ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
12. september 2007(*)
Riigiabi – Ümberkorraldamisabi – Otsus, millega määratakse kokkusobimatu abi tagastamine – Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 13 lõige 1 – Solidaarvastutus
Kohtuasjas T‑196/02,
MTU Friedrichshafen GmbH, asukoht Friedrichshafen (Saksamaa), esindajad: advokaadid F. Montag ja T. Lübbig,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: V. Kreuschitz, V. Di Bucci ja T. Scharf,
kostja,
mille esemeks on taotlus tühistada komisjoni 9. aprilli 2002. aasta otsuse 2002/898/EÜ Saksamaa poolt SKL Motoren- und Systembautechnik GmbH’le antud riigiabi kohta (EÜT L 314, lk 75) artikli 3 lõige 2,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: esimees H. Legal, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka, V. Vadapalas, E. Moavero Milanesi ja N. Wahl,
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades kirjalikus menetluses ja 10. mai 2007. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 EÜ artikkel 87 sätestab:
„1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
[…]”
2 EÜ artikkel 88 näeb ette:
„[…]
2. Kui komisjon leiab pärast asjassepuutuvatelt isikutelt selgituste küsimist, et riigi poolt või riigi ressurssidest antav abi ei sobi ühisturuga kokku artikli 87 järgi või et sellist abi kasutatakse valel eesmärgil, siis otsustab komisjon, et asjassepuutuv riik peab säärase abi lõpetama või muutma seda komisjoni määratud tähtaja jooksul.
[…]”
3 Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ […] artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 10 kohaselt:
„1. Kui komisjoni käsutuses on ükskõik millisest allikast saadud teave väidetava ebaseadusliku abi kohta, kontrollib ta seda teavet viivitamata.
2. Vajaduse korral taotleb komisjon teavet kõnealuselt liikmesriigilt. Artikli 2 lõiget 2 ja artikli 5 lõiget 1 [ja 2] kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Kui liikmesriik artikli 5 lõike 2 kohasele meeldetuletusele vaatamata ei esita taotletud teavet komisjoni määratud tähtaja jooksul või kui ta ei esita seda täielikuna, nõuab komisjon teabe esitamist otsusega (edaspidi „teabe esitamise korraldus”). Otsuses määratakse kindlaks, millist teavet nõutakse, ja nähakse ette ajavahemik, mille jooksul see tuleb esitada.” [täpsustatud tõlge]
4 Määruse nr 659/1999 artikli 13 lõige 1 näeb ette:
„Võimaliku ebaseadusliku abi kontrollimise põhjal tuleb teha otsus vastavalt artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4. Kui otsustatakse algatada ametlik uurimismenetlus, lõpetatakse menetlus artiklis 7 ettenähtud otsusega. Kui liikmesriik ei järgi teabe esitamisega seotud korraldust, tehakse see otsus kättesaadava teabe põhjal.”
5 Sama määruse artikkel 14 sätestab:
„1. Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada (edaspidi „tagastamisotsus”). Komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega.
[…]”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
6 9. aprilli 1998. aasta kirjaga teatasid Saksamaa ametivõimud komisjonile Bundesanstalt für vereinigungsbedingte Sonderaufgaben’i (edaspidi „BvS”) vahendusel SKL Motoren- und Systemtechnik GmbH’le (edaspidi „SKL‑M”) tema ümberkorraldamise raames antud rahalisest abist. Üks osa sellest abist oli juba antud; toimik registreeriti kui teatamata jäetud abi viitenumbriga NN 56/98.
7 SKL-M, kes enne ümberkorraldamist kuulus Lintra Beteiligungsholding GmbH gruppi, on ettevõtjana tegev laevade ja paatide mootorite tootmise sektoris.
8 SKL-M ja suure võimsusega diiselmootorite tootmise sektoris tegeva ettevõtja MTU Friedrichshafen GmbH (edaspidi „MTU” või „hageja”) vahel tekkis BvS vahendusel 1997. aasta jooksul lepinguline suhe, mille eesmärk oli MTU poolt SKL-M-i ostmine.
