16. jaanuaril 2012 esitatud hagi - Hagenmeyer ja Hahn versus komisjon

(Kohtuasi T-17/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Moritz Hagenmeyer (Hamburg, Saksamaa), Andreas Hahn (Hannover, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Teufer)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada komisjoni 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1170/2011, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate haigestumise riski vähendamisele viitavate tervisealaste väidete esitamist (ELT L 299, lk 1), see osa, mis puudutab hagejate taotletud väidet "vee regulaarne tarbimine olulistes kogustes võib vähendada dehüdratatsiooni ja sellega kaasneva tegutsemisvõime languse riski";

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta² kohaselt on toidu kohta esitatavad tervisealased väited keelatud, kui komisjon ei ole neid vastavalt sellele määrusele lubanud ning kui need ei ole loetletud lubatavate väidete nimekirjas.

Käesoleva hagiga vaidlustatakse komisjoni 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1170/2011, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate haigestumise riski vähendamisele viitavate tervisealaste väidete esitamist, osas, milles sellega jäeti rahuldamata taotlus kanda lubatavate väidete nimekirja haiguseriski vähendamist puudutav väide: "Vee regulaarne tarbimine olulistes kogustes võib vähendada dehüdratatsiooni ja sellega kaasneva tegutsemisvõime languse riski".

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad üheksa väidet.

Esimene väide, et riskitegurit ei ole vaja nimetada

Hagejad väidavad esiteks, et kostja tegi "riskiteguri" nimetamise loataotluses kohustuslikuks, kuigi määrus nr 1924/2006 sellist kohustust ette ei näe.

Teine väide, et loataotluses jäeti tähelepanuta "riskiteguri" tegelik nimetamine

Lisaks väidavad hagejad, et kostja jättis tähelepanuta, et hagejad tegelikult nimetasid oma taotletud tervisealase väite sõnastamise ettepanekutes "riskitegurit".

Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet

Hagejad väidavad ka, et määrus nr 1170/2011 on tervikuna ebaproportsionaalne.

Neljas väide, et puudub piisav õiguslik alus

Peale selle puudub hagejate arvates vaidlustatud määrusel piisav õiguslik alus, kuna see tugineb määruse nr 1924/2006 artikli 17 sätetele koostoimes artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 10 lõike 1 sätetega, mis on omakorda liidu õigusega ning eeskätt proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus.

Viies väide, et selline õigusakt ei ole lubatud

Viiendaks väidavad hagejad, et kostja rikkus olulisi menetlusnorme, kui ta võttis määruses nr 1924/2006 ette nähtud otsuse asemel vastu määruse.

Kuues väide, et rikutud on pädevuse jaotust

Kuuendaks väidavad hagejad, et kostja ei arvestanud menetluses määruses nr 1924/2006 ette nähtud pädevuse jaotusega kostja, Euroopa Toiduohutusameti ja Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit'i vahel.

Seitsmes väide, et otsus ei ole tehtud tähtaegselt

Lisaks väidavad hagejad, et arvesse ei võetud loataotluse edastamiseks, teadusliku arvamuse koostamiseks ja loa andmise kohta otsuse tegemiseks ette nähtud kohustuslikke tähtaegu, mis on sätestatud määruses nr 1924/2006.

Kaheksas väide, et väidetega ei ole piisavalt arvestatud

Hagejad väidavad ka, et kostja rikkus olulisi menetlusnorme, kuna ta jättis loa andmise kohta otsuse tegemisel olulise osa hagejate ja menetlusse kaasatud huvitatud kolmandate isikute väidetest tähelepanuta.

Üheksas väide, et põhjendus on puudulik

Lõpuks väidavad hagejad, et kostja ei ole piisavalt täitnud ELTL artikli 296 teises lõigus sätestatud põhjendamiskohustust.

____________

¹ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete koht (ELT L 404, lk 9).

² - Komisjoni 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1170/2011, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate haigestumise riski vähendamisele viitavate tervisealaste väidete esitamist (ELT L 299, lk 1).