KOHTUJURISTI ETTEPANEK
VERICA TRSTENJAK
esitatud 11. septembril 20081(1)
Kohtuasi C‑52/07
Kanal 5 Ltd,
TV 4 AB
versus
Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå (STIM)
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Marknadsdomstolen (Rootsi))
EÜ artikkel 82 – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioon – Faktiliselt monopoolses seisundis olev organisatsioon – Telelevi – Tasu arvestamise meetod
Sisukord
I. Sissejuhatus
II. Õiguslik raamistik
A. Ühenduse õigus
B. Siseriiklik õigus
III. Asjaolud, menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimus
A. Asjaolud
B. Menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimus
IV. Menetlus Euroopa Kohtus
V. Poolte väited ja argumendid
VI. Õiguslik hinnang
A. Sissejuhatavad märkused
B. Esimene eelotsuse küsimus
1. STIM‑i teenus
2. Tasu
3. Tasu ja teenuse vaheline proportsioon
a) Fikseeritud osa tuludest
b) Muutuv osa tuludest
4. Järeldus
C. Teine ja kolmas eelotsuse küsimus
1. Arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab
a) Autoriõigusega kaitstud muusikateoste identifitseerimine ja nende kasutamise arvuline kindaksmääramine
b) Vaatajate identifitseerimine ja arvuline kindlakstegemine
c) Tulude suurendamisele kaasa aitavate muude tegurite arvestamine
d) Järeldus
2. Teistel alustel põhinevad võimalikud arvutusmeetodid
D. Neljas eelotsuse küsimus
1. Erinevad tingimused võrdväärse soorituse puhul
2. Konkurentsisuhe
3. Järeldus
VII. Ettepanek
I. Sissejuhatus
1. Käesoleva eelotsusetaotluse ese on tasu, mida Rootsi autorite ühing nõuab telekanalitelt kõikide tema hallatavate autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise eest. Küsimused tekivad eratelekanalite ja Rootsi autorite ühingu vahelises kohtuvaidluses. Nimetatud kohtuvaidluses taotlevad eratelekanalid seda, et autorite ühingul keelataks tasu arvutamisel teatud arvutusmeetodite kasutamine. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas teatud meetodite kasutamine tasu arvutamisel on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine EÜ artikli 82 tähenduses.
II. Õiguslik raamistik
A. Ühenduse õigus
2. EÜ artikli 82 kohaselt on ühisturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt keelatud kui ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellised kuritarvitused võivad seisneda iseäranis:
a) ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otseses või kaudses kehtestamises;
b) toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramises tarbijate kahjuks;
c) erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
d) selles, et lepingu sõlmimise eeltingimuseks seatakse teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud lepingu objektiga.
B. Siseriiklik õigus
3. Rootsis reguleerib autoriõigust lag (1960:729) om upphovsrätt till litterära och konstnärliga verk (kirjandus- ja kunstiteoste autoriõiguse seadus 1960:729; edaspidi „URL”). Selle kohaselt on muusikateose autoril ainuõigus kontrollida eeskätt oma muusikateose avalikku esitamist ja edastamist (edaspidi „esitamisõigused”) ning ka salvestamist ja reprodutseerimist (edaspidi „salvestamisõigused”). Kolmandad isikud ei tohi tema teost ilma autori loata (litsentsita) esitada, salvestada ega reprodutseerida. Autor võib litsentsi andmise eest nõuda litsentsitasu.
4. Telekanalite jaoks näeb Rootsi autoriõigus ette erinormid. URL § 42a ja ULR § 42e kohaselt võivad telekanalid saada autorite ühingult, kes esindab teatud autoriõigusega kaitstud valdkonnas enamikku Rootsi autoreid, „lepingulise litsentsi”. Kui telekanalitel on selline „lepinguline litsents”, võib Rootsi valitsus anda neile üldlitsentsi asjaomaste autoriõigusega kaitstud teoste kasutamiseks. Üksikute autorite luba ei ole sellisel juhul enam vajalik.
5. Konkurrenslagen’i (1993:20) (konkurentsiseadus 1993:20, edaspidi „KL”) § 23 näeb ette, et Konkurrensverket (Rootsi konkurentsiamet) võib kohustada ettevõtjat lõpetama EÜ artikli 82 rikkumine. Sama paragrahv näeb ette, et rikkumise tõttu kahju kannatanud ettevõtja võib esitada hagi Marknadsdomstolen’isse (äriõigust puudutavaid asju läbivaatav kohus), kui konkurentsiamet tema kaebust ei rahulda.
III. Asjaolud, menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimus
A. Asjaolud
6. Kanal 5 Ltd (edaspidi „Kanal 5”) ja TV 4 AB (edaspidi „TV 4”) on eraõiguslikud telekanalid. Sverige Television (edaspidi „SVT”) on avalik-õiguslik telekanal.
7. Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå u. p. a. (edaspidi „STIM”) on autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioon (edaspidi „autorite ühing”). STIM‑i liikmed on muusikateoste autorid ja kirjastajad. Liitumisega annavad liikmed STIM‑ile üle oma õiguse nõuda telekanalitelt autoriõiguste kasutamise eest tasu. STIM esitab nõude telekanalitele ja jaotab saadud tasu oma liikmete vahel.
8. STIM on sõlminud teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvate sõsarühingutega vastastikuse esindamise lepingud. Nende kohaselt võib STIM esindada Rootsis nii kõiki tema enda hallatavaid autoriõigusega kaitstud muusikateoseid(2) kui ka sõsarühingute hallatavaid autoriõigusega kaitstud muusikateoseid.
9. Tasu suuruse määramisel kasutab STIM telekanalite suhtes kolme erinevat meetodit:
– Telekanalitele Kanal 5 ja TV 4 esitab STIM tasunõude nn põhitariifi alusel. Selle kohaselt nõuab STIM teatud osa telekanalite nendest tuludest, mida telekanalid teenivad reklaamilõikudest või teise võimalusena reklaamilõikudest ja liitumislepingutest (edaspidi „reklaami- ja liitumislepingute tulud”). Nimetatud osa ei ole fikseeritud; pigem määratakse telekanali aastas edastatud muusika mahu alusel kindlaks protsent. Nimetatud osa küll suureneb ja väheneb sõltuvalt aastas edastatud muusika mahust, kuid ei ole muusika mahuga võrdväärne, vaid jääb tunduvalt madalamaks.(3) Samal ajal tehakse teatud mahaarvamisi müügikulude katmiseks.(4)
Aastas edastatud muusika mahu moodustab telekanali aastase kogusaateaja see osa, mille jooksul telekanal kasutab autoriõigusega kaitstud muusikateoseid. Aastas edastatud muusika maht tehakse kindlaks aruannete põhjal, mida Kanal 5 ja TV 4 STIM‑ile esitavad. Nimetatud aruannetest nähtub, kui kaua autoriõigusega kaitstud muusikateost üksikutes saadetes kasutati. Aastas edastatud muusika maht tehakse kindlaks tagantjärele kogu aasta kohta.
– SVT‑lt nõuab STIM tasu teise arvestusmudeli alusel. SVT rahastamisallikateks on peamiselt riigilõivud, reklaamitulud telekanalil sama hästi kui puuduvad. Seetõttu võetakse SVT puhul aluseks oletuslikud reklaamilepingute tulud.(5) STIM nõuab SVT‑lt nimetatud oletuslikest reklaamilepingute tuludest osa, mis vastab muusika mahule, mida SVT aastas edastab. SVT aastas edastatud muusika mahtu ennustatakse aga eelnevalt. SVT tegelikult edastatud muusika mahu tagantjärele arvestamist ei toimu.
– Nn minimaaltariifi kohaldab STIM telekanalite puhul, kelle käive ei ole veel suur. See tariif lähtub aastas muusika edastamise tundidest ja vaatamise tegelikust kestusest asjaomases telekanalis. Vaatamise tegeliku kestuse arvutamisel võetakse aluseks inimeste arv päevas.(6)
B. Menetlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimus
10. Kanal 5 ja TV 4 pöördusid 2004. aasta oktoobris Konkurrensverketi poole taotlusega, et viimane teeks STIM‑ile ettekirjutuse turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest. Konkurrensverket ei tuvastanud aga EÜ artikli 82 rikkumist. Seepeale esitasid Kanal 5 ja TV 4 Marknadsdomstolenisse (eelotsusetaotluse esitanud kohus) hagi, milles nõudsid, et STIM‑il keelataks tasu arvutamisel teatud arvutusmeetodite kasutamine. Telekanalite Kanal 5 ja TV 4 keelustamistaotlused on osalt üldsõnalised ega viita arvutusmeetodile, mida STIM praegu kasutab.
11. Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastas, et autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis levitamise seisukohalt on asjakohaseks kauba- ja geograafiliseks turuks Rootsi turg ja et oma faktilise monopoolse seisundi tõttu on STIM sellel turul turgu valitsevas seisundis. Lisaks sellele tuvastas kohus, et STIM‑i tegevus võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Eelotsusetaotluses viitab kohus kõigepealt sellele, et asjaomast arvutusmeetodit kasutatakse ka siis, kui arvutatakse tasu teiste liikmesriikide kodanike loodud ja autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise eest. Lisaks sellele asub osa ettevõtjaid, kellega Kanal 5 ja TV 4 on sõlminud reklaamilepingud, teistes liikmesriikides. Kanal 5 ise edastab saateid Ühendkuningriigist.
12. Neil asjaoludel otsustas siseriiklik kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et tegevus kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kui autorite ühing, mis on liikmesriigis faktiliselt monopoolses seisundis, kohaldab või kehtestab eraõiguslikele telekanalitele muusika edastamiseks avalikkusele suunatud saadetes sellise tasustamise mudeli, mille kohaselt tasud moodustavad võrdelise osa nende telekanalite selliste saadete pealt teenitud tuludest?
2. Kas EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et tegevus kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kui autorite ühing, mis on liikmesriigis faktiliselt monopoolses seisundis, kohaldab eraõiguslikele telekanalitele muusika edastamiseks avalikkusele suunatud saadetes sellist tasustamise mudelit või kehtestab sellise mudeli, mille kohaselt tasud moodustavad võrdelise osa nende telekanalite selliste saadete pealt teenitud tuludest, kui puudub otsene seos tulude ja autorite ühingu pakutavate teenuste ehk autoriõigusega kaitstud muusikateose edastamise õiguse andmise vahel, nagu on sageli näiteks uudiste- ja spordisaadete puhul ja olukorras, kus tulud suurenevad programmi muutmise, tehnoloogiasse investeerimise ja kliendipõhiste lahenduste arendamise tulemusel?
3. Kas vastust esimesele ja teisele küsimusele mõjutab asjaolu, et on võimalik identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata nii edastatav muusika kui ka publik?
4. Kas vastust esimesele või teisele küsimusele mõjutab asjaolu, et tasustamise mudelit (tulude mudelit) ei kohaldata samal viisil avalik-õiguslikule ettevõtjale?”
IV. Menetlus Euroopa Kohtus
13. Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtusse 6. veebruaril 2007. Kirjalikus menetluses esitasid oma märkused Kanal 5 ja TV 4, STIM, Ühendkuningriigi valitsus, Poola valitsus ja komisjon. 12. juunil 2008 toimunud kohtuistungil osalesid ja esitasid täiendavaid märkusi Kanal 5, STIM, Ühendkuningriigi valitsus ja komisjon.
V. Poolte väited ja argumendid
14. Kanal 5 ja TV 4 on seisukohal, et oma arvutusmeetodite kasutamisega kuritarvitab STIM oma turgu valitsevat seisundit. STIM kehtestab ebaõiglasi müügihindu, piirab tootmist, müüki ja tehnilist arengut tarbijate kahjuks ja kohtleb telekanaleid ebavõrdselt.
15. Seoses esimese, teise ja kolmanda eelotsuse küsimusega väidavad Kanal 5 ja TV 4 sisuliselt, et STIM‑i teenuse ja telekanali reklaami- ja liitumislepingute tulude vahel puudub piisav seos. Sellega seoses heidavad Kanal 5 ja TV 4 veel ette, et suurem osa telekanalite reklaamituludest teenitakse põhisaateajal, muusika osakaal on sellel ajal mõistagi suhteliselt väike. Ka uudiste- ja spordisaadete puhul on muusika osakaal saadetes väike. Kindlasummalise tasustamismeetodi kasutamine võib küll olla asjakohane, et vähendada õiguste kollektiivse haldamise kulusid. Kui aga tehniliselt on võimalik edastatud autoriõigusega kaitstud muusikateoseid ja vaatajate arvu identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata, peab STIM neid tehnilisi võimalusi oma arvutusmeetodis arvesse võtma.
16. Seoses neljanda eelotsuse küsimusega on Kanal 5 ja TV 4 seisukohal, et erinevate tasustamismudelite kasutamine kujutab endast diskrimineerimist. Lisaks viitavad nad sellele, et Kanal 5, TV 4 ja SVT on autoriõigusega kaitstud muusikateoste levitajad Rootsi televisiooniturul.
17. STIM on seisukohal, et eelotsuse küsimustele vastamine kuulub acte clair’i valdkonda. EÜ artikkel 82 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna autori ainuõiguse teostamine puudutab autoriõiguse sisu. Seega ei saa õiguse teostamine kuuluda EÜ artikli 82 kohaldamisalasse. Selles seoses viitab STIM ka EÜ artiklile 295 ja EÜ artiklile 307 koosmõjus Berni konventsiooniga.(7)
18. STIM märgib esimese, teise ja kolmanda eelotsuse küsimuse kohta sisuliselt, et tema kasutatud arvutusmeetod võtab arvesse kõiki keskseid aspekte. Meetod põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning selle kasutamine on lihtne ja odav. See võtab arvesse telekanalite aastas edastatud muusika mahtu. Lisaks sellele arvestab see oodatavat vaatajate arvu ja autoriõiguste teostamise majanduslikku seost. Pealegi on meetod paindlik ja hõlbustab uute väiksemate telejaamade ligipääsu turule. Lõpuks kajastab see paikapidavalt ka autoriõiguse väärtust. Seetõttu ei tähenda tehniliste võimaluste olemasolu, mille abil saab autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise määra ja vaatajate arvu täpsemalt kindlaks teha, seda, et praeguse arvutusmeetodi kasutamise puhul on tegemist kuritarvitusega.
19. Neljanda eelotsuse küsimuse osas on STIM arvamusel, et erineva arvutusmeetodi kasutamine ei kujuta endast diskrimineerimist. Telekanaleid Kanal 5 ja TV 4 ei asetata ebasoodsamasse konkurentsiolukorda juba seetõttu, et telekanalid tegutsevad erinevatel turgudel. Tuleb teha vahet avaliku televisiooni turu ja tasulise televisiooni turu vahel. Avaliku televisiooni turul tuleb omakorda teha vahet riigilõivudest rahastatavate avalik-õiguslike telekanalite ja reklaamituludest rahastatavate eraõiguslike telekanalite vahel. Tegemist ei ole ebavõrdse kohtlemisega, sest SVT‑d rahastatakse riigi eelarvest.
20. Poola valitsus on esimese, teise ja kolmanda eelotsuse küsimuse osas seisukohal, et sellise arvutusmeetodi kasutamine, millega on praegu tegemist STIM‑i puhul, ei kujuta endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, juhul kui tasude suurus kajastab autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise ja autorite ühingu teenuse majanduslikku väärtust. Sellel puhul on muusikateoste identifitseerimine ja arvuline kindlaksmääramine oluline.
21. Neljanda eelotsuse küsimuse kohta märgib Poola valitsus, et erinevate arvutusmeetodite kasutamine eraõiguslike ja avalik-õiguslike telekanalite suhtes võib olla keelatud diskrimineerimine, kui sellega kaasneb võrdväärse tehingu puhul ebavõrdsete tingimuste rakendamine, ilma et see oleks õigustatud.
22. Ühendkuningriigi valitsus märgib esimese, teise ja kolmanda eelotsuse küsimuse kohta, et arvutusmeetodi kasutamine, mille kohaselt moodustab tasu teatud osa reklaami- ja liitumislepingute tuludest, ei ole iseenesest kuritarvitus. Pigem võib selle lugeda autoriõiguse normaalseks teostamiseks. Küsimus, kas arvutusmeetod on autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamisega piisavalt seotud, on faktiline küsimus, mida peab käsitlema eelotsusetaotluse esitanud kohus. Ühendkuningriigi valitsus viitab veel sellele, et kindlasummalise tasu arvestamise meetodi puudusi võivad korvata selle tõhususest tulenevad eelised.
23. Seoses neljanda eelotsuse küsimusega on Ühendkuningriigi valitsus seisukohal, et siseriiklik kohus peab kontrollima, kas Kanal 5 ja TV 4 on SVT konkurendid. Lisaks sellele peab siseriiklik kohus kontrollima, kas tegemist on diskrimineerimisega.
24. Komisjon märgib esimese, teise ja kolmanda eelotsuse küsimuse kohta, et arvutusmeetodi kasutamine, mille kohaselt moodustab tasu teatud osa reklaami- ja liitumislepingute tuludest, ei ole iseenesest kuritarvitus. Autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise väärtust vaatajate ja telekanalite jaoks on raske kindlaks määrata. Autoriõiguse valdkonnas on telekanalite tasu vähemalt osaline sidumine tegeliku või oodatava vaatajate arvuga ja kasutamise majandusliku väärtusega õiguspärane. Lisaks on raske luua põhjuslikku seost autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise ja saate või telekanali majandusliku edu vahel. Põhimõtteliselt võib eeldada, et vaatajate arvu ja reklaami- ja liitumislepingute tulude vahel on mõistlik seos. Vaatajate arv võib aga olla saadete lõikes erinev.
