidiselt komisjoni poolt väidetule, ei tähenda varasema JET‑is läbitud „teenistuskäigu” arvessevõtmine otsesõnu teenistuskäigu taastamist, vaid seeläbi võetakse arvesse ainult seda, millisele võimalikule palgaastmele oli asjaomane isik JET‑i lepingulise töötajana jõudnud, nagu tuleneb esialgsest otsusest, kus viidatakse iga hageja täidetud tööülesannetele hüvitatava ajavahemiku alguses, et määrata kindlaks iga hageja ametikoht ja palgaaste (punktid 166 ja 168), tuletades siinjuures meelde, et Esimese Astme Kohus sedastas hagejate ja projektimeeskonna liikmete ametikohtade, kvalifikatsiooni ja töökogemuse samaväärsust (esialgse otsuse punktid 121 ja 122). Järelikult tuleb liigituse kindlaksmääramisel hüvitatava ajavahemiku alguses sellise sarnasusega arvestada.
53 Iga hageja liigituse kindlaksmääramisel hüvitatava ajavahemiku alguses tuleb kasutada kõiki poolte mainitud asjakohaseid olemasolevaid tõendeid, milleks on esiteks JET‑is lepingute eest vastutava isiku 25. augusti 1989. aasta memorandum, milles tehti kindlaks lepinguliste töötajate palgaastmete ja Euratomi teenistujaid puudutava kaheksa palgaastme vastavus, ning JET‑i lepinguliste töötajate liigitus, nagu see tuleneb kõnealuste töötajate registrist aastal 1994, ja teiseks komisjoni 11. oktoobri 1984. aasta otsus teaduslike ja tehniliste töötajate töölevõtmisel palgaastme ja –järgu määramisel kohaldatavate kriteeriumide kohta ning 1. septembril 1983 jõustunud komisjoni otsus haldustöötajate töölevõtmisel palgaastmele ja –järku määramisel kohaldatavate kriteeriumide kohta.
54 Eelnimetatud erinevaid dokumente arvesse võttes määratakse iga hageja palgaaste ja –järk hüvitatava ajavahemiku alguses järgmiselt.
55 Esiteks tuleb iga hageja liigitamine lepingulise töötajana määrata kindlaks kõige varem sõlmitud või pikendatud lepingu jõustumiskuupäeval, võttes aluseks JET‑is lepingute eest vastutava isiku 25. augusti 1989. aasta memorandumi ja JET‑i lepinguliste töötajate 1994. aasta registri. Kui esmakordne töölevõtmine välja arvata, võetakse sellisel lepingulise töötajana liigitamisel eespool nimetatud põhimõtete kohaselt arvesse asjaomaste isikute olukorra arengut nende esialgsest töölevõtmisest kuni lepingu pikendamiseni, millest algab hüvitatav ajavahemik.
56 Teiseks tuleb määrata sellele liigitusele vastava Euratomi teenistuja korrespondeeruv palgaaste ja –järk vastavalt komisjoni 11. oktoobri 1984. aasta otsusele teaduslike ja tehniliste töötajate töölevõtmisel palgaastme ja –järgu määramisel kohaldatavate kriteeriumide kohta ning vastavalt 1. septembril 1983 jõustunud komisjoni otsusele haldustöötajate töölevõtmisel palgaastmele ja –järku määramisel kohaldatavate kriteeriumide kohta.
57 Eelnevast tuleneb, et iga hageja palgaaste ja –järk hüvitatava ajavahemiku alguses määratakse käesoleva otsuse 2. lisa kolmandas veerus toodu kohaselt.
Edutamine
– Poolte argumendid
58 Hagejad väidavad, et edutamine oli JET‑is eriti kiire, mis käesolevas asjas tähendab ühelt poolt seda, et liikumine järgmisele kõrgemale palgaastmele toimub kohe, kui palgajärgu tõstmine viib palga järgmise kõrgema palgaastme esimesest järgust kõrgemale, välja arvatud aga kolmel juhul, mille suhtes hagejate seisukoht komisjoniga ühtib, nimelt ei olnud võimalust edutada palgaastmelt B palgaastmele A, palgaastmelt A 5 palgaastmele A 4 ja palgaastmelt A 4 palgaastmele A 3. Teiselt poolt tuleb keskmisele teenistuskäigule vastav edutamine läbi viia iga viie aasta tagant.
59 Hagejate taotletud palgaastmete ja JET‑i lepinguliste töötajate registris sisalduvate palgaastmete lähedane seotus näitab seda, et nende välja pakutud meetod on põhjendatud. Selle alusel on võimalik ka vastutavale ametikohale määramist edutamiseks nimetada.