9 5. novembril 1997 sõlmiti MTU ja SKL‑M-i vahel kaks lepingut. Esimese lepinguga anti MTU-le SKL-M-i osade ostuvõimalus koos võimalusega omandada kõik osad sümboolse hinnaga üks Saksa mark kuni 1. detsembrini 1999, hiljem „mõistliku hinnaga” kuni 31. detsembrini 2001. Teine leping (Wechselseitiger Lizenz- und Kooperationsvertag zwischen SKL-M und MTU, edaspidi „WLKV”), mis nägi ette ühisettevõtte loomise, kehtestas kahe ettevõtja olemasoleva oskusteabe ühiskasutuse ning kahe uut tüüpi mootori, st gaasimootori ja ridamootori kavandamise, tootmise ja müümise üksikasjalikud eeskirjad. Samal päeval sõlmiti kolmas leping BvS, Saksi-Anhalti liidumaa ja SKL-M-i vahel, mis reguleeris ümberkorraldamisabi maksmist.
10 Vaatamata sellele, et MTU loobus lõpuks eespool viidatud esimese lepinguga antud võimaluse kasutamisest ning loobus seega SKL-M-i ostmisest Saksamaa Liitvabariigi poolt SKL-M-ile varem makstud abiga seotud juriidilise ebakindluse tõttu, jätkasid SKL-M ja MTU siiski koostööd WLKV raames.
11 15. juunil 2000 kasutas MTU ära WLKV artiklit 5 ning vastavalt sellele sättele anti talle kolmandate isikute suhtes luba ainuõiguslikult kasutada WLKV-s ette nähtud oskusteavet, sh tööstusomandiõigusi või selliste õiguste registreerimistaotlusi, mis olid vähemalt sellel kuupäeval olemas. Vastutasuks selle õiguse eest sai SKL-M ühekordse makse vormis tasu, mis oli ette nähtud tekkinud arendamise kulude katmiseks WLKV I lisas toodud eelarve, st gaasimootorite jaoks 4,31 miljoni Saksa marga ja ridamootorite jaoks 2,4 miljoni Saksa marga ehk kokku 6,71 Saksa marga (3,43 miljoni euro) raames. SKL-M-ile anti WLKV artikli 5 raames samuti võimalus kasutada omaenda, sh MTU-le üleantud oskusteavet, sõltumata eespool viidatud intellektuaalomandiõigustest.
12 2000. aasta juulis määratleti oskusteave ning anti MTU käsutusse, kes maksis SKL-M-ile WLKV-ga ette nähtud summa.
13 Kuna pärast Saksamaa ametivõimude poolt edastatud teabe esialgset kontrolli leidis komisjon, et vaidlusalused meetmed tekitavad tõsiseid kahtlusi nende ühisturuga kokkusobivuse osas, teavitas komisjon 8. augusti 2000. aasta kirjaga Saksamaa ametivõime oma otsusest algatada EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus. See otsus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas (EÜT 2001, C 27, lk 5) ja komisjon kutsus asjassepuutuvaid isikuid üles andma selgitusi. Sellega seoses küsis komisjon ka Saksamaa ametivõimudelt, kas MTU sai SKL-M-ile antud abi või võis sellest kasu saada (ametliku uurimise alustamise otsuse punkt 103).
14 Selles kirjas ja lisatud kokkuvõttes märkis komisjon nimelt, et MTU ei ole kunagi olnud SKL-M-i õiguslik omanik, et eespool punktis 9 viidatud esimene leping andis talle ainult selleks võimaluse, ning sellel ajal, arvestades Saksamaa ametivõimude esitatud teavet, ei olnud kindel, kas MTU seda võimalust ka tegelikult kasutas. Komisjon märgib samuti, et 2000. aasta juunis lõpetas MTU SKL-M-iga WLKV raames koostöö. Komisjon leiab siiski, et alates 1997. aasta novembrist on SKL-M MTU juhtimiskontrolli all. Komisjonil on samuti kahtlusi selles osas, kas MTU valiti avatud pakkumismenetlusega võrreldava menetluse alusel. Komisjon järeldab sellest seega, et MTU sai või võiks tulevikus SKL-M-ile antud riigiabi saada erineval viisil: esiteks otseselt, kui selgub, et osa abist kasutati pigem MTU kui SKL-M-i huvides; teiseks WLKV abil tänu võimalusele, et MTU võis omandada kogu SKL-M-i oskusteabe enne koostööd või selle raames kindlaksmääratud hinna eest, kui ta otsustab seda võimalust kasutada ja kui hind ei vasta oskusteabe tegelikule või ettenähtud turuväärtusele.
15 1. septembril 2000 algatati SKL-M-i maksejõuetusmenetlus.
16 16. oktoobril 2000 ning 6. aprillil ja 17. oktoobril 2001 esitas Saksamaa Liitvabariik oma märkused ametliku uurimise alustamise otsuse kohta. Ükski asjassepuutuv kolmas isik ei esitanud märkusi otse komisjonile.