25. Komisjoni arvates peab arvutusmeetod, mille kohaselt moodustab tasu teatud osa käibest, arvestama autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise määra. Mida rohkem on muusikateoseid ja vaatajate arvu võimalik identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata, seda parem on välja selgitada majanduslikku väärtust. Väga täpset analüüsi teostada lubava tehnilise võimaluse olemasolu ei tähenda aga siiski seda, et vähem täpsema meetodi kasutamine kujutab endast kuritarvitust. Sellega seoses tuleb arvesse võtta täpsema analüüsi usaldusväärsust ja kulusid.
26. Seoses neljanda eelotsuse küsimusega viitab komisjon sellele, et siseriiklik kohus peab kõigepealt kontrollima, kas Kanal 5 ja TV 4 on SVT konkurendid. Lisaks sellele peab siseriiklik kohus kontrollima, kas tegemist on diskrimineerimisega. Konkreetse arvutusmeetodi kasutamine ei ole diskrimineeriv, kui selle eesmärk on lähendada SVT‑d eraõiguslikele telekanalitele seeläbi, et luuakse fiktiivsete reklaami- ja liitumislepingute tulude mudel. Siseriiklik kohus peab aga kontrollima, kas asjaolu, et SVT edastatud muusika tegelikku osakaalu ei võeta tagantjärele arvesse, toob kaasa diskrimineerimise.
VI. Õiguslik hinnang
A. Sissejuhatavad märkused
27. Eelotsuse küsimused on seotud valdkonnaga, mille sotsiaalne ja majanduslik tähtsus pidevalt suureneb. Tasumäärad, mida autorite ühingud nende hallatavate õiguste kasutamise eest nõuavad, on autoriõiguste kollektiivse esindamise valdkonnas eriti tundlik teema. See on tekitanud juba varem pidevaid vaidlusi autorite ühingute ja nende hallatavate õiguste kasutajate vahel. Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus käsitleda autorite ühingute arvutusmeetodite kooskõla EÜ artikliga 82.
28. Küsimused, mida siseriiklik kohus käesolevas menetluses esitab, sarnanevad teatud määral küsimustega, millele Euroopa Kohus pidi vastama nn diskoteekide kohtuasjades.(8) Käesolev asi erineb aga asjaolude poolest nimetatud diskoteekide kohtuasjadest, sest telekanalid kasutavad autoriõigusega kaitstud muusikateoseid oma saateaja jooksul üldjuhul väiksemal määral, kui teevad seda diskoteegid oma lahtiolekuaegadel.
29. Eelotsuse küsimused on vastuvõetavad. STIM on siiski seisukohal, et vastused eelotsuse küsimustele tulenevad Euroopa Kohtu senisest praktikast. Isegi kui see väide peaks paika pidama, ei too see aga kaasa eelotsuse küsimuse vastuvõetamatust.(9)
30. Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastas, et autoriõigusega kaitstud muusikateoste televisioonis levitamise osas on asjakohaseks kauba- ja geograafiliseks turuks Rootsi turg ja et STIM on sellel turul oma faktiliselt monopoolse seisundi tõttu turgu valitsevas seisundis. Lisaks lähtub kohus sellest, et STIM‑i tegevus võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Käesolevas asjas esitatud küsimused piirduvad seega EÜ artiklis 82 sätestatud kuritarvituse mõiste tõlgendamisega.(10)
31. Kolme esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas turgu valitsevas seisundis oleva autorite ühingu tegevuse puhul on tegemist kuritarvitusega, kui ühing kasutab oma teenuste eest tasu arvutamisel eraõiguslike telekanalite nagu Kanal 5 ja TV 4 puhul teatud arvutusmeetodeid. Sellega seoses torkab silma, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei esita küsimust selle kohta, kas teatud arvutusmeetodi puhul on tegemist kuritarvitusega, sest see toob kaasa ülemäära kõrge tasu. Pigem soovib ta oma küsimustega teada, kas nende arvutusmeetodite puhul on tegemist kuritarvitusega, kui need ei loo autorite ühingu teenuse ja nõutud tasu vahel piisavat seost.
32. Lisaks sellele torkab silma, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimused sõnastanud väga üldiselt ja nendes ei viidata sõnaselgelt arvutusmeetodile, mida STIM praegu kasutab. Sellel võivad olla menetlusõiguslikud põhjused, sest EÜ artikli 234 esimese lõigu punkti a alusel esitatud eelotsusetaotluse ese on vaid ühenduse esmase õiguse tõlgendamine, mitte siseriiklike asjaolude hindamine.(11) Pealegi on Kanal 5 ja TV 4 keelustamistaotlused põhikohtuasjas osaliselt üldsõnalised ega viita arvutusmeetodile, mida STIM praegu kasutab. Sellega seoses tuleb silmas pidada, et STIM määrab arvutusmeetodi kindlaks oma äranägemise järgi. Seda arvestades ei saa välistada, et Kanal 5 ja TV 4 keelustamistaotlused ei hõlma mitte üksnes arvutusmeetodit, mida STIM praegu kasutab, vaid nende eesmärk on keelata STIM‑il teatud liiki arvutusmeetodite kasutamine põhimõtteliselt. Seda tuleb eelotsuse küsimuste tõlgendamisel arvesse võtta.
33. Neljanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ühelt poolt eraõiguslike telekanalite nagu Kanal 5 ja TV 4 ja teiselt poolt avalik-õigusliku telekanali nagu SVT suhtes erinevate arvutusmeetodite kasutamise puhul on tegemist kuritarvitusega.
B. Esimene eelotsuse küsimus
34. Esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas arvutusmeetodi kasutamisel, mille kohaselt moodustab tasu teatud osa tuludest, mida telekanalid teenivad avalikkusele suunatud telesaadetest, on tegemist kuritarvitusega EÜ artikli 82 tähenduses. Esimese ja teise eelotsuse küsimuse vahelisest seosest tuleneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimese küsimusega teada, kas arvutusmeetodi puhul on kuritarvitusega tegemist juba seetõttu, et see määrab tasuks teatud osa telekanali tuludest.(12)
35. EÜ artikkel 82 ei keelusta iseenesest ettevõtja turgu valitsevat seisundit. See paneb aga turgu valitsevas seisundis olevatele ettevõtjatele erilise vastutuse. Sellised ettevõtjad ei tohi oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitada.(13) Kuritarvitamise mõistet tuleb tõlgendada objektiivselt. See viitab turgu valitseva seisundiga ettevõtja sellisele tegevusele, mis võib mõjutada sellise turu struktuuri, kus just kõnealuse ettevõtja tegutsemise tulemusel on konkurents juba nõrgenenud, ning mis takistab veel turul olemas oleva konkurentsi säilimist või selle konkurentsi arengut selliste vahenditega, mis erinevad nendest vahenditest, mida kasutatakse kaupade või teenuste tavapärases konkurentsis, mis rajaneb ettevõtjate sooritustel.(14)
36. Ka turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja tohib oma huvisid järgida. Tema tegevuse puhul on aga tegemist kuritarvitusega, kui ta kasutab turgu valitsevast seisundist tulenevat võimalust selleks, et saada ärilisi eeliseid, mida ta normaalse ja piisavalt tõhusa konkurentsi puhul ei oleks saanud.(15)
37. EÜ artiklis 82 esitatud turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate kuritarvituste loetelu ei ole lõplik. Kuritarvituste hulka kuuluvad iseäranis ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otsene või kaudne kehtestamine (EÜ artikli 82 teise lõigu punkt a), toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramine tarbijate kahjuks (EÜ artikli 82 teise lõigu punkt b) ja erinevate tingimuste rakendamine võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda (EÜ artikli 82 teise lõigu punkt c).
38. Kuna käesolevas asjas on tegemist küsimusega, kas teatud liiki arvutusmeetodi kasutamist tuleb käsitada kuritarvitusena, tundub olevat otseselt asjakohane EÜ artikli 82 teise lõigu punktis a sätestatud juhtum, seega ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otsene või kaudne kehtestamine. Kanal 5 ja TV 4 on siiski põhjalikult analüüsinud ka EÜ artikli 82 teise lõigu punktides b ja c sätestatud juhtumeid. Nende põhjendus tugineb selles osas aga ebaõiglasele tasule tulenevalt EÜ artikli 82 teise lõigu punktist a. Seetõttu analüüsin kõigepealt seda juhtumit.(16)
39. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib ebaõiglaste müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste kehtestamist eeldada eeskätt siis, kui turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja nõuab tasu, mis ei ole mingil moel proportsionaalne osutatud vastusoorituse majandusliku väärtusega.(17) See raskesti teostatav hindamine(18) eeldab soorituse ja vastusoorituse väärtuse ning soorituse ja vastusoorituse proportsiooni põhjalikku uurimist. Seetõttu analüüsin järgnevalt kõigepealt sellise autorite ühingu nagu STIM teenuse majanduslikku väärtust (1) ning nõutud tasu (2). Seejärel uurin, kas need on täiesti ebaproportsionaalsed (3).