60 Komisjon väidab, et vastutuse muutmine ei too automaatselt kaasa edutamist, sest palgaaste ja tööülesanded ei ole automaatselt omavahel seotud, kuna ametnik võib liikuda administraatori ametikohalt osakonna juhataja ametikohale, ilma et see tooks kaasa edutamist.
61 Vastuseks menetlust korraldavale meetmele märkisid pooled, et nad on jõudnud kokkuleppele 20‑protsendilises edutamise määras, millele vastab üks edutamine iga viie aasta jooksul.
62 Komisjon on jätkuvalt vastupidisel arvamusel seoses sellega, et hagejad on kohaldanud seda määra hüvitatava ajavahemiku eelsel ajal vastavalt oma meetodile, mille puhul võetakse arvesse teenistuskäik JET‑is enne hüvitatavat ajavahemikku, et määrata kindlaks liigitus kõnealuse ajavahemiku alguses.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
63 Esmalt tuleb märkida, et komisjoni esile tõstetud vaidluspunkt ei seondu edutamistega, mis hagejate suhtes oleks poolte vahel kokkulepitud 20‑protsendilise edutamise aastamäära alusel hüvitataval ajavahemikul läbi viidud, vaid see seondub kõnealuse määra kohaldamisega, et määrata kindlaks iga hageja esialgne liigitus hüvitatava ajavahemiku alguses, taastades vajadusel asjaomase isiku varasema teenistuskäigu JET‑is. Antud kriitika puudutab seega palgaastme ja –järgu määramist hüvitatava ajavahemiku alguses ja see ei ole kuidagi seotud kõnealusel ajavahemikul edutamistega, mille taastamine käesoleval juhul kõne all on.
64 Seoses nende edutamiste arvessevõtmisega, mis viidi läbi enne hüvitatavat ajavahemikku, mis käesoleval juhul asjasse ei puutu, tuleb kostjale murettekitavate asjaolude valguses märkida, et on selge, et alates sellest hetkest, mil esialgses otsuses toodud põhjenduste (vt punkt 50 jj) kohaselt leiti, et iga hageja liigituse hüvitatava ajavahemiku alguses kindlaksmääramiseks tuleb võtta arvesse asjaomase isiku teenistuskäik alates tema tegelikust töölevõtmisest, peab selline „teenistuskäigu taastamise” meetod kindlasti hõlmama asjaomase isiku võimalikke edutamisi. Kuna pooled olid kokku leppinud, et edutamise määr JET‑is on 20 protsenti, oleksid hagejad võinud esialgse „teenistuskäigu taastamiseks” loogiliselt seda määra kasutada, et määrata kindlaks iga hageja palgaaste ja –järk hüvitatava ajavahemiku alguses.
65 Seoses edutamistega hüvitataval ajavahemikul leidis Esimese Astme Kohus esialgses otsuses (punkt 169), et pooled peavad kokku leppima iga hageja teenistuskäigu taastamise tema töölevõtmisest kuni viie viimase aastani, mille eest makstakse hüvitist, võttes arvesse vastava ametikoha ja palgaastmega Euratomi ametniku (võimaluse korral JET‑is töötanud ametniku) keskmist palgatõusu, samuti igaühe võimalikke edutamisi kõnealusel ajal, pidades silmas palgaastet ja ametikohta ning lähtudes analoogilises olukorras olevate Euratomi ajutiste teenistujate keskmisest edutamisest.
66 Esialgsest otsusest tuleneb, et võimalikud edutamised hüvitataval ajavahemikul tuleb määrata seda palgaastet ja –järku silmas pidades, mis oli valitud kõnealuse maksimaalse viieaastase ajavahemiku alguses, ning lähtudes nende Euratomi ajutiste teenistujate keskmisest edutamisest, kes on analoogilises olukorras, s.t JET‑is töötades kohaldati JET‑is rakendatavat edutamise praktikat.
67 Esimese Astme Kohus leidis JET‑i projektimeeskonna liikmete olukorrale tuginedes, et hagejaid hoiti diskrimineerivas õiguslikus olukorras, mis kujutas endast süülist õigusvastast käitumist (esialgse otsuse punktid 140 ja 141), ning et seetõttu tekkis neil kahju (esialgse otsuse punktid 164 ja 169). Järelikult on „analoogne olukord”, mida kasutatakse võrdluskriteeriumina määramaks kindlaks, kuidas oleks hagejate teenistuskäik edasi arenenud, JET‑i projektimeeskonna liikmete – sellisel juhul soodsam – olukord.
