Kohtuasi T-137/08

BCS SpA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kaubamärk, mis koosneb rohelise ja kollase värvi kombinatsioonist – Absoluutne keeldumispõhjus – Kaubamärgi käigus omandatud eristusvõime – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõige 3 ja artikli 51 lõike 1 punkt a (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõige 3 ja artikli 52 lõike 1 punkt a) – Suhteline keeldumispõhjus – Varasem siseriiklik registreerimata kaubamärk, mis koosneb rohelise ja kollase värvi kombinatsioonist – Määruse nr 40/94 artikli 8 lõige 4 ja artikli 52 lõike 1 punkt c (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 ja artikli 53 lõike 1 punkt c) – Põhjendamiskohustus – Määruse nr 40/94 artikkel 73 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 75)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b ja artikkel 3)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Hindamiskriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine kaubamärgi registreerimisel – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b ja lõige 3 ning artikli 51 lõike 1 punkt a ja lõige 2)

4.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendus – Eesmärk

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 73)

1.      Kuigi kaubamärki, mille registreerimise suhtes esineb kõikjal ühenduses määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud absoluutne keeldumispõhjus, saaks registreerida sama määruse artikli 7 lõike 3 alusel, peab asjaomane tähis olema kasutamise käigus omandanud eristusvõime samuti kõikjal ühenduses, ei ole kuskil nõutud, et sama liiki tõendeid tuleb esitada iga liikmesriigi kohta.

Asjaolu, et arvamusküsitlust selle kohta, kuidas Euroopa Liidu asjaomane avalikkus vastavat kaubamärki tajub, ei ole läbi viidud, ei välista asjaolu, et tähise eristusvõime omandamine kasutamise tagajärjel on tõendatud, kuna selle omandamist võivad näidata muud tõendid. Tähise kasutamise tagajärjel omandatud eristusvõime tuvastamiseks ei ole kindlasti vaja viia läbi arvamusküsitlust.

(vt punktid 39–41)

2.      Turul, kus asjaomased kaubad on kõrgehinnalised tootmisvahendid, mille ostmisele eelneva protsessi käigus viib tarbija ennast tähelepanelikult kurssi müügil olevate toodetega ning võrdleb ja uurib erinevaid konkureerivaid mudeleid, ei eelda selle tuvastamine, et kaubamärk on jäänud asjaomastele tarbijatele meelde, suure turuosa saavutamist. Selleks piisab tõendamisest, et asjaomane kaubamärk on pikka aega olnud turul juurdunud.

(vt punktid 43 ja 44)

3.      Rohelise ja kollase värvi kombinatsioonist koosneva kujutismärgi registreerimisest ühenduse kaubamärgina Nizza kokkuleppe klassi 7 kuuluvate kaupade „pukseeritavad või motoriseeritud põllu- või metsatöömasinad” ja sama kokkuleppe klassi 12 kuuluvate kaupade „motoriseeritud põllu- või metsatöömasinad, eelkõige traktorid, väiketraktorid, üheteljelised aiatraktorid ja haagised” jaoks ei oleks tohtinud määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b alusel keelduda, kuna on õiguslikult piisavalt tõendatud, et kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga oli vastav kaubamärk sama määruse artikli 7 lõike 3 tähenduses omandanud kasutamise käigus eristusvõime.

(vt punkt 62)

4.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 73 kohane põhjendus peab näitama selgelt ja üheselt mõistetavalt õigusakti koostanud institutsiooni arutluskäiku. Sellel kohustusel on kaks eesmärki: esiteks, et huvitatud isikud saaksid vastuvõetud meetme põhjendused oma õiguste kaitsmiseks teada, ning teiseks, et võimaldada ühenduste kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust.

Otsuse põhjenduste vastuolulisus kujutab endast määruse nr 40/94 artiklist 73 tuleneva kohustuse rikkumist, mis mõjutab asjassepuutuva akti kehtivust, kui on tõendatud, et selle vastuolulisuse tõttu ei ole akti adressaadil võimalik mõista otsuse tegelikke põhjusi tervikuna või osaliselt ning et seetõttu puudub akti resolutsioonil tervikuna või osaliselt õiguslik alus.

(vt punktid 67 ja 68)