28. mail 2009 esitatud hagi - Itaalia versus komisjon ja EPSO

(Kohtuasi T-218/09)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostjad: Euroopa Ühenduste Komisjon ja Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

Hageja nõuded

Tühistada teade selliste eelvalikutestide ning katsetel põhineva avaliku konkursi korraldamise kohta, mille põhjal koostatakse reservnimekiri järgmiste töökohtade täitmiseks - EPSO/AST/91/09 - Assistendid (AST 3) valdkonnas OFFSET;

tühistada teade selliste eelvalikutestide ning katsetel põhineva avaliku konkursi korraldamise kohta, mille põhjal koostatakse reservnimekiri järgmiste töökohtade täitmiseks - EPSO/AST/92/09 - Assistendid (AST 3) valdkonnas PRE-PRESSE.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab eespool nimetatud konkursiteated kuivõrd mõningad neis ette nähtud katsetest peavad tingimata toimuma saksa, inglise või prantsuse keeles.

Oma nõuete toetuseks väidab Itaalia Vabariik järgmist:

rikutud on EÜ artiklit 290, mis annab nõukogule ainupädevuse teha ühehäälselt otsuseid seoses ühenduse aktide keelte eeskirjadega. Selles osas täpsustatakse, et käesolevas kohtuasjas astus EPSO tegelikult nõukogu asemele määrates kindlaks eeskirjad kahe konkursi keelte kohta kuivõrd ta sedastas, et teise keelena ja eelvalikutesti kolmest kirjalikust testist kahe ning suuliste testide keelena peavad kandidaadid valima tingimata inglise, prantsuse ja saksa keele vahel jättes kõrvale kõik teised liikmesriikide keeled.

rikutud on EÜ artiklit 12, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, määruse nr 1/58¹ artikleid 1 ja 6 ning personalieeskirjade artiklit 28. Selles osas väidetakse, et kõik liikmesriikide riigikeeled on Euroopa Liidu ametlikud ning töökeeled. Seetõttu ei saa konkursiteates omavoliliselt piirata ainult kolmega neid keeli, mille hulgast kandidaadid võivad valida teise keele ning milles avaldatakse konkursiga seonduvad teated ja toimuvad katsed. Muuhulgas peavad ametnikud ametnike personalieeskirjade artikli 28 kohaselt valdama mõnda muud ühenduse keelt peale oma riigikeele, omistamata seejuures erilist kohta inglise, prantsuse või saksa keelele.

Lõpetuseks väidab hageja, et rikutud on ka EÜ artiklit 253 ning õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevaid nõudeid.

____________

¹ - Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).