68 Eriliselt vastutusrikkale ametikohale saamist ei saa arvutamisel arvesse võtta, sest nagu väidab komisjon, ei ole palgaaste ja tööülesanded automaatselt omavahel seotud, kuivõrd ametnik võib vahetada ametikohta, ilma et sellega kaasneks edutamine. Seevastu taastatud edutamised peavad JET‑is kohaldatava praktika kohaselt hõlmama muudatusi palgaastmes ja –järgus.
69 Seega tuleb esialgses otsuses toodud põhimõtete kohaselt võtta arvesse edutamised, mis on taastatud vastavalt eeltoodud põhjendustele netosissetuleku kindlaksmääramiseks, mida iga hageja oleks võinud ajutise teenistujana hüvitataval ajavahemikul saada.
Lisanduvad toetused
– Poolte argumendid
70 Hagejad väidavad, et tuleb välja arvutada iga hageja tegelik netosissetulek, millest tuleb maha arvata summad, mis nad teenisid puhkuse ajal töötades või ületunde tehes, võttes arvesse, et igaühe töötatud päevade arv oli sama, mis analoogilises olukorras oleval Euratomi ajutisel teenistujal, ning et ületunde ei tehtud. Nad väidavad, et kui võtta arvesse hagejatele sel viisil tegelikult makstud summad (mis on suuremad kui JET‑i ajutistele teenistujatele makstud summad), siis jääksid tasulise puhkuse ja ületundide eest ette nähtud summad sisse arvestamata.
71 Komisjon väidab, et tasulise puhkuse ja ületundide eest hagejatele makstavad summad tuleb asjaomaste isikute lepinguliste teenistujatena teenitud sissetulekus arvesse võtta põhjusel, et erinevalt Euratomi teenistujatest oli neil võimalus oma sissetulekuid suurendada. Seoses ühenduse sissetuleku kindlaksmääramisega, mida igaüks neist oleks pidanud saama, väidab ta, et selle hüvitise osa kohta, mis puudutab teatavaid toetusi nagu majapidamistoetus, ülalpeetava lapse toetus või koolitoetus, tuleb asjaomasel isikul esitada tõendeid, et ta vastab nõutud tingimustele.
72 Hagejate sooritatud võimalike lähetuste kohta väidab komisjon, et asjasse puutub ainult kulude, mitte kaotatud sissetuleku hüvitamine. Seoses päevarahadega, mida JET‑i asukohast kaugel elavatele teatavatele hagejatele maksti, väidab kostja, et personalieeskirjades ei ole sarnast toetust teenistujatele ette nähtud ja et vastavad hüvitised tuleb arvestada lepingulise teenistujana tegelikult saadud sissetuleku hulka.
73 Pärast menetlust korraldava meetme tarvitusele võtmist näib, et pooled on jõudnud kokkuleppele järgmistes punktides.
74 Kuna suurem osa hagejatest tasulist puhkust ei saanud, leiti, et lepingulise teenistujana tegelikult saadud sissetuleku hulka võib arvata summad, mis asjaomased isikud on saanud tehes sama arvu töötunde, kui nad oleksid töötanud Euratomi teenistujatena.
75 Ületundide osas leppisid pooled kokku, et tehakse vahet A‑kategooriasse kuuluvate hagejate ning B‑kategooriasse kuuluvate hagejate olukorra vahel. Kuna ühelt poolt ei makstud Euratomi A‑kategooria töötajatele ületundide eest, nagu seda tehti lepinguliste töötajate puhul, kelle hulka kuuluvad ka hagejad, siis nõustuvad hagejad siseriiklikule sissetulekule 10‑protsendilise tõusu kohaldamisega komisjoni poolt. Teiselt poolt näib, et Euratomi B‑kategooria (ja C‑kategooria) töötajatele kompenseeriti ületunnid mitte rahas, vaid vaba aja andmisega, mille väljaarvutamine on osutunud võimatuks. Seetõttu otsustasid hagejad, et ei võta ületunde arvesse kummalgi võrrandi poolel (siseriiklik sissetulek ja ühenduse sissetulek). Seevastu aga kohaldas komisjon ühetaoliselt 10‑protsendilist tõusu sissetulekutele, mis hagejad lepinguliste töötajatena said. Siit tulenebki erinevus selle sissetuleku hindamisel, mis pooled on arvudena esitanud.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
76 Esimese Astme Kohus leidis esialgses otsuses (punkt 164), et ühisettevõttes JET töötamise ajal tulenes hagejate kahju erinevusest töötasu, lisanduvate toetuste ja pensioniõiguste, mida hagejad oleksid saanud või omandanud, kui nad oleksid töötanud JET‑projekti juures ajutiste teenistujatena, ning töötasu, lisanduvate toetuste ja pensioniõiguste vahel, mida hagejad lepinguliste töötajatena tegelikult said või omandasid.
