Liidetud kohtuasjad T‑20/08 ja T‑21/08

Evets Corp.

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärk DANELECTRO ja kujutismärk QWIK TUNE – Kaubamärkide pikendamise taotluse esitamise tähtajast kinnipidamata jätmine – Tähtaja ennistamise taotlus – Vaidlustatud otsuse muutmine kaebaja kahjuks – Reformatio in pejus – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 61 lõige 2, artikli 73 teine lause ja artikkel 78 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 63 lõige 2, artikli 75 teine lause ja artikkel 81

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Tähtaja ennistamine – Taotluse esitamise tähtaeg

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 78 lõiked 2 ja 3; komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskiri 77)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Ühtlustamisameti üksuse otsuse peale esitatud kaebus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 62 lõige 1)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsused – Kaitseõiguse tagamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 73)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 78 lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt tuleb tähtaja ennistamise taotlus esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest, kusjuures tähtaja möödalaskmine toob vahetult kaasa õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamise.

Kuupäeva, mil teatati õiguse kaotusest esindajale, tuleb lugeda kuupäevaks, mil esindatav sai sellest teada. Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 77 kohaselt on sellel, kui Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) edastab nõuetekohaselt määratud esindajale teateid või muud informatsiooni, mõju sama, nagu oleks need edastatud esindatavale isikule. Kui nõuetekohaselt määratud esindaja edastab ühtlustamisametile teateid, on selle mõju sama, nagu oleks need saatnud esindatav isik. Ühtlustamisametile on oluline esindajale saadetud informatsioon, mitte esindaja ja esindatava vahel vahetatud informatsioon.

(vt punktid 21–23)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 62 lõikest 1 nähtub, et pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse ja ta võib selle raames „tegutseda edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires,” st tähtaja ennistamise taotluse korral teha ise taotluse kohta otsuse, lükates selle tagasi või tunnistades selle põhjendatuks, millega ta seega kinnitab või tühistab eelmises menetluseastmes tehtud otsuse. Nii teostab apellatsioonikoda talle esitatud kaebuse kaudu tähtaja ennistamise taotluse põhjendatuse osas uut täielikku kontrolli nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude osas.

Vastuvõetavust puudutavaid küsimusi ei tohi jätta tähtaja ennistamise taotluse „uue täieliku kontrolli” alt välja. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on tähtaegu puudutavad eeskirjad loodud selleks, et tagada õiguskindlus ning vältida diskrimineerimist või suvalist kohtlemist. See üldine järeldus on kohaldatav ka ühenduse kaubamärki käsitlevates määrustes ette nähtud tähtaegade suhtes.

(vt punktid 38 ja 39)

3.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 73 teise lause kohaselt võivad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsuste aluseks olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. See säte tunnustab kaitseõiguste kaitse üldpõhimõtet ühenduse kaubamärgiõiguses. Vastavalt sellele ühenduse õiguse üldpõhimõttele peab ametiasutuste otsuste adressaatidel, kelle huve märkimisväärselt riivatakse, olema tõhus võimalus oma seisukohtade teatavakstegemiseks. Õigus olla ära kuulatud laieneb kõikidele faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on otsustamise aluseks, kuid mitte haldusorgani poolt kavandatavale lõplikule seisukohale.

Menetlusnormi rikkumine rikub kaitseõigusi vaid siis, kui sellel on olnud konkreetne mõju puudutatud ettevõtjate võimalusele ennast kaitsta. Kaitseõiguste tagamiseks kehtestatud normide rikkumine võib mõjutada haldusmenetluses tehtud otsuse kehtivust üksnes siis, kui on tõendatud, et haldusmenetluses oleks võidud jõuda teistsugusele lõpptulemusele, kui neid norme ei oleks rikutud.

(vt punktid 47 ja 48)