Kohtuasi T‑198/12 R

Saksamaa Liitvabariik

versus

Euroopa Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Antimoni, arseeni, baariumi, plii ja elavhõbeda piirnormid mänguasjades – Komisjoni keeldumine kiita täies ulatuses heaks Saksamaa ametiasutuste poolt teatavaks tehtud siseriiklikud õigusnormid, millega säilitatakse nende ainete piirnormid – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Vastuvõetavus – Kiireloomulisus – Fumus boni iuris – Huvide kaalumine

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 15. mai 2013

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Eesmärk – Tulevikus sisulistes küsimustes tehtava otsuse täielik toime, mõjutamata selle sisu ja jätmata seda ilma kasulikust mõjust – Taotlus kohaldada meetmeid, mis väljuvad põhimenetluse raamest ja eeldavad sellega mitteseotud asjaolude prima facie hindamist – Lubamatus – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus – Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tehtud otsuse mõju, mis võib ulatuda kaugemale kui tühistava kohtuotsuse tagajärjed

(ELTL artikkel 279; Üldkohtu kodukord, artikkel 104)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus seoses negatiivse otsuse tühistamise nõudes esitatud hagiga – Vastuvõetavus

(ELTL artikkel 279; Üldkohtu kodukord, artikkel 104)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris

(ELTL artikkel 278)

5.      Õigusaktide ühtlustamine – ELTL artikkel 114 – Siseriiklike erandnormide heakskiitmise menetlus – Taotlus säilitada olemasolevad siseriiklikud sätted – Taotlejast liikmesriigi võimalus tugineda oma taotluses teistsugusele rahvatervise ohu hinnangule kui liidu seadusandja – Kohustus kehtestada kõrgem rahvatervise kaitse tase, kui on tagatud liidu ühtlustamismeetmega – Kohustus järgida proportsionaalsuse põhimõtet

(ELTL artikli 114 lõiked 4 ja 6)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Tõendamiskoormis

(ELTL artikkel 279)

7.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tervishoid – Ettevaatuspõhimõte – Arvessevõtmine ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poolt

(ELTL artikkel 279)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 20–22 ja 80)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28, 33, 35 ja 36)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28–30, 32 ja 39)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses on fumus boni iuris’ega seotud tingimus täidetud siis, kui põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks hageja esitatud väidetest vähemalt üks on esmapilgul kaalukas ega ole igatahes selgelt põhjendamatu. Selleks piisab, kui see väide osutab niisuguse keerulise ja tundliku küsimuse olemasolule, mida ei saa kohe tähtsusetuse tõttu tagasi lükata, vaid mis väärib süvendatud käsitlemist, mida saab teha vaid asja sisuliseks arutamiseks pädev kohus, või isegi kui poolte esitatud argumentidest nähtub, et põhimenetluses esineb oluline õiguslik vastuolu, mis ei ole kohe lahendatav.

(vt punkt 40)

5.      Õigusaktide ühtlustamise meetme võtmise korral võib liikmesriik siseriiklike õigusnormide säilitamise põhjendamiseks tugineda asjaolule, et ta hindab ohtu rahvatervisele erinevalt sellest, mis seisukohal oli liidu seadusandja kõnealuses meetmes. Sellisel juhul peab taotlejast liikmesriik üksnes tõendama, et tema siseriiklikud eeskirjad tagavad kõrgema rahvatervise kaitse taseme kui see, mis on ette nähtud liidu õiguse ühtlustamismeetmega, ning need õigusnormid ei lähe kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

(vt punktid 53 ja 64)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 68)

7.      Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik peab arvestama kaalutlustega, mis tuginevad ettevaatuspõhimõttele ja on seotud võimaliku terviseriski tegelikkuse või tõsidusega, kui ta lahendab küsimust, kas kõnealuse õigusakti puhul on piisavalt tõenäoline, et see põhjustab tervisele tõsist ja korvamatut kahju. Eelkõige ei saa ta sellist kahju kui puhtteoreetilist kahju jätta tähelepanuta üksnes põhjendusel, et võimalik oht tervisele on teaduslikult tõestamata.

(vt punkt 73)