17 19. septembri 2001. aasta kirjas kohustas komisjon Saksamaa ametivõime esitama vajalikku teavet SKL-M-ile antud abi kokkusobivuse hindamiseks, kohaldades määruse nr 659/1999 artiklit 10. Selles kirjas märkis komisjon muu hulgas, et temale kättesaadav teave ei võimalda kindlaks teha, kas osa SKL-M-ile antud abist kasutati pigem MTU kui SKL-M-i huvides ega määrata kindlaks, kas MTU kasutas võimalust omandada SKL-M arendatud oskusteavet enne ja WLKV kohaldamise ajal kindlaksmääratud hinna eest ning kas see tasutud hind vastas selle tegelikule või ettenähtud turuväärtusele. Komisjon tuletab meelde, et sellise teabe puudumisel võtab ta lõpliku otsuse vastu tema käsutuses oleva teabe põhjal. Samuti kutsub ta Saksamaa ametivõime edastama kirja teabe esitamise korraldusega abi võimalikule saajale.
18 9. novembril 2001 tuletas komisjon Saksamaa ametivõimudele meelde, et kui nad ei järgi teabe esitamisega seotud korraldust, tehakse see otsus kättesaadava teabe põhjal kooskõlas määruse nr 659/1999 artikli 13 lõikega 1.
19 23. jaanuari, 26. veebruari ja 11. märtsi 2002. aasta kirjadega vastasid Saksamaa ametivõimud teabe esitamise korraldusele.
20 5. märtsi 2002. aasta kirjaga edastasid nad komisjonile MTU märkused ametliku uurimise alustamise otsuse kohta, eelkõige osas, mis puudutab oskusteabe kasutamist ja MTU poolt SKL-M-ile WLKV-d kohaldades tasutud hinda.
21 9. aprillil 2002 võttis komisjon vastu otsuse 2002/898/EÜ riigiabi kohta, mida Saksamaa andis SKL-M-ile (EÜT L 314, lk 75, edaspidi „vaidlustatud otsus”).
22 Vaidlustatud otsuse põhjenduste osas pealkirjaga „Abi hindamine” leidis komisjon ühelt poolt, et SLK-M-ile antud ümberkorraldamisabi ei vasta tingimustele, mis on sätestatud ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (EÜT 1994, C 368, lk 12), ja teiselt poolt leidis komisjon, et Saksamaa Liitvabariik ei ole esitanud piisavat teavet võimaldamaks välistada, et MTU sai WLKV abil kaudselt kasu SKL-M-i poolt ümberkorraldamise etapis kahju katmiseks saadud abist. Selles osas märkis komisjon nimelt, et MTU poolt SKL-M-ile makstud oskusteabe loovutamise hind, mis arvutati 1997. aastal hinnatud arenduskulude põhjal, on 5,30 miljoni Saksa marga võrra väiksem kui SKL-M-i kantud tegelikud arenduskulud. Kuna Saksamaa ametivõimud ei ole esitanud objektiivset teavet oskusteabe tegeliku või ettenähtud turuväärtuse kohta, leidis komisjon, et SKL-M-ile antud ümberkorraldamisabi on võidud kasutada vähemalt osaliselt sellise oskusteabe arendamisega tekkinud kahju korvamiseks, mida on võidud kasutada pigem MTU kui SKL-M-i huvides, ning SKL-M, mida kontrollib riik, pidi kandma finantsriski, mis ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele. Vaidlustatud otsuse 86. põhjenduse kohaselt võib oskusteabe ülekandmine seega vastata MTU-le riigi ressursside ülekandmisele maksimaalses summas 5,30 miljonit Saksa marka.
23 Vaidlustatud otsuse resolutsiooni artiklis 1 täpsustatakse, et Saksamaa ametivõimude poolt SKL-M-ile antud riigiabi summas 67,017 miljonit Saksa marka (34,26 miljonit eurot) on ühisturuga kokkusobimatu, samas kui selle artikli 3 lõige 2 toob välja, et kogu summast, mille tagastamist Saksamaa ametivõimud peavad nõudma, peavad 5,30 miljoni Saksa marga (2,71 miljonit eurot) suuruse summa solidaarkorras tagastama SKL-M ja MTU.
Menetlus ja poolte nõuded
24 Neil asjaoludel esitas hageja EÜ artikli 230 alusel hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 28. juunil 2002.