77 Esiteks nähtub sellest, et sellise ühenduse netosissetuleku kindlaksmääramiseks, mida iga hageja oleks hüvitataval ajavahemikul saanud, kui ta oleks tööle võetud ajutise teenistujana, tuleb võtta arvesse kõiki neid toetusi, millele asjaomasel isikul oleks olnud õigus lähtudes tema isiklikust ja ametialasest olukorrast, mille kohta ta saab tõendavaid dokumente esitada. Välja tuleb jätta aga hüvitised, mis võivad olla makstud lähetuste eest, kuna komisjon on sellega seoses väitnud, et kui JET‑i elamiskulud kõik hüvitas, siis päevaraha määrasid olid vähendatud või ei makstud päevaraha üldse.
78 Teiseks tuleb iga hageja siseriikliku netosissetuleku kindlaksmääramiseks, mis ta lepingulise töötajana hüvitataval ajavahemikul sai, võtta arvesse kogu see töötasu, mis asjaomased isikud sel viisil tegelikult said, ja eelkõige päevaraha, mida teatavad hagejad on saanud seetõttu, et nad elavad JET‑i asukohast kaugel.
79 Tasuliste puhkuste osas tuleb võtta arvesse poolte kokkulepet ja asjaomastele isikutele makstud summasid selle eest, et nad on teinud sama arvu töötundide, kui nad oleksid teinud Euratomi teenistujatena töötades.
80 Ületunnitööga seoses tuleb vastavalt poolte kokkuleppele kohaldada 10‑protsendilist tõusu sissetulekule, mis asjaomased isikud on saanud lepinguliste töötajatena, kuivõrd Euratomi A‑kategooria töötajatele ei ole tehtud ületundide eest makstud.
81 B‑kategooriasse kuuluvate hagejate osas tuleb panna tähele, et kostja ei väida, et hagejate väited, et Euratomi B‑ja C‑kategooria töötajatele kompenseeriti ületunnid mitte rahas, vaid vaba aja andmisega, mille väljaarvutamine on osutunud võimatuks, on ebaõiged. Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et kõige sobivam lahendus on see, mille on esitanud hagejad, s.o jätta ületunnid arvesse võtmata nii selle sissetuleku arvutamisel, mille hagejad on saanud lepinguliste töötajatena, kui ka selle sissetuleku puhul, mille nad oleksid võinud Euratomi ajutiste teenistujatena saada.
82 Seega tuleb otsustada iga hageja netosissetulek, mis ta oleks võinud ajutise teenistujana hüvitataval ajavahemikul saada, ja see netosissetulek, mis ta lepingulise töötajana samal ajavahemikul tegelikult sai, vastavalt eespool toodud põhimõtetele lisanduvate toetuste kohta.
83 Sellest järeldub, et asjaomaste töötajate saadud netosissetuleku summa, sissetuleku summa, mille nad ajutiste teenistujatena oleksid pidanud saama, nende kahe summa erinevusest tulenev saamata jäänud summa ja viimatimainitud summa ajakohastamisest 31. detsembril 1999 tulenev kumulatiivne saamata jäänud summa on toodud vastavalt käesoleva otsuse 3. lisa esimeses, teises, kolmandas ja neljandas veerus.
Pensioniõigused
– Poolte argumendid
84 Hagejad väidavad, et neil on õigus kaotatud pensioniõiguste hüvitamisele ja et seda ei ole võimalik asendada lahkumistoetusega. Nad juhivad tähelepanu, et enamus neist töötas JET‑is kauem kui kõnesolev maksimaalselt viieaastane ajavahemik, mille alusel hüvitis arvutatakse. Nad leiavad, et pensioniõiguste kindlaksmääramise asjakohane lähenemisviis on arvutada välja annuiteedi summa, mis vastab pensionile, mis nad oleksid saanud, kui neid oleks koheldud õiguspäraselt, ning võtta sellest summast arvesse hüvitatavale ajavahemikule vastav osa.
85 Komisjon väidab, et hagejatel on õigus nõuda ainult lahkumistoetust, kuna Esimese Astme Kohus on leidnud, et ajavahemik, mil komisjon kannab vastutust tööle võtmata jätmise eest, mistõttu on tal kohustus maksta hüvitist, on kuni viis aastat. Kui aga anda pensioniõigused lähtudes asjaolust, et teatavad hagejad töötasid JET‑is juba varem, mis eeldaks enne hüvitatava ajavahemiku algust sõlmitud lepingute aluseks võtmist, läheks see Esimese Astme Kohtu poolt määratuga vastuollu.
