Kohtuasi C‑101/05

Skatteverket

versus

A

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Regeringsrätten)

Kapitali vaba liikumine – Kapitali liikumise piirangud liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel – Kapitalitulu maksustamine – Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuvale äriühingule jaotatavad dividendid – Vabastus – Kolmandas riigis asuva äriühingu jaotatavad dividendid – Maksuvabastus, mis eeldab teabevahetuse sätet sisaldava maksulepingu olemasolu – Maksujärelevalve tõhusus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        (EÜ artiklid 56 ja 58) Kapitali vaba liikumine – Asutamislepingu sätted

(EÜ artikli 56 lõige 1, EÜ artikli 57 lõige 1 ja EÜ artikkel 58)

2.        Kapitali vaba liikumine – Piirangud

(EÜ artikli 56 lõige 1)

3.        Kapitali vaba liikumine – Kapitali liikumise piirangud kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest

(EÜ artikli 57 lõige 1)

4.        Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Maksuõigusnormid – Tulumaks

(EÜ artiklid 56 ja 58)

1.        Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kapitali liikumise küsimustes võib siseriiklikus kohtus tugineda EÜ artikli 56 lõikele 1, koosmõjus artiklitega 57 ja 58, ning olenemata asjassepuutuva kapitali liikumise liigist võib see kaasa tuua nende sätetega vastuolus oleva siseriikliku õiguse kohaldamata jätmise. Nimelt on EÜ artikli 56 lõikel 1 vahetu õigusmõju ilma, et tuleks eristada EÜ artikli 57 lõikes 1 loetletud ja seal loetlemata kapitali liikumise liike, arvestades, et EÜ artikli 57 lõikes 1 sätestatud erand ei saa seada piiranguid sellele, et EÜ artikli 56 lõige 1 annab isikutele õigusi, mille tagamiseks nad võivad kohtusse pöörduda.

(vt punktid 26 ja 27)

2.        Kapitali liikumise piirangu mõistet tuleb tõlgendada ühtemoodi nii liikmesriikidevahelistes suhetes kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes. Kuigi kolmandate riikidega kapitali liikumise liberaliseerimine võib kindlasti teenida ka muid eesmärke, eriti ühenduse ühisraha usaldusväärsuse tagamist maailma finantsturgudel ja maailma mastaabiga finantskeskuste püsimist liikmesriikides, tuleb tunnistada, et kuna kapitali vaba liikumise põhimõte laieneb EÜ artikli 56 lõike 1 kohaselt ka kapitali liikumisele kolmandate riikide ja liikmesriikide vahel, on viimased otsustanud selle põhimõtte sätestada samasse artiklisse ja samas sõnastuses kohalduvana nii ühendusesisesele kapitali liikumisele kui ka suhetele kolmandate riikidega. Lisaks nähtub asutamislepingu kapitali ja maksete peatüki sätetest nende kogumis, et arvestamaks asjaoluga, et kapitali liikumise liberaliseerimise eesmärk ja õiguslik kontekst on erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste suhetega või kapitali vaba liikumisega liikmesriikide vahel, on viimased pidanud vajalikuks kehtestada kaitseklauslid ja erandid, mis kohalduvad spetsiifiliselt kapitali liikumisele kolmandatesse riikidesse või kolmandates riikidest.

(vt punktid 31 ja 32, 38)

3.        Mõiste „31. detsembril 1993 kehtivad piirangud”, nagu see on sätestatud EÜ artikli 57 lõikes 1, eeldab, et õiguslik raamistik, mille osa kõnesolev piirang on, on olnud katkematult alates sellest kuupäevast liikmesriigi õiguskorra osa. Tuleb aga mainida, et pärast seda kuupäeva vastuvõetud liikmesriigi õigusakt ei jää vaid selle asjaolu tõttu automaatselt nimetatud lõikega kehtestatud eriregulatsiooni kohaldamisalast välja, kuna seda võimalust tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki neid õigusnorme, mis on sisuliselt identsed eelnevalt kehtinud õigusnormidega, või mis vaid vähendavad või tühistavad eelnevalt kehtinud õigusnormides sätestatud ühenduse õiguste ja vabaduste teostamise piirangu. Samas ei kuulu selle eriregulatsiooni kohaldamisalasse need õigusnormid, mis on kehtestatud eelnevaga võrreldes uutel alustel ja mis kehtestavad uusi kordi. Seega ei hõlma nimetatud eriregulatsioon sätteid, mis – olles sisuliselt identsed 31. detsembril 1993 kehtinud sätetega – kehtestasid õiguskorras uuesti kapitali liikumise piirangu, mis varasema õigusnormi kehtetuks tunnistamise tulemusena enam ei kehtinud.

(vt punktid 48 ja 49)

4.        EÜ artikleid 56 ja 58 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigus, mille kohaselt saab tütarettevõtja aktsiates makstavatele dividendidele tulumaksuvabastuse anda vaid juhul, kui dividende jaotava äriühingu asukoht on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigis või riigis, kellega maksuga maksustav riik on sõlminud maksulepingu, mis sisaldab sätet teabevahetuse kohta, ja kui see maksuvabastus sõltub teatud tingimuste täitmisest, mida liikmesriigi pädevad ametiasutused saavad aga kontrollida vaid teabe saamisel dividende jaotava äriühingu asukohariigilt.

Kui need õigusnormid sisaldavad liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kapitali liikumise piirangut, pärssides asjassepuutuva liikmesriigi residendist maksumaksja tahet investeerida oma kapitali väljaspool EMP‑d asuvasse äriühingusse, võivad need olla põhjendatud maksujärelevalve tõhususe tagamise vajadusega, tingimusel, et järgitud on proportsionaalsuse nõuet, st et meede peab olema sobiv tema võtmise tinginud eesmärgi saavutamiseks ega ületa selle saavutamiseks vajalikku. Muidugi ei saa liikmesriik tugineda teiselt liikmesriigilt koostöö taotlemise võimatusele, selleks et teostada uurimist või koguda teavet maksusoodustuse andmisest keeldumise põhjendamiseks. Kuid seda põhimõtet, mis puudutab liikumisvabaduste teostamise piiranguid ühenduse sees, ei saa täies ulatuses üle kanda liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisele kapitali liikumisele, kuna see toimub erinevas õiguslikus kontekstis võrreldes liikmesriikidevahelise kapitali liikumisega. Järelikult, kui liikmesriigi õiguse kohaselt sõltub maksusoodustuse andmine teatud tingimuste täitmisest, mida saab aga kontrollida vaid teabe saamisel kolmanda riigi pädevatelt ametiasutustelt, võib liikmesriik üldjuhul õiguspäraselt keelduda maksusoodustuse andmisest, kui – ja eriti siis, kui kolmandal riigil ei ole lepingulist kohustust asjakohast teavet edastada – osutub võimatuks kolmandalt riigilt seda teavet saada.

(vt punktid 42 ja 43, 55 ja 56, 58, 60, 63, 67 ning resolutiivosa)