25 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Esimese Astme Kohus (neljas koda laiendatud koosseisus) alustada suulist menetlust.
26 Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele kuulati ära 10. mai 2007. aasta kohtuistungil.
27 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsuse artikli 3 lõige 2 osas, milles see säte kohustab teda solidaarkorras tagastama 5,30 miljoni Saksa marga (2,71 miljoni euro) suuruse summa;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
28 Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
29 Tühistamistaotluse toetuseks toob hageja sisuliselt välja kaks väidet. Esimene väide tuleneb põhjendamise puudustest ja nende õigusnormide rikkumisest, mis puudutavad tingimuste olemasolu, mille põhjal võib järeldada, et talle on antud riigiabi. Teine väide tuleneb määruse nr 659/1999 artikli 13 lõike 1 ebaõigest kohaldamisest ja faktiliste asjaolude õige ja erapooletu uurimise menetlustagatise rikkumisest.
30 Komisjon vaidlustab mõlema väite põhjendatuse.
31 Kõigepealt tuleb uurida teist väidet, mis tuleneb määruse nr 659/1999 artikli 13 lõike 1 ebaõigest kohaldamisest ja faktiliste asjaolude õige ja erapooletu uurimise menetlustagatise rikkumisest.
Poolte argumendid
32 Hageja märgib, et määruse nr 659/1999 artikli 13 lõike 1 kohaselt võib komisjon teha lõpliku otsuse kättesaadava teabe põhjal, kui liikmesriik ei järgi teabe esitamisega seotud korraldust. Käesoleval juhul leiab hageja, et vastupidi sellele, mis on välja toodud vaidlustatud otsuses, oli komisjonil selle otsuse vastuvõtmise hetkel kogu vajalik teave olemas. Seetõttu leiab hageja, et komisjon on ebaõigesti piirdunud vaidlustatud otsuse tegemisel määruse nr 659/1999 artikli 13 lõike 1 mõttes „kättesaadava teabega” ja eriti viitamisega SKL-M-i pankrotihalduri 9. jaanuari 2002. aasta kirjale, dokumendile, mida Saksamaa ametivõimud ei ole ise esitanud.
33 Lisaks leiab hageja, et Esimese Astme Kohtu praktika kohaselt (21. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑206/99: Métropole télévision vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑1057, punkt 57) on komisjonil kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki antud asjas olulisi asjaolusid. Tema arvates jättis komisjon teatud teabe tähelepanuta, samas kui ta võttis arvesse ainult seda teavet, mis oli hagejale ebasoodus. Hageja lisab, et kui komisjonil oli kahtlusi hageja esitatud teabe osas, oleks ta võinud pöörduda liitvabariigi valitsuse või hageja enda poole, et taotleda näiteks ekspertiisiaruannet.
34 Samuti leiab hageja, et õigusriigi ja hea halduse põhimõtetega on vastuolus see, et komisjon kohustab ettevõtet tagastama täpselt arvutatud summat ilma eelnevalt tõendamata, et see summa maksti talle ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi alusel. Ta tõstatab küsimuse komisjoni pädevusest võtta vastu vaidlustatud otsuse artikli 3 lõige 2, kuna see institutsioon ei või abi tagastamist nõuda muudelt isikutelt kui abi saajalt. Hageja märgib ka, et määrus nr 659/1999 ei tunnista solidaarvastutuse olemasolu, mida pealegi ei saa ilma otsese õigusliku aluseta ette näha haldusmenetluses, millele kohaldatakse õigusriigi põhimõtet. Lõpuks ei ole hageja arvates komisjoni argumendid, mis puudutavad solidaarvastutust konkurentsivastases kartellis osalevatele ettevõtjatele määratud trahvide valdkonnas, käesoleval juhul asjakohased.
35 Komisjon leiab, et ta võttis vaidlustatud otsuse vastu toimikust tulenevate asjaolude põhjal ning tema käsutuses ei olnud kasulikku teavet eelise osas, mida MTU võis saada või asjaomase oskusteabe turuväärtuse küsimuses. Ta rõhutab selles osas, et MTU möönis 5. märtsil 2002 Saksamaa ametivõimude poolt edastatud märkuste kaudu vaikimisi, et oskusteabe arendamise kulutused olid suuremad prototüüpide turuväärtusest. Seetõttu leiab komisjon, et vaidlustatud otsus tehti õigesti ainult toimikust tulenevaid asjaolusid arvestades.