– Esimese Astme Kohtu hinnang
86 Esimese Astme Kohus leidis esialgses otsuses (punkt 164), et ühisettevõttes JET töötamise ajal tulenes hagejate kahju erinevusest pensioniõiguste, mis hagejad oleksid omandanud, kui nad oleksid töötanud JET‑projekti juures ajutiste teenistujatena, ning nende pensioniõiguste vahel, mis hagejad lepinguliste töötajatena tegelikult omandasid.
87 Lisaks asus kohus seisukohale, et hüvitist tuleb arvestada ajavahemiku eest alates kuupäevast, mil jõustus kõige varem sõlmitud või pikendatud leping ja mis ei tohi olla tema hüvitisnõude komisjonile esitamise kuupäevast varasem kui viis aastat, kuni kuupäevani, mil asjaomane hageja lõpetas JET‑projekti juures töötamise, kui see juhtus enne projekti lõppemist 31. detsembril 1999, või kuni nimetatud kuupäevani, kui ta töötas JET‑projekti juures kuni selle lõpuni (esialgse otsuse punkt 171).
88 Eespool osutatud põhjendustest nähtub üheselt, et Esimese Astme Kohus tunnustas sõnaselgelt hagejate õigust pensioniõiguste hüvitamisele. Seega, kuigi kohus oli piiranud hüvitisnõuete vastuvõetavust kuni viie aastani iga hageja hüvitisnõude esitamisest alates, ei saa sellest järeldada, et see osa hüvitisest tuleb kõikidel juhtudel asendada lahkumistoetusega. Seega ei saa komisjoni tõlgendust antud juhul toetada.
89 Nagu eespool punktis 51 märgitud, leidis Esimese Astme Kohus esialgses otsuses, et hagejad oleksid pidanud algusest peale olema tööle võetud ajutise teenistuja lepingu alusel ja et õigusvastane olukord kestis kauem kui hüvitatav ajavahemik. Sellise järelduse puhul tuleb tingimata võtta arvesse asjaolu, et hagejatel oli võimalus omandada pensioniõigused kogu selle ajavahemiku eest, mil igaüks neist JET‑is tegelikult töötas, kuid hüvitise maksmine selliste õiguste eest on piiratud hüvitatava ajavahemikuga.
90 Järelikult selleks, et määrata kindlaks pensioniõigustele vastav osa hüvitisest, tuleb iga hageja osas võtta arvesse kuupäev, mil JET nad esmakordselt tegelikult tööle võttis, mis võib olla hüvitatavast ajavahemikust varasem, kuna hüvitist kaotatud pensioniõiguste eest makstakse kuni viie aasta eest, mis vastab hüvitatavale ajavahemikule. Need maksimaalsed viis aastat ei ole seega ainuke aeg nende õiguste tekkimiseks. Tegelikult on iga hageja pensioniõiguste tekkimise aluseks kogu JET‑is töötamise periood ning vastavaid õigusi vähendatakse hüvitatava ajavahemiku kestuse ja kogu töötamisperioodi vahelise suhtarvu võrra vastavalt esialgse otsuse eespool osutatud põhjendustele.
91 Peale selle tuleb märkida, et pensioniõigustega seotud hüvitis ei tohi olla väiksem kui iga hageja nimel töötaja ja tööandja sissemaksetest moodustatud reservi kindlustusmatemaatiline väärtus hüvitatavale ajavahemikule vastava maksimaalse viie aasta alusel.
92 Seevastu juhul, kui eelkõige asjaolu tõttu, et hageja on töötanud JET‑is vähem kui kümme aastat, ei ole tal mingil juhul personalieeskirjade alusel õigust vanaduspensionile, vaid ainult lahkumistoetusele, siis sellise toetuse saamatajäämise eest makstav hüvitis, mida vähendatakse hüvitatava ajavahemiku kestuse ja kogu töötamisperioodi vahelise suhtarvu võrra, on käsitatav alternatiivina ning seda tuleb talle tingimata anda vastavalt esialgses otsuses toodud põhjendustele. Menetlust korraldavale meetmele antud hagejate vastusest nähtub, et oma viimastes nõuetes taotlevad hagejad nende isikute osas, kes on töötanud JET‑is alla kümne aasta, pensioniõiguste asemel lahkumistoetust.