1. STIM‑i teenus
40. Sellise autorite ühingu nagu STIM teenus seisneb selles, et STIM annab üldlitsentsi kõikide tema hallatavate autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamiseks. See on teenuse üsna abstraktne kirjeldus. Järgnevalt tahan seda veidi näitlikustada, et anda paremat ülevaadet selle majanduslikust väärtusest.
41. Kõigepealt tuleb arvestada, et autorite ühingu hallatavate õiguste kogum koosneb liikmete isiklikest autoriõigustest.(19) Ilma autorite ühingu vormis toimuva kollektiivse esindamiseta peaks iga autor ise kontrollima oma teose kasutamist ja esitama ise teose kasutajale tasunõude. Samamoodi peaks iga telekanal, kellel üldlitsents puudub, enne autoriõigusega kaitstud muusikateose kasutamist taotlema asjaomase autori või muusikakirjastaja litsentsi. Autoriõigusega kaitstud muusikateoste isiklik esindamine ja kasutamine tähendaks nii autoritele kui ka telekanalitele väga suurt majanduslikku kulu.(20)
42. Kollektiivne esindamine autorite ühingu vormis ja üldlitsentside andmine annab seega eeliseid nii autorite kui ka telekanalite jaoks. Autoritele tehakse esindamine hõlpsamaks või majanduslikult üldse võimalikuks. Telekanalite seisukohast muundatakse isiklikud autoriõigused õiguste kogumiks, mille üksikutele osadele on telekanalitel üldlitsentsi kaudu lihtne juurde pääseda, ilma et eelnevalt tuleks taotleda üksiklitsentsi.(21) Vastastikuse esindamise lepingud teiste riikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega tagavad juurdepääsu teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide autorite ühingute kõikidele autoriõigusega kaitstud muusikateostele.(22)
2. Tasu
43. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldab oma küsimuses tasu kui teatud osa tuludest, mida telekanal teenib avalikkusele suunatud telesaadetest. Nagu eelotsusetaotlusest nähtub, tuleb nende tulude all mõista reklaami- ja liitumislepingute tulusid.
44. Kui telekanal rahastab ennast reklaamilepingute tuludest, teeb ta vaatajatele saated kättesaadavaks tasuta. Telekanal rahastab ennast reklaamilõikude müügiga, nõudes seega tasu reklaami tellijate ja vaatajate vahelise kontakti loomise eest ja oma saateajast teatud osa eraldamise eest reklaamilõikude edastamiseks. Kui telekanal rahastab ennast liitumislepingute tuludest, teeb telekanal oma programmi kättesaadavaks tasu eest.(23)
45. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldas arvutusmeetodit nii, et tasu moodustab „teatud osa” tuludest. See sõnastus on lahtine. Sõnastus hõlmab arvutusmeetodit, mis lähtub tulude fikseeritud osast ja mille puhul seega nõutakse tuludest näiteks teatud kindlat protsenti. See hõlmab aga ka arvutusmeetodit, mis lähtub tulude muutuvast osast, seega osast, mis muutub teatud kriteeriumide alusel. Meetodi puhul, mida STIM praegu kasutab, on küll tegemist muutuvast osast lähtuva arvutusmeetodiga. Kuna aga eelotsuse küsimus ei piirdu arvutusmeetodiga, mida STIM praegu kasutab,(24) võtan edaspidi vaatluse alla nii fikseeritud kui ka muutuva osaga arvutusmeetodid.
3. Tasu ja teenuse vaheline proportsioon
46. Nagu eespool(25) mainitud, on ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otsese või kaudse kehtestamisega EÜ artikli 82 teise lõigu punkti a tähenduses tegemist siis, kui nõutakse tasu, mis ei ole mingil moel proportsionaalne osutatud vastusoorituse majandusliku väärtusega. Enne kui asun analüüsima tasu ja teenuse vahelist proportsiooni fikseeritud osaga arvutusmeetodi puhul (a) ja muutuva osaga arvutusmeetodi puhul (b), tahan kõigepealt viidata käesolevas asjas kohaldatavale kontrollikriteeriumile.
47. Esiteks ei ole käesolevas asjas tegemist tasu õigluse kontrollimisega, mis on nende siseriiklike autoriõigust reguleerivate normide ese, mis sätestavad autori õiguse saada õiglast tasu. Pigem on tegemist konkurentsiõigusest tuleneva raamkontrolliga.(26) Seega ei ole Euroopa Kohtu ülesanne käesolevas asjas otsustada, kas teatud tasu autoriõiguse tähenduses on õiglane.(27) Pigem tuleb teha kindlaks, kas autorite ühing läheb teatud arvutusmeetodi kasutamisega kaugemale konkurentsiõiguses lubatust.(28)
48. Teiseks tuleb viidata sellele, et ühenduse pädevus autoriõiguse valdkonnas on piiratud. Kohtuotsuses SENA(29), milles oli tegemist nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiivis 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas(30) sätestatud autoriõigusest tuleneva õiglase tasu mõiste tõlgendamisega jäi Euroopa Kohus väga vaoshoituks. Nimetatud otsuses sedastas Euroopa Kohus, et õiglase tasu mõiste määratluse puudumise tõttu direktiivis ei saa Euroopa Kohtu ülesanne olla õiglase tasu määramise kriteeriumide kehtestamine.(31)
49. Eespool nimetatud punkte tuleb konkurentsiõigusest tuleneva raamkontrolli teostamisel arvesse võtta. Hinnates küsimust, mis määrab autoriõiguse sisu ja väärtuse, peab Euroopa Kohus minu arvates olema põhimõtteliselt vaoshoitud. Kui ühenduse õiguses asjakohased sätted puuduvad, kuulub asi liikmesriikide pädevusse.(32) Kui on aga tegemist küsimusega, kas arvutusmeetod võib viia selleni, et autoriõiguse kasutamine ja selle eest saadav tasu ei ole enam proportsionaalsed, kuulub see minu hinnangul EÜ artikli 82 alusel teostatava konkurentsiõigusliku raamkontrolli kohaldamisalasse.
a) Fikseeritud osa tuludest
50. Kohtuotsuses Basset(33) käsitles Euroopa Kohus arvutusmeetodit, mis lähtus tulude fikseeritud osast. Nimetatud kohtuasjas nõudis Prantsuse autorite ühing diskoteekide omanikelt tasu, mille suurus arvutati tuludest kindla protsendi alusel. Euroopa Kohus ei pidanud nimetatud kohtuasjas sellise arvutusmeetodi kasutamist kuritarvituseks. Pigem sedastas Euroopa Kohus, et seda tuleb lugeda autoriõiguse normaalseks teostamiseks ja seetõttu ei saa lugeda kuritarvituseks seda, kui autorite ühing kasutab siseriiklikest õigusnormidest tulenevaid võimalusi.(34)
51. Kuigi Euroopa Kohtule ei olnud nimetatud kohtuasjas esitatud sõnaselgelt küsimust, kas tulude fikseeritud osast lähtuva arvutusmeetodi kasutamine on kuritarvitus, saan ma kohtuotsusest aru nii, et kaudselt eitas Euroopa Kohus sellise arvutusmeetodi puhul kuritarvitust.
52. Seda otsust ei saa aga piiranguteta üle kanda käesolevale asjale. Selleks et otsustada, kas tegemist on turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega, tuleb hinnata juhtumi kõiki asjaolusid.(35) Selle vastu, et kohtuotsuses Basset väljakujundatud Euroopa Kohtu seisukohta saab üle kanda piiranguteta, räägib asjaolu, et diskoteegi ja telejaama tegevuse vahel esinevad märkimisväärsed erinevused, mis puudutavad autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamist. Diskoteegi puhul on autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamine diskoteegi tegevuse oluline osa. Seetõttu võib eeldada, et diskoteegid sõltuvad oma tegevuses muusikateoste kasutamisest ja kasutavad kogu oma lahtioleku ajal pidevalt muusikateoseid. Telejaamade puhul on asi teisiti. Ka nemad kasutavad muusikat. Autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise määr võib aga olenevalt telejaamast, saateajast ja saatest olla erinev.