36 Komisjon lisab, et kooskõlas riigiabi menetlust reguleerivate põhimõtetega on käesoleval juhul ainult Saksamaa Liitvabariigil täies ulatuses pooltele omistatud õigused. Seega on selle riigi esitatud argumendid vaidlustatud otsuse jaoks otsustavad. Komisjon märgib, et kuigi võimalik või tegelik abisaaja võib osaleda uurimismenetluses, ei ole tal komisjoni arvates mingit õigust selleks, et see institutsioon annaks talle võimaluse kontrollida liikmesriigi poolt edastatud teavet. Viidates Euroopa Kohtu praktikale (24. septembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑74/00 P ja C‑75/00 P: Falck ja Acciaierie di Bolzano vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑7869, punkt 84) leiab komisjon, et kuna MTU ei kasutanud võimalust esitada vaidlusaluse abi uurimismenetluse ajal märkusi, ei ole ühtegi tema õigust rikutud.
37 Lisaks rõhutab komisjon, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal tema käsutuses oleva teabe põhjal ei saanud ta teha otsust ainult ühe ettevõtja kahjuks. Seetõttu pidi ta määrama selle abi tagastamise eest solidaarselt vastutavaks SKL-M-i ja MTU.
38 Komisjoni arvates ei saa sellist solidaarvastutust ühenduse õiguses kahtluse alla seada. Selline vastutus on konkurentsiõiguse valdkonnas juba tunnustatud, isegi siis, kui seda ei ole selgelt sätestatud üheski tekstis (Esimese Astme Kohtu 14. mai 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑339/94–T‑342/94: Metsä-Serla jt vs. komisjon, EKL 1998, lk II‑1727, punkt 42 jj). Seega ei takista riigiabi puudutavas menetluses miski analoogse lähenemise tunnustamist.
Esimese Astme Kohtu hinnang
39 Määruse nr 659/1999 artikli 13 lõige 1 võttis üle ja jäädvustas Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt võib komisjon teha otsuse talle kättesaadava teabe alusel juhul, kui asjassepuutuv liikmesriik rikub koostöökohustust ja keeldub edastamast teavet, mille esitamist on komisjon abi ühisturuga kokkusobimise uurimise eesmärgil nõudnud (Euroopa Kohtu 14. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑301/87: Prantsusmaa vs. komisjon, nn Boussac’i kohtuotsus, EKL 1990, lk I‑307, punktid 19 ja 22; 13. aprilli 1994. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑324/90 ja C‑342/90: Saksamaa ja Pleuger Worthington vs. komisjon, EKL 1994, lk I‑1173, punkt 26).
40 Siiski peab komisjon, arvestades komisjonile antud õiguse väga laia ulatust, enne sellise otsuse vastuvõtmist täitma teatud menetlusnorme (Esimese Astme Kohtu 19. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑318/00: Freistaat Thüringen vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑4179, punkt 73). Need nõuded on sätestatud määruse nr 659/1999 artikli 5 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1.
41 Täpsemalt näeb määruse nr 659/1999 artikli 10 lõige 3 ette, et „kui liikmesriik artikli 5 lõike 2 kohasele meeldetuletusele vaatamata ei esita taotletud teavet komisjoni määratud tähtaja jooksul või kui ta ei esita seda täielikuna, nõuab komisjon teabe esitamist otsusega”. Vastavalt selle sätte viimasele lausele peab see teabe esitamise korraldus lisaks täpsustama, „millist teavet nõutakse” ja nägema ette „ajavahemiku, mille jooksul see tuleb esitada”. Sama määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib komisjon ainult siis, „kui liikmesriik ei järgi teabe esitamisega seotud korraldust”, lõpetada menetluse ja võtta „kättesaadava teabe põhjal” vastu abi ühisturuga kokkusobivaks või kokkusobimatuks tunnistamise otsuse.
42 Neid kaalutlusi arvestades tuleb esiteks uurida, kas käesoleval juhul oli komisjonil määruse nr 659/1999 artikli 13 lõike 1 kohaselt õigus teha vaidlustatud otsus ja eelkõige panna MTU-le solidaarvastutuse korras kohustus tagastada SKL-M-le antud üks osa abist temale kättesaadava teabe põhjal.
43 Esiteks nähtub eespool punktides 13–20 meelde tuletatud haldusmenetluse kulgemisest, et komisjon järgis esmalt kohtupraktikaga ning seejärel määruse nr 659/1999 artikli 10 lõikega 3 ja artikli 13 lõikega 1 kehtestatud menetlusnorme, selleks et ta võiks teha vaidlustatud otsuse kättesaadava teabe põhjal.
