Collège des représentants du personnel de la BEI jt 12. aprillil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu teise koja presidendi 17. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F-95/10, Bömcke versus EIP

(kohtuasi T-213/11 P(I))

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Collège des représentants du personnel de la Banque européenne d'investissement (Luxembourg, Luksemburg), Marie-Christel Heger (Luksemburg), Jean-Pierre Bodson (Luksemburg), Evangelos Kourgias (Senningerberg, Luksemburg), Manuel Sutil (Nondkeil, Prantsusmaa) ja Patrick Vanhoudt (Gonderange, Luksemburg) (esindajad: advokaadid G. J. Wilson, A. Senes ja B. Entringer)

Teised menetluspooled: Eberhard Bömcke (Athus, Belgia) ja Euroopa Investeerimispank

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

muuta Avaliku Teenistuse Kohtu teise koja presidendi 17. märtsi 2011. aasta määrust;

tunnistada 12. jaanuaril 2011 Avaliku Teenistuse Kohtu presidendile ja liikmetele esitatud sekkumise taotlus vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning tunnistada hageja Eberhard BÖMCKE ja Euroopa Investeerimispanga seas menetlusosaliseks, kuna apellandil on vastavalt Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklile 109 jj vahetu huvi selles osaleda.

Väited ja peamised argumendid

Avaliku Teenistuse Kohtu president tunnistas oma 17. märtsi 2011. aasta määrusega vastuvõetamatuks kohtuasjas F-95/10: Bömcke vs. EIP esiteks EIP töötajate esindajate ühenduse ja teiseks M.-C. Heger'i, J.-P. Bodson'i, E. Kourgias'e, M. Sutil'i ja P. Vanhoudt'i poolt esitatud sekkumistaotlused, kuna need olid esitatud hilinenult.

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid kolm väidet.

Esimene väide tugineb sekkumistaotluse esitamise tähtaja valele arvestamisele, kuna Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 109 sätestatud nelja-nädalast tähtaega ja selle artikli 100 lõikes 3 sätestatud vahemaaga seonduva 10-päevas tähtaega tuleb käsitelda erinevate ja teine-teisest sõltumatute tähtaegadena nii, et kui tähtaeg langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale, mille puhul saabub tähtaeg vastavalt nimetatud kodukorra artikli 100 lõikele 2 sellele järgneval tööpäeval, siis tähtaja edasilükkamist tuleb kohaldada selliselt, et nelja-nädalast tähtaega tuleb kohaldada enne vahemaaga seotud tähtaja kohaldamist ning mitte tervikliku tähtajana, mis juba sisaldab vahemaaga seotud tähtaega.

Teine väide tugineb Üldkohtu 20. novembri 1997. aasta otsuse kohtuasjas T-85/97: Horeca-Wallonie vs. komisjon (EKL 1997, lk II-2113, punktid 25 ja 26) valel kasutamisel, kuna see määrus põhines teistsugusel hüpoteesil kui käesolev vaidlus.

Kolmas väide, et tugineb menetlusse sekkujate põhiõiguste rikkumisele, kuna Avaliku Teenistuse Kohtu teise koja presidendi tõlgendus on kaebeõiguse seisukohast ebasoodne.

____________