53. Fikseeritud osast lähtuva arvutusmeetodi kasutamine telejaamade suhtes tooks seega kaasa selle, et tasu suurus ei ole seotud autoriõigusega kaitstud muusikateoste tegelikust kasutamisest. Telejaamad, kes autoriõigusega kaitstud muusikateoseid ei kasuta või kasutavad neid väga vähe, peaksid seega maksma tasu, millel puudub (piisav) seos STIM‑i teenuse majandusliku väärtusega. Sellega koormataks teatud kasutajaid võrreldes teistega, kes kasutavad autoriõigusega kaitstud muusikateoseid suuremas mahus, ebaproportsionaalselt.(36)
54. Fikseeritud osast lähtuva arvutusmeetodi kasutamine telejaamade suhtes võib seega kaasa tuua olulise ebaproportsionaalsuse autorite ühingu majandusliku väärtuse ja nõutud tasu vahel.
55. Siinkohal tuleks põhimõtteliselt veel uurida, kas on olemas alternatiivne arvutusmeetod, mis kajastab tasu ja teenuse majandusliku väärtuse vahelist proportsiooni paremini kui tulude fikseeritud osast lähtuv arvutusmeetod.(37) Seda tuleb käesolevas asjas eeldada juba seetõttu, et STIM kasutab muutuvast osast lähtuvat arvutusmeetodit.
56. Lisaks sellele tuleb põhimõtteliselt veel uurida, kas fikseeritud osast lähtuva arvutusmeetodi eelistamist muutuvast osast lähtuvale arvutusmeetodile õigustavad tõhususest tulenevad eelised.(38) Kuna fikseeritud osast lähtuva arvutusmeetodi kasutamine telejaamade suhtes võib aga kaasa tuua küllalt olulise ebaproportsionaalsuse teenuse väärtuse ja tasu vahel, tundub õigustamine tõhususest tulenevate eelistega olevat käesolevas asjas välistatud.
57. Fikseeritud osast lähtuva arvutusmeetodi kasutamist telekanalite suhtes tuleb seega pidada kuritarvituseks EÜ artikli 82 tähenduses.
b) Muutuv osa tuludest
58. Kui seevastu on tegemist tuludest muutuvat osa aluseks võtva arvutusmeetodiga, võib autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu põhimõtteliselt arvesse võtta muutuva teguri kaudu.(39) Muutuvast osast lähtuva arvutusmeetodi kasutamine võib seega olla kuritarvitus iseenesest vaid siis, kui juba tasu sidumine telekanalite reklaami- ja liitumislepingute tuludega võib oluliselt moonutada autorite ühingu teenuse majandusliku väärtuse ja tasu vahelist proportsiooni.
59. Põhimõtteliselt ei saa küll välistada, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse võib lugeda kuritarvituseks, kui ta seob oma toodete hinnad käibega, mis tema klientidel tooteid kasutades tekib.(40) Käesolevas asjas tuleb aga arvesse võtta konkreetse juhtumi asjaolusid,(41) eeskätt autorite ühingu teenuse eripärasid.
60. Esiteks tuleb kindlaks teha, et STIM‑i õiguste kogumi taga on lõpuks üksikute autorite isiklikud autoriõigused. On täiesti tavaline, et autoriõiguste kasutamiseks litsentsi andmise eest nõutakse litsentsitasu, mis moodustab osa käibest, mis saavutati tootega, mille tootmiseks autoriõigust kasutati.(42) See rõhutab autoriõiguse teostatavust(43) ja põhimõtet, et autor peab saama mõistliku osa käibest, mis tekkis tema teost kasutades.(44)
61. Kohtuasjas United Brands(45) eeldas Euroopa Kohus küll juba, et tasu ebaproportsionaalsust saab kindlaks teha eeskätt hinna ja kulude võrdluse kaudu. Selline lähenemine eeldab aga, et järeldusi teenuse väärtuse kohta saab teha tootmiskulude alusel. Seda lähenemisviisi ei saa aga üle kanda autoriõigustele, sest muusikateose tootmiskulude kindlaksmääramine ja/või selle alusel järelduste tegemine teenuse väärtuse kohta tundub olevat keeruline.(46)
62. Seda seisukohta ei saa minu hinnangul kummutada ka väitega, et asi on teisiti, kui litsentsitud autoriõigus ei kujuta endast toote peamist eset. Nii on näiteks patentide ja oskusteabe litsentsimisel asjaomane tasustamiskord tavaline, seda isegi siis, kui lõpptoode ei koosne mitte ainult patendist, vaid ka teistest elementidest (nt materjal, kavand jmt).(47)
63. Teiseks tuleb silmas pidada, et autorite ühingu teenuse majandusliku väärtuse kindlakstegemine on raske.(48) Eespool kirjeldatud(49) väljakujundatud süsteemi tõttu puudub Rootsis turg, kus hinnad määraks pakkumise ja nõudluse vahekord.(50) Kui on tegemist küsimusega, kas tasu suurust tuleb pidada kuritarvituseks, võib küll võtta aluseks võrdluse teiste liikmesriikide tasu suurusega (võrreldava geograafilise turu kontseptsioon).(51) Kui aga – nagu käesolevas asjas – on tegemist teatud arvutusmeetodi lubatavuse hindamisega, ei saa seda võrdlust minu hinnangul ilma pikemata kasutada.(52)
64. Arvestades seda, et esiteks ei ole käsitletav arvutusmeetod ebatavaline,(53) teiseks lähtub see kriteeriumist, millel on seos autoriõiguse väärtusega,(54) ja kolmandaks pidades silmas autorite ühingu teenuse väärtuse kindlaksmääramise keerukust, ei näe ma tasu sidumises telekanalite reklaami- ja liitumislepingute tuludega kuritarvitust. See tundub olevat kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga. Euroopa Kohus sedastas kohtuotsuses Basset(55), et arvutusmeetodit, mis võtab aluseks teatud osa tuludest, tuleb pidada autoriõiguse tavaliseks teostamiseks. Selles osas on kohtuotsus minu hinnangul käesolevale asjale ülekantav.
65. Asjaolu, et ka teised kriteeriumid võivad kõne alla tulla või et neid teistes liikmesriikides rakendatakse, ei ole selle järeldusega vastuolus. Arvutusmeetod, mis lähtub tulude muutuvast osast, väljendab autoriõiguse teostatavust ning põhimõtet, et autor peab saama mõistliku osa käibest, mis tekib tema teost kasutades. Sellegipoolest on mõeldav, et teised arvutusmeetodid(56) toovad esile teisi aspekte. Ent käesolevas menetluses ei ole Euroopa Kohtu ülesanne määrata kindlaks arvutusmeetod, mis suudab autorite ja telekanalite huvisid kõige paremini tasakaalustada.(57)
66. Siiski peab arvutusmeetod, mis lähtub telekanalite reklaami- ja liitumislepingute tulude muutuvast osast, arvestama autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu.
4. Järeldus
67. Kokkuvõttes tuleb arvutusmeetodit, mille kohaselt kuulub tasumisele fikseeritud osa telekanalite reklaami- ja liitumislepingute tuludest, pidada kuritarvituseks EÜ artikli 82 tähenduses. Kui aga tasumisele kuulub muutuv osa, ei ole iseenesest tegemist kuritarvitusega. Siiski võib sellise arvutusmeetodi puhul olla tegemist kuritarvitusega, kui see ei võta piisaval määral arvesse autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu.
C. Teine ja kolmas eelotsuse küsimus
68. Teise eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas tegemist on kuritarvitusega, kui autorite ühing kasutab telekanalite suhtes muutuvast osast lähtuvat arvutusmeetodit, mille puhul otsene seos tulude ja autorite ühingu teenuse vahel puudub. Otsese seose puudumist näeb eelotsusetaotluse esitanud kohus näiteks uudiste- ja spordisaadete puhul ja olukorras, kus telekanalite tulud suurenevad programmi muutmise, tehnoloogiasse investeerimise ja kliendipõhiste lahenduste arendamise tulemusel. Kolmanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele vastamisel omab tähtsust võimalus identifitseerida ja arvuliselt kindlaks määrata nii edastatud muusikateoseid kui ka vaatajate arvu.
69. Saan eelotsusetaotluse esitanud kohtu nendest kahest küsimusest aru nii, et kohus soovib teada, kas konkreetset arvutusmeetodit tuleb pidada kuritarvituseks seetõttu, et see ei arvesta autoriõigusega kaitstud muusikateoste telekanalites kasutamise mahtu või ulatust, milles teoste kasutamine aitab tulude teenimisele kaasa. Küsimusele, millises ulatuses tuleb arvesse võtta tehnilist võimalust edastatud muusikateoste või vaatajate identifitseerimiseks ja arvuliseks kindlaksmääramiseks, ei saa minu arvates vastata isoleeritult.(58)
70. Nagu eespool(59) kirjeldatud, ei saa välistada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused ei käsitle mitte ainult arvutusmeetodit, mida STIM praegu kasutab, vaid ka võimalikke teistsuguseid arvutusmeetodeid, mida STIM võiks kasutada edaspidi. Seega vastan eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele kõigepealt, pidades silmas sellist arvutusmeetodit, mida STIM praegu kasutab (1). Seejärel uurin, kuivõrd saab neile küsimustele vastata ka võimalikest teistsugustest arvutusmeetoditest lähtudes (2).
1. Arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab
71. Eespool(60) sedastati juba, et arvutusmeetodi puhul võib olla tegemist kuritarvitusega EÜ artikli 82 tähenduses, kui see ei arvesta piisavalt autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu.
72. Kas sellega on tegemist käesolevas asjas, on eeskätt faktiline küsimus. Seetõttu tuleb viidata kõigepealt sellele, et Euroopa Kohtu osa käesolevas eelotsusemenetluses piirdub EÜ artikli 82 tõlgendamisega. Euroopa Kohtul puudub pädevus hinnata põhikohtuasja asjaolusid või kohaldada kohtu poolt tõlgendatavaid ühenduse õigusnorme siseriiklike meetmete ja olukordade suhtes. Need ülesanded kuuluvad siseriikliku kohtu ainupädevusse.(61)
73. Enne kui süvenen eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste üksikutesse punktidesse, tahan kõigepealt kirjeldada, milliste kontrollietappide alusel peab siseriiklik kohus teostama konkurentsiõiguslikku raamkontrolli.
74. Siseriiklik kohus peab esiteks kontrollima, kas on alust arvata, et arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, toob kaasa tasu ja teenuse majandusliku väärtuse vahelise proportsiooni olulise moonutamise.(62) Minu hinnangul saab seda eeldada ainult siis, kui on olemas alternatiivne arvutusmeetod, mille alusel saab autoriõiguse majanduslikku väärtust täpsemalt kindlaks määrata.
75. Kui siseriiklik kohus jõuab järeldusele, et selline alternatiivne arvutusmeetod on olemas, peab ta teiseks võrdlevalt kaaluma mõlema arvutusmeetodi eeliseid ja puudusi. Ainuüksi täpsema arvutusmeetodi olemasolu ei too iseenesest kaasa seda, et kindlasummalisema meetodi kasutamist tuleks pidada kuritarvituseks. Kindlasummalisema arvutusmeetodi kasutamist võivad nimelt õigustada tõhususest tulenevad eelised.(63) Tõhususest tulenevad eelised võivad seisneda eeskätt lepinguga hõlmatud autoriõiguste haldamise ja autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve kulude kokkuhoius.(64)
76. Sellega seoses võib näiteks olla oluline, kui lihtne on kindlasummalisema meetodi rakendamine või millist lisakulu põhjustab täpsema arvutusmeetodi kasutamine. Nii on arvutusmeetod, mis võtab aluseks kergesti määratletavad objektiivsed kriteeriumid, üldiselt lihtsamini rakendatav kui subjektiivsetest kriteeriumidest lähtuv meetod, mis jääb ühe poole haldusalasse ja mida on teisel poolel keeruline kontrollida. Lisaks sellele võib kõnealusel juhul olla oluline, kas vajalikud andmed on juba kättesaadavad, kuna neid kasutatakse juba teisel otstarbel, või tuleb need tasu arvestamiseks eraldi välja selgitada. Tõhususest tulenevate eeliste hindamiseks võib olla vaja arvesse võtta ka arvutusmeetodi vaidlustatavust ja selle püsivust või kohandamisvajadust.
77. Siiski ei ole ma arvamusel, et tõhususest tulenevad eelised saavad kindlasummalisema arvutusmeetodi kasutamist piiranguteta õigustada. Kohtuotsuses Tournier(65) sedastas Euroopa Kohus küll, et arvutusmeetodi kindlasummalist olemust saab EÜ artikli 82 alusel vaidlustada ainult juhul, kui autorite huvide kaitse õiguspärast eesmärki oleks võimalik teostada ka teiste arvutusmeetoditega, ilma et nendega ühtlasi kaasneks lepinguga hõlmatud autoriõiguste haldamise ja autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve kulude suurenemine. Seda ei saa aga minu hinnangul tõlgendada nii, et arvesse võib võtta üksnes selliseid alternatiivsed arvutusmeetodeid, mille puhul lepinguga hõlmatud autoriõiguste haldamise ja autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve kulud ei suurene. Pigem olen arvamusel, et kindlasummalisema meetodi kasutamise puhul võib kuritarvitusega olla tegemist ka siis, kui see on küll veidi soodsam kui alternatiivse täpsema arvutusmeetodi kasutamine, kuid see kulueelis ei ole proportsionaalne kindlasummalisema arvutusmeetodi kasutamisel tekkivate moonutustega, mida täpsema arvutusmeetodi kasutamisel saaks aga vältida.
78. On tõsi, et autoritele õiglase tasu tagamise eesmärki tuleb EÜ artikli 82 alusel arvesse võtta. Siiski tuleb arvestada ka tarbijate huve.(66) Autoritele makstav õiglane tasu on ajend muusikateoste loomiseks(67) ja teenib seega põhimõtteliselt tarbijate huve. Kindlasummalisema arvutusmeetodi kasutamine toob kaasa kulude vähenemise. Kulude kokkuhoid avaldab autoritele soodsat mõju, sellega kaasnevad suuremad tasud ja seega veelgi suurem ajend kunstiteoste loomiseks.
79. Kuid võimalikult soodsa hinnaga ja/või kõrge kvaliteediga telekanalid on ka tarbija huvides. Kui kindlasummaline arvutusmeetod toob kaasa olulised moonutused autorite ühingu teenuse ja tasu vahel, võivad tagajärjeks olla telekanalite suuremad tootmiskulud, mille toime on tarbijatele otseselt kahjulik. Kindlasummalisema ja täpsema arvutusmeetodi eeliseid ja puudusi tuleb võrdlevalt kaaluda.
80. Nüüd süvenen sellesse, kuivõrd saab arvutusmeetodit, mida STIM praegu kasutab, pidada kuritarvituseks EÜ artikli 82 tähenduses seetõttu, et see ei arvesta või ei arvesta piisavalt autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise ajalist mahtu teatud saadetes (a) või vaatajate arvu (b). Seejärel süvenen sellesse, kas sellise arvutusmeetodi puhul saab olla tegemist kuritarvitusega, kui see ei võta arvesse, et telekanali tulud võivad suureneda asjaolude tõttu, millel puudub seos autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamisega (c).
a) Autoriõigusega kaitstud muusikateoste identifitseerimine ja nende kasutamise arvuline kindaksmääramine
81. Arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, määrab kindlaks teatud protsendi, mis on erinev olenevalt telekanali aastas edastatud muusika mahust. Seega arvestab see aastas edastatud autoriõigusega kaitstud muusikateoste ajalist mahtu.
82. Ent seeläbi, et selline arvutusmeetod arvutab kõigepealt välja aastas edastatud muusika mahu ja määrab selle alusel kindlaks selle osa aastatuludest, mille Kanal 5 ja TV 4 peavad tasuma, ei arvesta see, et reklaami- ja liitumislepingute tulud võivad olla olenevalt saatest ja saateajast erinevad.
83. Siseriiklik kohus peab kõigepealt kontrollima, kas reklaamilepingute tulud on olenevalt saatest ja saateajast oluliselt erinevad.(68) Seejärel peab kohus kontrollima, kas telekanali teatud saadete puhul on reklaamilepingute tulud korrapäraselt väga suured, kuid nendes kasutatakse autoriõigusega kaitstud muusikateoseid alati vaid väikeses mahus. Kui kohus tuvastab mõlemat, võib STIM‑i kasutatud arvutusmeetodi rakendamine autorite ühingu teenuse ja selle eest nõutud tasu proportsionaalsust oluliselt moonutada.
84. Sama kehtib liitumislepingute tulude kohta. Kui telekanali teatud saated etendavad liitumislepingute puhul suuremat rolli kui teised ja nendes saadetes kasutatakse autoriõigusega kaitstud muusikateoseid vaid väikeses mahus, võib sellise arvutusmeetodi kasutamine autorite ühingu teenuse ja selle eest nõutud tasu proportsionaalsust oluliselt moonutada.
85. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et tagajärjeks on moonutused, peab ta seega kontrollima, kas on tehnilisi võimalusi reklaami- ja liitumislepingute tulude täpsemaks liigitamiseks, näiteks teatud saateaegade, üksikute saadete või teatud liiki saadete alusel.(69) Kui asjaomased tehnilised võimalused on olemas, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võrdlevalt kaaluma eeliseid, mis kaasnevad täpsema liigitamisega, ja tõhususest tulenevaid eeliseid, mis kaasnevad kindlasummalisema arvutusmeetodiga.