44 Vähemalt kolmel korral kutsus komisjon Saksamaa ametivõime üles esitama talle vajalikku teavet, et kontrollida vaidlusaluse abi kokkusobivust ühisturuga. Seda tehes ei jätnud ta täpsustamata, „millist teavet nõutakse” ega ette nägemata „ajavahemikku, mille jooksul see tuleb esitada”. Lõpuks tuletas komisjon Saksamaa ametivõimudele veel meelde, et kui nad ei järgi teabe esitamisega seotud korraldust kümne päeva jooksul, võetakse otsus vastu kättesaadava teabe põhjal.
45 Teiseks tuleb meelde tuletada, et määruse nr 659/1999 artikli 13 lõige 1 lubab lõpetada ametliku uurimismenetluse sama määruse artiklis 7 ette nähtud otsusega. Täpsemalt, kui liikmesriik ei esita komisjonile teavet, mida komisjon on tal käskinud esitada, võib komisjon võtta abi kokkusobimatuks tunnistamise otsuse vastu kättesaadava teabe põhjal ning vajalikul juhul määrata, et asjaomane liikmesriik peab kooskõlas määruse nr 659/1999 artikliga 14 saama abisaajalt abi tagasi.
46 Siiski ei või komisjon määruse nr 659/1999 artikli 13 lõike 1 kohaselt panna teatud ettevõtjale isegi solidaarvastutuse korras kohustust tagastada kindlaksmääratud osa kokkusobimatuks tunnistatud abi summast, kui riigi ressursside ülekandmine, millest nimetatud ettevõtja kasu sai, on hüpoteetiline.
47 Ühelt poolt, nagu nähtub vaidlustatud otsuse järeldustest, mis on esitatud eelkõige 88. põhjenduses, piirdub komisjon selle tuvastamisega, et „kättesaadav teave ei võimalda välistada”, et MTU sai abi saanud ettevõtja SKL-M-i ressursside ülekandmisest kasu, kui oskusteavet omandati soodsaks peetud tingimustel.
48 Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsuses sisalduv solidaarvastutuse korras tagastamise kohustus põhineb oletustel, mida komisjoni käsutuses olev teave ei võimalda ei kinnitada ega ümber lükata.
49 Teiselt poolt, kuna vaidlustatud otsus paneb hagejale kohustuse solidaarvastutuse korras tagastada üks osa abist, on siseriiklike ametivõimude ülesanne saada see hagejalt tagasi, kui SKL-M ei suuda selle tagastamist tagada, ilma et nimetatud siseriiklikud ametivõimud võiksid selle solidaarkohustuse põhjendatust hinnata.
50 Selline olukord ei ole mingil viisil EÜ asutamislepinguga riigiabi valdkonnas kehtestatud menetluse kohaldamise vajalik tagajärg, kuna liikmesriik, kes annab abi, mille tagastamine määratakse, on igal juhul kohustatud nõudma abi tagastamist tegelike abisaajate poolt komisjoni kontrolli all, ilma et oleks vaja abisaajaid tagastamisotsuses ilmtingimata mainida ning seda enam täpsustada summade suurust, mille tagastamine igal abisaajal lasub.
51 Sellest tuleneb, et käesoleva juhu asjaoludel ei saa komisjon õiguspäraselt toetuda määruse nr 659/1999 artikli 13 lõikele 1, et panna MTU-le vaidlustatud otsusega kohustus solidaarvastutuse korras tagastada üks osa SKL-M-ile antud abist.
52 Ilma et oleks vaja teist hageja esitatud väidet uurida, tuleb seega otsuse artikli 3 lõige 2 tühistada osas, milles viimati nimetatut kohustatakse solidaarvastutuse korras tagastama 2,71 miljoni euro suurune summa.
Kohtukulud
53 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja komisjonilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 9. aprilli 2002. aasta otsuse 2002/898/EÜ Saksamaa poolt SKL Motoren- und Systembautechnik GmbH’le antud riigiabi kohta artikli 3 lõige 2 osas, milles MTU Friedrichshafen GmbH’d kohustatakse solidaarvastutuse korras tagastama 2,71 miljoni euro suurune summa.
2. Mõista MTU Friedrichshafen’i kohtukulud välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Legal | Wiszniewska-Białecka | Vadapalas |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. septembril 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |