Kohtuasi T‑119/23
Insider LLC
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Üldkohtu (kaheksas koda) 17. aprilli 2024. aasta otsus
Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi in Insajderi taotlus – Varasem riigisisene sõnamärk INSAJDERI ja varasem kujutismärk in Insajderi Gazetë online – Suhtelised keeldumispõhjused – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 3 – Apellatsioonikoja läbiviidava kontrolli ulatus – Delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 27 lõige 2 – Tõendite esitamata jätmine – Tõlge – Delegeeritud määruse 2018/625 artikkel 7 – Õigus olla ära kuulatud – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 41 – Määruse 2017/1001 artikli 94 lõige 1 – Apellatsioonikoja võimalus võtta vastu esimest korda tema menetluses esitatud tõendeid – Delegeeritud määruse 2018/625 artikli 27 lõige 4 – Määruse 2017/1001 artikli 95 lõige 2
1. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Apellatsioonikojale esitatud kaebus otsuse peale, mille EUIPO üksus on teinud esimese instantsina – Nende kahe instantsi tegevuse funktsionaalne järjepidevus – Kaebuse menetlemine apellatsioonikojas – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 71 lõige 1)
(vt punkt 16)
2. Euroopa Liidu kaubamärk – Menetlusnormid – EUIPO otsused – Kaitseõiguste tagamine – Põhimõtte ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 94 lõige 1)
(vt punktid 27–33 ja 46)
3. Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Kaebus ameti vastulausete osakonna otsuse peale – Apellatsioonikoja poolt läbivaatamine – Ulatus – Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul – Arvessevõtmine – Apellatsioonikoja kaalutlusõigus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 95 lõige 2; komisjoni määrus 2018/625, artikli 8 lõige 1 ja artikli 27 lõige 4)
(vt punktid 38–40 ja 45)
Kokkuvõte
Üldkohus tühistas oma otsusega Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO)(1) apellatsioonikoja otsuse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punkti a alusel põhjusel, et hagejat ei kuulatud ära küsimustes, mille apellatsioonikoda tõstatas omal algatusel ja mis võivad hagejat kahjustada.
Florim Alaj esitas EUIPO-le taotluse registreerida kujutismärk in Insajderi interneti kaudu päevakajalise teabe, uudiste ja kommentaaride pakkumise teenuste jaoks(2). Hageja Insider LLC esitas registreerimisele vastulause(3), tuginedes kahele Kosovos registreeritud varasemale kaubamärgile. Vastulausete osakond rahuldas vastulause.
Apellatsioonikoda aga tühistas vastulausete osakonna otsuse ning lükkas vastulause tagasi põhjendusel, et hageja ei olnud tõendanud, et varasemad kaubamärgid, millele ta tugines, on olemas ning et ta on nende omanik. Apellatsioonikoda leidis muu hulgas, et puuduvad varasemate kaubamärkide registreerimistunnistuste originaalid ning, et hageja poolt tõenditena esitatud kinnitatud tõlked kujutavad endast mitteametlikke tõlkeid, milles originaaltekst ei ole nähtav, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas originaaltunnistustel on esitatud asjakohane teave.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt tuletas Üldkohus meelde, et määruse 2017/1001 artikli 94 lõike 1 teises lauses ette nähtud põhjendamiskohustus kohaldab konkreetselt artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud kaitseõiguste kaitse üldpõhimõtet. Nimelt peavad kõik liidu õigusaktid austama hartas tunnustatud põhiõigusi, kusjuures selline põhiõiguste austamine on üks nende seaduslikkuse tingimustest, mida liidu kohus peab täieliku õiguskaitsevahendite süsteemi raames kontrollima. Õiguse kohta olla ära kuulatud märkis Üldkohus täpsemalt, et see tagab igale isikule võimaluse teha haldusmenetluses enne tema huve kahjustava otsuse tegemist tõhusalt ja tegelikult teatavaks oma seisukoht. Õigus olla ära kuulatud laieneb kõikidele faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on otsuse aluseks, kuid ei laiene haldusorgani võetavale lõplikule seisukohale. Seega on EUIPO kohustatud andma oma talitustes pooleliolevate menetluste pooltele võimaluse esitada oma seisukoht nende talituste otsuste aluseks olevate kõigi asjaolude kohta.
Käesoleval juhul leidis Üldkohus, et asjaolu, et apellatsioonikoda tõstatas omal algatusel varasemate kaubamärkide registreerimistunnistuste originaalversioonide puudumise küsimuse ja väljendas kahtlusi nende tõlgete ehtsuse suhtes, ilma et ta oleks hagejat selles küsimuses ära kuulanud, kujutab endast menetlusnormi rikkumist. Kaitseõiguste rikkumise saab siiski tuvastada ainult juhul, kui huvitatud isiku seisukoha arvesse võtmata jätmine mõjutas konkreetselt huvitatud isiku võimalust end kaitsta. Samas ei saa hagejale siiski panna kohustust tõendada, et vaidlustatud otsuse sisu oleks ilma tuvastatud rikkumiseta olnud teistsugune, vaid üksnes kohustuse tõendada, et selline võimalus ei ole täielikult välistatud, kuna hageja oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi.
Neil kaalutlustel jõudis Üldkohus järeldusele, et käesoleval juhul ei ole täielikult välistatud, et menetlusel oleks olnud teistsugune tulemus, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi. Kui apellatsioonikoda oleks andnud hagejale võimaluse esitada tõhusalt oma seisukoht varasemate kaubamärkide registreerimistunnistuste originaalide puudumise kohta, oleks hageja saanud need esitada, mis oleks võimaldanud apellatsioonikojal neid tunnistusi hinnata ja niiviisi kontrollida tõlgete autentsust. Järelikult rikuti apellatsioonikoja otsuse vastuvõtmisel harta artikli 41 lõike 2 punktiga a tagatud õigust olla ära kuulatud.