93 Komisjoni poolt esitatud asjaolud ei väära ülalesitatud hinnangut.
94 Kuigi 17. mai 1990. aasta otsuses kohtuasjas C‑262/88: Barber (EKL 1990, lk I‑1889) piiras Euroopa Kohus EÜ artikli 141 tõlgenduse ajalist mõju õiguskindlusest tingitud ülekaalukatel põhjustel, mille kohaselt ei saa vaidlustada õiguslikke olukordi, mis on oma õigusmõju kaotanud, ei tundu see lahendus käesoleval juhul asjakohane.
95 Käesoleva juhtumi asjaolud, mis puudutavad komisjoni õigusvastasest tegevusest hagejatele tekkinud kahju hüvitamist, ei ole võrreldavad eelnevalt viidatud kohtuasjaga, kus tõusetus küsimus seoses pensioniskeemide tagasiulatuvalt läbivaatamisega kogu ühenduse territooriumil, millega oleksid kaasnenud märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed. Pealegi ei toonud kostja esile ühtegi ülekaalukast üldisest huvist kantud kaalutlust.
96 Peale selle ei saa nõustuda ka komisjoni väitega, mille kohaselt ei olnud JET‑il hüvitatava ajavahemiku eelsel ajal ühtegi pensionifondi ja seega kui anda hagejatele pensioniõigused nimetatud varasema perioodi alusel, annaks see neile eelise, mida JET‑is töötanud Euratomi teenistujad ei ole saanud.
97 Ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste, mida muu hulgas kohaldatakse ka Euratomi teenistujatele, artiklite 2 ja 39 koosmõjust ilmneb, et ajutistel teenistujatel on õigus vanaduspensionile või lahkumistoetusele Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjades ette nähtud tingimuste kohaselt. Nõukogu 30. mai 1978. aasta otsusele 78/471/Euratom ühisettevõtte JET loomise kohta (EÜT L 151, lk 10) lisatud JET‑i põhikirja − hagejate pensioniõiguste kindlaksmääramise osas asjakohases redaktsioonis – artiklis 8.5 viidatakse otsesõnu Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele seoses personali ajutiste teenistujatena tööle võtmisega, kellena oleks pidanud tööle võtma ka hagejad. Järelikult, isegi kui kohaldatavates dokumentides ette nähtud reeglistikku JET‑is töötavate Euratomi teenistujate suhtes praktikas ei järgitud, ei saa kostja sellele kahetsusväärsele asjaolule toetuda, kui asi puudutab komisjoni õigusvastase tegevusega hagejatele tekitatud kahju korvamiseks makstava hüvitise kindlaksmääramist.
98 Tuleb veel märkida, et kuigi hagejad on taotlenud pensioniõiguste hüvitamist 2001. aastal hagi esitamisest alates ja esialgses otsuses on sõnaselgelt sellise hüvitise saamise õigust tunnistatud, on komisjon jätnud oma väite tõesuse tõendamata ega ole esitanud täpsustavaid andmeid selle kohta, milliseid raskusi see võib praktikas põhjustada.
99 Eelnevast tuleneb, et pensioniõiguste kaotusega seoses hagejatele makstav hüvitis või vajaduse korral lahkumishüvitis määratakse vastavalt eespool esitatud põhjendustele käesoleva otsuse 3. lisa viiendas veerus toodu kohaselt.
Igal hagejal saada oleva hüvitise kogusumma
100 Esimese Astme Kohus leidis esialgses otsuses (punkt 164), et ühisettevõttes JET töötamise ajal tulenes hagejate kahju erinevusest töötasu, lisanduvate toetuste ja pensioniõiguste, mida hagejad oleksid saanud või omandanud, kui nad oleksid töötanud JET‑projekti juures ajutiste teenistujatena, ning töötasu, lisanduvate toetuste ja pensioniõiguste vahel, mida nad lepinguliste töötajatena tegelikult said või omandasid.
101 Kõigest eeltoodust tuleneb, et igale hagejale kõnesoleva kahju hüvitamiseks makstavaks lõplikuks summaks 31. detsembril 1999, mil hüvitatav ajavahemik igal juhul lõpeb, on käesoleva otsuse 3. lisa kuuendas veerus toodud kogusumma. Sellest kuupäevast alates lisandub kuni hüvitise tegeliku maksmiseni nimetatud summale 5,25‑protsendiline intressimäär, nagu eespool punktis 28 märgitud.
