Kohtuasi T-273/02

Krüger GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi CALPICO taotlus – Varasem siseriiklik kaubamärk CALYPSO – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b – Õigus olla ära kuulatud

Otsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade ja teenuste jaoks registreeritud identse või sarnase varasema kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärgid CALPICO ja CALYPSO

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Apellatsioonikojad – Ühtlustamisamet kui haldusorgan – Poolte õigus õiglasele kohtulikule arutamisele – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artiklid 60‑62)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsus – Kaitseõiguse tagamine – Põhimõtte ulatus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 73)

1.      Keskmise Saksa tarbija jaoks ei esine sõnamärgi CALPICO, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina on taotletud Nizza kokkuleppe klassidesse 29, 30 ja 32 kuuluvatele järgmistele kaupadele: „mineraal- ja gaseerveed ja muud alkoholivabad joogid, eelkõige füsioloogiliselt funktsionaalsed joogid; puuviljajoogid ja puuviljamahlad, samuti puuviljamahlajoogid; siirupid ja teised joogivalmistusained”, segiajamise tõenäosust mainitud kokkuleppe klassi 32 kuuluvatele kaupadele: „puuviljapulbrid ja alkoholivaba puuviljajoogi valmistusained (kõik need kaubad ka valmistoote kujul)” varem Saksamaal registreeritud sõnamärgiga CALYPSO, kuna hoolimata sellest, et vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud kaubad on osaliselt identsed ja osaliselt väga sarnased, lubavad vaidlusaluste märkide visuaalsed ning selged foneetilised ja kontseptuaalsed erinevused asjaomase avalikkuse silmis välistada nende märkide segiajamise tõenäosuse ja seda isegi siis, kui viidatud tarbija ei pööra neile kaubamärkidele mingit erilist tähelepanu.

(vt punktid 45, 54, 55)

2.      Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikodades on välistatud tugineda õigusele õiglasele kohtulikule arutamisele Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuna apellatsioonikoja menetlus ei ole olemuslikult kohtumenetlus, vaid haldusmenetlus.

(vt punkt 62)

3.      Kuigi määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 73 teise lausega kehtestatud õigus olla ära kuulatud hõlmab kõiki faktilisi või õiguslikke asjaolusid ja kõiki tõendusmaterjale, mis moodustavad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt vastu võetud haldusakti aluse, ei kohaldu see lõplikule seisukohale, mida haldusorgan kavatseb vastu võtta.

(vt punkt 65)