86. Sellega seoses peab eelotsusetaotluse esitanud kohus muu hulgas arvesse võtma eespool nimetatud kriteeriume.(70) Eeliste ja puuduste kaalumisel peab kohus eeskätt arvestama, et reklaami- ja liitumislepingute aastatuludest lähtuv arvutusmeetod on ilmselt tunduvalt lihtsamini käsitsetav kui arvutusmeetod, mille puhul liigitatakse tulusid täpsemalt. Lisaks sellele pean tähelepanuväärseks ka seda, et telekanalite arv tundub olevat piiratud, kuid telekanalid köidavad suurt arvu vaatajaid, ja et avalikult edastatavate saadete puhul tundub kontrollimise võimalus olevat üsna hea.
b) Vaatajate identifitseerimine ja arvuline kindlakstegemine
87. Autoriõigusega kaitstud muusikateose kasutamise maht oleneb ka sellest, kui suur on muusikateost kuulavate inimeste arv. Seejuures tuleb vahet teha küsimusel, kas arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise seda aspekti üldse hõlmab või piisaval määral hõlmab.
88. Esimese küsimusega seoses tuleb sedastada, et arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, ei võta otseselt arvesse telekanalite tegelikku vaatajate arvu. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab aga kontrollima, kas selline arvutusmeetod hõlmab otseselt või kaudselt võimalikku ja/või oodatavat vaatajate arvu. Sellega seoses peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas reklaami- ja liitumislepingute tulud muutuvad proportsionaalselt oodatava vaatajate arvuga.(71)
89. Kui Euroopa Kohus sedastab, et reklaami- ja liitumislepingute tulud muutuvad proportsionaalselt võimaliku või oodatava vaatajate arvuga, kerkib küsimus, kas arvutusmeetodi puhul, mida STIM praegu kasutab, on tegemist kuritarvitusega juba seetõttu, et see ei arvesta tegelikku vaatajate arvu. Ma ei ole sellisel arvamusel. Minu arvates lähtuvad need kaks kriteeriumi (tegelik või võimalik ja/või oodatav vaatajate arv) autoriõiguse erinevatest aspektidest. Seos tegeliku vaatajate arvuga rõhutab rohkem autoriõigusega kaitstud muusikateose (ära-)kasutamise aspekti, samal ajal kui seos võimaliku ja/või oodatava vaatajate arvuga kajastab rohkem autoriõiguse teostatavust ja põhimõtet, et autor peab saama mõistliku osa käibest, mis tekib tema teost kasutades.(72)
90. Nende kahe aspekti puhul ei ole tegemist astmelise suhtega arvutusmeetodi täpsuse osas, nagu eespool kirjeldatud,(73) vaid pigem autoriõiguse sisuga ja sellega, mis moodustab autoriõiguse väärtuse. Nagu eespool(74) kirjeldatud, olen arvamusel, et ühenduse õiguse praeguse taseme juures ei ole Euroopa Kohtu ülesanne määrata kindlaks eelistatavam lähenemisviis ja see ei saa ka olla käesolevas asjas teostatava konkurentsiõigusliku raamkontrolli esemeks. Asjaolu, et arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, ei võta arvesse tegelikku vaatajate arvu, ei ole minu arvates iseenesest kuritarvitus, kui see loob piisava seose võimaliku või oodatava vaatajate arvuga.
91. Seoses teise küsimusega, mis käsitleb vaatajate arvu piisavat arvestamist, tuleb siiski viidata sellele, et arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, ei võta arvesse seda, et vaatajate arv võib olla olenevalt saatest ja saateajast erinev.
92. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks tuvastama, et reklaamilepingute tulud on olenevalt saatest ja saateajast erinevad, nii et tulude ja vaatajate arvu vahel on olemas seos, ja et telekanali teatud saadete puhul on vaatajate arv pidevalt suur, kuid autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise maht pidevalt väike, võib sellise arvutusmeetodi kasutamine moonutada nõutud tasu ja autorite ühingu teenuse vahelist proportsiooni.
93. Sama kehtib liitumislepingute tulude puhul. Kui telekanali teatud saated peaksid köitma suuremal arvul vaatajaid ja kui nendes saadetes kasutatakse autoriõigusega kaitstud muusikateoseid pidevalt vaid väikeses mahus, võib STIM‑i kasutatava arvutusmeetodi rakendamine moonutada tasu ja autorite ühingu vahelist proportsiooni.
94. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab proportsiooni olulise moonutamise, peab ta kontrollima, kas leidub tehnilisi võimalusi vaatajate arvu täpsemaks liigitamiseks, näiteks teatud saateaegade, üksikute saadete või teatud liiki saadete alusel.(75) Kui asjaomased tehnilised võimalused on olemas, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus, nagu eespool kirjeldatud,(76) võrdlevalt kaaluma täpsemate ja ebatäpsemate arvutusmeetodite eeliseid ja puudusi.
c) Tulude suurendamisele kaasa aitavate muude tegurite arvestamine
95. Arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, ei võta arvesse, millisel määral suurenevad tulud autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise tõttu ja millisel määral muusikaväliste tegurite tõttu, näiteks programmi muutmise, tehnoloogiasse investeerimise ja kliendipõhiste lahenduste arendamise tulemusel.
96. Ma ei ole aga arvamusel, et arvutusmeetodi puhul, mis autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu piisaval määral arvestab, on kuritarvitusega tegemist juba seetõttu, et see ei võta arvesse, kas tulude suurenemine tuleneb muudest teguritest kui autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamine.
97. Esiteks on ilmselt raske kindlaks teha, millistest teguritest tulenes vaatajate arvu kasv ja telekanali tulude suurenemine. Telekanali või saate edu sõltub paljudest teguritest. Minu arvates ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks teha, milline tegur millises mahus majanduslikku edu saavutada aitas.
98. Autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamine võib vaieldamatult mõjutada saate või telekanali edu. Selles suhtes saab vaevalt tõendada, et vaatajate arvu kasv ja tulude suurenemine ei ole seotud autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamisega, silmas pidades iseäranis seda, et muusika kasutegur võib vaatajate lõikes olla erinev. Juba sel põhjusel kahtlen väga, et on olemas meetod, mille abil saaks seda asjaolu arvestada piisava täpsusega.(77)
99. Pealegi tuleks kontrollida, kas alternatiivne arvutusmeetod – kui see on tehniliselt võimalik – ei ole sedavõrd kulukas, et selle kasutamise eelised ei ole mingil moel proportsionaalsed selle puudustega.
100. Teiseks tuleb viidata sellele, et autori- ja intellektuaalse omandi õiguse valdkonnas on tavaline, et autoriõiguste kasutamist lubava litsentsi andmise eest nõutakse litsentsitasu, mis moodustab teatud osa käibest, mis saavutati tootega, mille tootmiseks asjaomast õigust kasutati.(78) Lisaks sellele räägib nimetatud käsituse kasuks asjaolu, et Euroopa Kohus ei pidanud kohtuotsuses Basset(79) kuritarvituseks seda, et autorite ühing nõudis teatud osa diskoteekide tuludest, ilma et oleks arvestanud, millisel määral oli tulude teenimine seotud muude asjaoludega kui autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamine. Euroopa Kohtu otsus on minu hinnangul ülekantav käesolevale asjale.(80)
d) Järeldus
101. Kokkuvõttes võib sedastada järgmist: kui siseriiklik kohus tuvastab, et arvutusmeetod, mille kohaselt moodustab tasu muutuva osa telekanalite reklaami- ja liitumislepingute tuludest, toob kaasa ühelt poolt autorite ühingu teenuse ja teiselt poolt autorite ühingu nõutud tasu vahelise proportsiooni moonutamise, on sellise arvutusmeetodi kasutamise puhul kuritarvitusega tegemist siis, kui on olemas alternatiivne arvutusmeetod, mille abil saab kasutamise mahtu tasu arvutamisel täpsemalt kindlaks teha, ja kui ebatäpsema arvutusmeetodi kasutamist ei õigusta tõhususest tulenevad eelised, mis seisnevad eeskätt lepinguga hõlmatud autoriõiguste haldamise ja autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve kulude kokkuhoius.
102. Sellise arvutusmeetodi kasutamist ei saa pidada kuritarvituseks EÜ artikli 82 tähenduses ainuüksi seetõttu, et see ei arvesta tegelikku vaatajate arvu, kui võib eeldada, et see arvestab piisavat võimalikku või oodatavat vaatajate arvu.
103. Kui selline arvutusmeetod hõlmab autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu piisaval määral, ei saa seda pidada kuritarvituseks ainuüksi seetõttu, et see ei arvesta ulatust, milles tulude suurenemine tulenes kõnealusest kasutamisest ja mitte muudest teguritest.
104. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus lisaks sellele tuvastab, et arvutusmeetod, mida STIM praegu kasutab, moonutab STIM‑i teenuse ja nõutud tasu vahelist proportsiooni ka muus osas, näiteks kuna see ei arvesta autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise viisi, peab ta ka selles osas teostama eespool kirjeldatud konkurentsiõigusliku raamkontrolli.(81)
2. Teistel alustel põhinevad võimalikud arvutusmeetodid
105. Osas, milles eelotsusetaotluse esitanud kohtu teine ja kolmas küsimus käsitlevad teiste, STIM‑i praegu kasutatavast meetodist erinevate arvutusmeetodite kooskõla EÜ artikliga 82, tuleb viidata järgmisele: teistel alustel põhinevate arvutusmeetodite paljususe tõttu ei saa abstraktselt hinnata, kas arvutusmeetodi puhul, mis ei arvesta eelotsusetaotluse esitanud kohtu nimetatud kriteeriume, on tegemist kuritarvitusega EÜ artikli 82 tähenduses. Kui siseriiklik kohus aga tuvastab, et arvutusmeetod põhjustab moonutusi, tuleb kohaldada eespool nimetatud(82) põhimõtteid.
D. Neljas eelotsuse küsimus
106. Oma neljanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas põhitariifist(83) erineva arvutusmeetodi kasutamine avalik-õigusliku telekanali SVT suhtes võib olla kuritarvitus EÜ artikli 82 tähenduses.
107. Selles suhtes tundub mulle olevat oluline eeskätt EÜ artikli 82 teise lõigu punktis c nimetatud juhtum. EÜ artikli 82 teise lõigu punktis c sätestatud konkreetne diskrimineerimiskeeld kuulub süsteemi hulka, mis vastavalt EÜ artikli 3 lõike 1 punktile g tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Turgu valitseva seisundiga ettevõtja kaubandustegevus ei tohi kahjustada konkurentsi kaubandusahelas ees- või tagapool oleval turul, st selle ettevõtja tarnijate või klientide vahelist konkurentsi. Nimetatud ettevõtja lepingupartnereid ei tohi nende omavahelises konkurentsis eelistada ega ebasoodsamasse olukorda asetada.(84)
108. EÜ artikli 82 teise lõigu punktis c sätestatud juhtumil on kaks eeltingimust. Esiteks peab turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja rakendama võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi (1). Teiseks peab ta sellega panema oma kaubanduspartnerid ebasoodsasse konkurentsiolukorda (2).
1. Erinevad tingimused võrdväärse soorituse puhul
109. Erineva kohtlemisega võrdväärse soorituse puhul on tegemist siis, kui soorituse ja vastusoorituse väärtuse proportsioon on kaubanduspartnerite puhul ebavõrdne. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seega kontrollima, kas STIM nõuab võrdväärsete teenuste eest erinevaid tasusid.
110. Seoses teenusega tuleb tuvastada, et ühelt poolt Kanal 5 ja TV 4 ja teiselt poolt SVT sooritus seisneb kõikide STIM‑i hallatavate autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamises. Kasutamise maht on telekanalite lõikes erinev.
111. Lisaks sellele peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas STIM nõuab erinevaid tasusid. Kõigepealt tuleb tuvastada, et tariifid, mida kohaldatakse ühelt poolt Kanal 5 ja TV 4 ja teiselt poolt SVT suhtes, on erinevad. Eelotsusetaotlusest ilmneb aga, et SVT ei saa olulisi tulusid reklaamilepingutest ja liitumislepingute tulud puuduvad hoopiski.(85) Ebavõrdne kohtlemine võib seega tuleneda sellest, et SVT puhul kasutatakse arvutusmeetodit, mille kohaselt võetakse aluseks oletuslike reklaami‑ ja liitumislepingute tulud. Kui see toob soorituse ja vastusoorituse väärtuse proportsiooni osas kaasa tulemused, mis on võrreldavad tulemustega, mis saadaks Kanal 5 ja TV 4 puhul kohaldatava põhitariifi alusel, ei pea ma seda iseenesest lubamatuks diskrimineerimiseks.
112. Siiski tuleb sedastada, et muusika maht, mida SVT aastas edastab, tehakse kindlaks eelnevalt, seega ennustuse alusel, samal ajal kui Kanal 5 ja TV 4 puhul toimub see tagantjärele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas nimetatud erinevus võib põhjustada ebavõrdset kohtlemist ja ebasoodsasse olukorda asetamist. Seda võib eeldada eeskätt siis, kui SVT kasutab autoriõigusega kaitstud muusikateoseid tegelikult suuremal määral kui aasta alguses ennustatud.(86)
2. Konkurentsisuhe
113. EÜ artikli 82 teise lõigu punktis c nimetatud juhtumi eeltingimus on ka see, et Kanal 5 ja TV 4 seatakse ebavõrdse kohtlemise tõttu ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kanal 5 ja TV 4 konkurentsiolukord peab olema SVT olukorraga võrreldes ebasoodsam.(87) See eeldab, et Kanal 5 ja TV 4 ühelt poolt ja SVT teiselt poolt on konkurendid.
114. Kõnealuses seoses ei ole oluline mitte SVT, Kanal 5 ja TV 4 suhe kaubandusahelas eespool oleval turul, mis hõlmab pakkumist ja nõudlust autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamiseks litsentsi andmiseks/saamiseks, vaid nende suhe kaubandusahelas tagapool oleval televisiooniturul. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas Kanal 5 ja SVT või teise võimalusena TV 4 ja SVT on selles valdkonnas konkurendid. See kontroll nõuab põhikohtuasja asjaolude hindamist. Euroopa Kohtul puudub pädevus lahendada põhikohtuasja vaidlus või kohaldada Euroopa Kohtu poolt tõlgendatavaid ühenduse õigusnorme siseriiklike meetmete ja asjaolude suhtes, kuna nimetatud küsimused kuuluvad siseriikliku kohtu ainupädevusse.(88)
3. Järeldus
115. Erinevate arvutusmeetodite kasutamise puhul ühelt poolt avalik-õiguslike telekanalite ja teiselt poolt eraõiguslike telekanalite suhtes võib olla tegemist kuritarvitusega EÜ artikli 82 tähenduses, kui see seab avaliku-õigusliku telekanali eraõiguslike telekanalitega võrreldes eelisseisundisse ning avalik-õiguslik telekanal ja vähemalt üks eraõiguslik telekanal on konkurendid.
VII. Ettepanek
116. Tuginedes eespool esitatud kaalutlustele, teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele järgmiselt:
1. EÜ artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et autorite ühing, mis on liikmesriigis faktiliselt monopoolses seisundis ja kohaldab eraõiguslike telekanalite suhtes tema hallatavate autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise eest tasu arvutamisel arvutusmeetodit, mille kohaselt moodustab tasu fikseeritud osa telekanalite reklaami- ja liitumislepingute tuludest, kuritarvitab oma turgu valitsevat seisundit. Arvutusmeetodi kasutamise puhul, mille kohaselt moodustab tasu muutuva osa tuludest, ei ole aga tegemist kuritarvitusega, kui selline arvutusmeetod võtab arvesse telekanali poolt autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu.
2. Arvutusmeetodi kasutamise puhul võib olla tegemist kuritarvitusega EÜ artikli 82 tähenduses, kui on olemas alternatiivne arvutusmeetod, mille abil saab autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise mahtu täpsemalt kindlaks teha, ja praegu kasutatava ebatäpsema arvutusmeetodi rakendamist ei õigusta tõhususest tulenevad eelised, mis seisnevad eeskätt lepinguga hõlmatud autoriõiguste haldamise ja autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamise järelevalve kulude kokkuhoius.
Arvutusmeetodi kasutamist ei saa pidada kuritarvituseks EÜ artikli 82 tähenduses ainuüksi seetõttu, et see ei arvesta ulatust, milles tulude suurenemine tulenes muudest teguritest kui autoriõigusega kaitstud muusikateoste kasutamine.
3. Arvutusmeetodi kasutamist ei saa pidada kuritarvituseks EÜ artikli 82 tähenduses ainuüksi seetõttu, et see ei arvesta tegelikku vaatajate arvu, kui võib eeldada, et see arvestab piisavalt võimalikku või oodatavat vaatajate arvu piisaval määral.
4. Erinevate arvutusmeetodite kasutamise puhul ühelt poolt eraõiguslike telekanalite ja teiselt poolt avalik-õigusliku telekanali suhtes on tegemist kuritarvitusega EÜ artikli 82 tähenduses juhul, kui – esiteks – selle tulemusel maksab avalik-õiguslik telekanal võrreldes eraõiguslike telekanalitega autorite ühingu võrdväärse teenuse eest väiksemat tasu, ja – teiseks – kui avalik-õiguslik telekanal ja üks eraõiguslikest telekanalitest on konkurendid.