Hagejate hüvitistele kohalduv maksusüsteem
102 Pooled on toonud välja probleemid, mis võivad kerkida siseriiklikul tasandil käesoleva otsuse rakendamisel tulenevalt sellest, et Ühendkuningriigi maksuasutused on avaldanud tahet maksustada kui mitte hüvitiste põhisummat, siis vähemalt kõnesolevatele hüvitistele lisanduvaid intresse, mis läheb esialgse otsusega vastuollu.
103 Tuleb meenutada, et Esimese Astme Kohus leidis, et hagejale makstavale hüvitisele, mille eesmärk on korvata kaotatud palk ja sellele lisanduvad toetused netosummas, mille arvutamisel samade reeglite kohaselt võetakse arvesse ühenduse maks, tuleb kohaldada samasugust maksusüsteemi nagu ühenduste poolt oma teenistujatele makstavatele summadele vastavalt Euroopa ühenduste ametnike ja teenistujate privileege ja immuniteete käsitleva protokolli artiklile 16. Seega ei kohaldata kõnealuse, maksudeta netosummana käsitatud kahjuhüvitise suhtes siseriiklikke makse. Järelikult ei tule selliste maksude korvamiseks mingit täiendavat hüvitist maksta (esialgse otsuse punkt 173).
104 Esialgsest otsusest tuleneb, et nii igale hagejale makstavale hüvitise põhisummale kui ka lisanduvatele intressidele, mis väljendavad asjaomastele isikutele tekitatud kahju hüvitamiseks kulunud aja väärtust ja on seega põhisummast lahutamatud, ei saa ühelgi juhul kohaldada mingeid siseriiklikke makse, mille otsene mõju oleks kõnealuse kahjuhüvitise vähendamine. Lisaks ei ole esialgsest otsusest tulenevalt ühendus kohustatud maksma hagejatele mingit täiendavat hüvitist, mis ei oleks kuidagi seotud Esimese Astme Kohtu tuvastatud õigusvastase tegevusega, et korvata asjaomaste isikute lõplike hüvitiste vähenemine siseriiklike maksuotsuste tõttu, kuna selline raha eraldamine kasvataks ilma legitiimse põhjuseta liikmesriigi eelarvet.
105 Esimese Astme Kohus ei pea vajalikuks teha otsust nende võimalike menetluslike tagajärgede kohta, mis liikmesriigil sellisel juhul võivad tekkida ja mille asjakohasust hindab komisjon, ning ta saab ainult kinnitada, et hagejatele makstavad hüvitised on nii põhisumma kui intresside osas siseriiklikest maksudest täielikult vabastatud; selline maksuvabastus tuleneb eespool punktides 26 ja 28 märgitu kohaselt res judicata õigusjõudu omavast esialgsest otsusest.
Kohtukulud
Poolte argumendid
106 Hagejad, kes nõuavad kodukorra artikli 87 kohaselt kohtukulude väljamõistmist kostjalt, väidavad, et kuigi Esimese Astme Kohus piiras hüvitatavat ajavahemikku, ei ole nad kohtuvaidlust kaotanud ja et nende kohtukulud ei ole hüvitatava ajavahemiku suhtes proportsionaalsed.
107 Komisjon märgib, et hagejad ei saa väita, et otsus on tehtud nende kasuks, sest nad ei võitnud kohtuvaidlust ühes olulises küsimuses, mis puudutab nimelt aegumist, mille tagajärjel on nende esialgsed nõuded viie- või kuuekordselt vähenenud. Kuna Esimese Astme Kohus pühendas selle küsimuse käsitlemisele ligi pool esialgsest otsusest, siis komisjon leiab, et ta peaks hüvitama ainult pool hagejate kohtukuludest.
Esimese Astme Kohtu hinnang
108 Tuleb meenutada, et esialgse otsuse resolutiivosa punktis 4 otsustati kohtukulude kandmine otsustada hiljem.
109 Kodukorra artiklist 88, mis on käesolevas asjas kohaldatav, kuivõrd vaidlus on käsitatav ühenduse ja tema teenistujate vahelise vaidlusena (esialgse otsuse punkt 52), tuleneb, et sellisel juhul jäävad institutsiooni kulud tema enda kanda, ilma et see piiraks artikli 87 lõike 3 teise lõigu kohaldamist.
110 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 võib Esimese Astme Kohus otsustada kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema anda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või tegemist on eriliste põhjustega.
111 Kodukorra artikli 87 lõige 4 sätestab, et menetlusse astuvad liikmesriigid ja institutsioonid kannavad ise oma kohtukulud.
112 Tuleb märkida, et nii esialgse otsuse resolutiivosast kui ka selle aluseks olevatest põhjendustest tuleneb, et hagejate nõuded on olulises osas rahuldatud. Esimese Astme Kohus on tunnustanud õigust saada rahalist hüvitist kahju eest, mis igal hagejal on tekkinud seetõttu, et teda ei võetud ühisettevõttes JET töötamiseks tööle ühenduse ajutise teenistujana. Seega kostja väide, et Esimese Astme Kohus piiras hüvitatavat ajavahemikku, ei vähenda mingil viisil ühenduse täielikku vastutust õigusvastase tegevuse eest, mille puhul tuvastati selle olemasolu kogu selle aja jooksul, kui hagejad JET‑is töötasid.
113 Samuti peab märkima, et kuigi hagejate nõuded jäeti osaliselt rahuldamata, kuivõrd Esimese Astme Kohus ei nõustunud kõikide summadega, mida kõnesoleva kahju hüvitamiseks taotleti, saavad hagejad sellegipoolest suurema hüvitise, kui komisjon oli valmis neile maksma (vt eespool viidatud Euroopa Kohtu otsus Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon, punktid 363−365).
114 Neil asjaoludel tuleb otsustada, et Esimese Astme Kohtus toimunud kogu menetluse osas peab komisjon kandma oma kohtukulud ise ja ühtlasi hüvitama hagejate kohtukulud ning nõukogu kannab menetlusse astujana ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes,
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Komisjon peab maksma igale hagejale hüvitise, mis vastab käesoleva otsuse 3. lisa kuuendas veerus iga hageja kohta märgitud summale.
2. Alates 31. detsembrist 1999 kuni tegeliku maksmiseni lisandub sellele summale 5,25‑protendiline intressimäär.
3. Komisjon kannab ise oma kohtukulud ja hüvitab ühtlasi hagejate kohtukulud Esimese Astme Kohtus toimunud kogu menetluse osas.
4. Jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. juulil 2007 Luxembourgis.
Lisa 1
Hagejate nimekiri (13)
Atkins, T.F.Brickley, CarolEagle, Richard J.Fanthome, John G.Felton, RobertGaberscik, AlexanderGardener, MartinGrant, Michael GeorgeJunger, EdwardMarren, CliffordMarrs, BerylSands, DavidWalton, Robert C.
Lisa 2
Hageja nimi | Hüvitatava ajavahemiku algus | Palgaaste ja –järk hüvitatava ajavahemiku alguses |
Brickley | 1. märts 1996 | A5/2 |
Eagle | 1. märts 1996 | B1/8 |
Felton | 1. märts 1996 | A5/3 |
Gaberscik | 1. märts 1996 | A7/1 |
Gardener | 1. märts 1996 | B1/7 |
Grant | 1. märts 1996 | B2/4 |
Marren | 1. märts 1996 | B1/5 |
Marrs | 1. märts 1996 | B1/8 |
Sands | 1. märts 1996 | B2/1 |
Walton | 1. märts 1996 | A5/5 |
Lisa 3
Hageja nimi | Lepingulise töötajana saadud kogu netosissetulek (1) Siseriiklik sissetulek (GBP) | Võrreldava ajutise teenistuja kogu netosissetulek (2) Ühenduse sissetulek (GBP) | Vahe: Puhas saamata jäänud netosumma (3 = 2−1) (GBP) | Vahe: kumulatiivne saamata jäänud netosumma (4 = 3 ajakohastatud 31. detsembril 1999) (GBP) | Saamata jäänud vanaduspension (või lahkumistoetus) (5) (GBP) | Saamata jäänud kogusumma 31. detsembril 1999 (6 = 4 + 5) (GBP) |
Brickley | 55 885 | 127 702 | 71 817 | 78 799 | 12 233 | 91 033 |
Eagle | 102 784 | 186 517 | 83 734 | 90 189 | 147 220 | 237 410 |
Felton | 127 231 | 198 678 | 71 447 | 76 915 | 48 132 | 125 047 |
Gaberscik | 61 513 | 87 728 | 26 215 | 28 210 | 12 346 | 40 555 |
Gardener | 104 242 | 262 987 | 158 745 | 170 348 | 121 464 | 291 812 |
Grant | 62 745 | 167 619 | 104 875 | 111 738 | 127 730 | 239 467 |
Marren | 111 040 | 207 958 | 96 918 | 104 288 | 123 823 | 228 111 |
Marrs | 102 977 | 186 517 | 83 540 | 89 981 | 162 080 | 252 061 |
Sands | 72 970 | 157 228 | 84 259 | 90 038 | 88 551 | 178 589 |
Walton | 113 978 | 210 673 | 96 695 | 103 612 | 104 409 | 208 021 |