Kohtuasi T‑360/09
E.ON Ruhrgas AG ja E.ON AG
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Saksa ja Prantsuse maagaasiturud – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Turu jagamine – Rikkumise kestus – Trahvid
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Keelatud kokkulepped – Keeld – Erand – Seonduvaks piiranguks kvalifitseeritud tingimus – Seonduva piirangu mõiste – Ulatus – Piirang, mis on põhitehinguga otseselt seotud ja selle teostamiseks vajalik – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Keeruline majanduslik hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid – Kvalifitseerimise tagajärjed
(EÜ artikli 81 lõiked 1 ja 3)
2. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Ettevõtja kvalifitseerimine potentsiaalseks konkurendiks – Kriteeriumid – Oluline asjaolu – Ettevõtja suutlikkus asjaomasele turule siseneda – Turg, mida iseloomustab seaduslik või tegelik monopol – Mõju
(EÜ artikli 81 lõige 1)
3. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
4. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Kokkuleppe poolte tahe konkurentsi piirata – Mittevajalik kriteerium – Sellise tahte arvessevõtmine komisjoni või liidu kohtu poolt – Lubatavus
(EÜ artikli 81 lõige 1)
5. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Konkurentsi piirav kokkulepe – Samaaegselt õiguspäraste eesmärkide taotlemine – Mõju puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
6. Keelatud kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Hindamiskriteeriumid – Kokkulepped või tegevus, mis puudutab turgu, mida iseloomustab mis tahes potentsiaalse konkurentsi puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus
(EÜ artikli 81 lõige 1)
8. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Kohtulik kontroll – Piirid
(EÜ artiklid 81, 82 ja 230)
9. Keelatud kokkulepped – Ettevõtja osalemine konkurentsivastastes algatustes – Ettevõtja vastutuse tekkimiseks piisab algatuse vaikivast heakskiitmisest, kui ta ei avalda, et ta ei loe ennast selle tegevusega seotuks
(EÜ artikli 81 lõige 1)
10. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus konkurentsivastase lepingu sõlmimises seisnenud rikkumise tuvastamise kohta – Otsused, mis tuginevad dokumentaalsetele tõenditele – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused
(EÜ artikli 81 lõige 1)
11. Keelatud kokkulepped – Keeld – Keelatud kokkulepped, mille toime jätkub pärast nende formaalset lõppemist – EÜ artikli 81 kohaldamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Komisjoni otsustuspraktika – Soovituslik laad
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)
13. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Valdusühingule kuuluv tütarettevõtja – Eelduse ümberlükkamiseks ebapiisav asjaolu
(EÜ artiklid 81 ja 82)
14. Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Mõju
(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 62–70)
2. EÜ artikli 81 lõige 1 on kohaldatav üksnes konkurentsile avatud sektorites, võttes arvesse selles sättes toodud tingimusi, mis on seotud liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise ja tagajärgedega konkurentsile. Konkurentsitingimuste uurimine ei põhine mitte üksnes turul juba tegutsevate ettevõtjate vahelisel olemasoleval konkurentsil, vaid ka potentsiaalsel konkurentsil.
Sellega seoses, mis puudutab siseriiklikku turgu, mida iseloomustab tegelike territoriaalsete monopolide esinemine, ei oma tähtsust asjaolu, mille kohaselt ei ole sellel turul seaduslikku monopoli. Nimelt selleks, et kindlaks teha, kas turul on potentsiaalne konkurents, peab komisjon kontrollima, kas on olemas tegelikud ja konkreetsed võimalused, et asjaomased ettevõtjad tegutseksid omavahelises konkurentsis või uus konkurent võiks siseneda sellele turule ning konkureerida olemasolevate ettevõtjatega. See komisjonipoolne kontroll peab toimuma nende võimaluste objektiivsel alusel, nii et asjaolu, mille kohaselt need võimalused on välistatud otseselt siseriiklikest õigusaktidest tuleneva monopoli tõttu või kaudselt õigusaktide rakendamisest tuleneva faktilise olukorra tõttu, ei oma tähtsust.
Lisaks ei ole äriühingu puhtteoreetiline sellisele turule tuleku võimalus piisav, et niisuguse konkurentsi olemasolu tõendada.
(vt punktid 84, 85, 102, 105 ja 106)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 141)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 142)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 143)
6. EÜ artikli 81 lõige 1 on kohaldatav ainult kokkulepete suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.
Ühendusesisest kaubavahetust mõjutatakse üldjuhul mitme sellise asjaolu koosmõjul, mis eraldi võetuna ei pruugi iseenesest määravad olla. Kontrollimaks, kas keelatud kokkulepe mõjutab tuntavalt liikmesriikidevahelist kaubandust, tuleb seda uurida selle majanduslikus ja õiguslikus kontekstis. Selles suhtes on vähe oluline, kas keelatud kokkuleppe mõju kaubandusele on ebasoodne, neutraalne või soodne. Konkurentsipiirang võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada, kui see juhib kaubavood kõrvale kursilt, mille need muidu oleksid võtnud.
Lisaks piisab keelatud kokkuleppe võimest mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, st selle võimalikust mõjust, selleks et kokkulepe kuuluks EÜ artikli 81 kohaldamisalasse, ning puudub vajadus tõendada selle tegelikku mõju kaubandusele. Siiski on vajalik, et keelatud kokkuleppe võimalik mõju riikidevahelisele kaubandusele oleks tuntav või teisisõnu, et see ei oleks vähetähtis.
Lisaks on liikmesriigi kogu territooriumi hõlmava kokkuleppe olemus siseriiklike turgude lõhestatusele kaasaaitav, takistades turgude omavahelist põimumist, mis on asutamislepingu eesmärk.
Mis puudutab neid siseriiklikke turge, mida iseloomustab seaduslik või tegelik monopol, siis kuna komisjon ei tõendanud potentsiaalse konkurentsi esinemist niisugustel turgudel, siis ei saa ta asuda seisukohale, et neid turge puudutav kokkulepe või tegevus võivad liikmesriikide kaubavahetust tuntavalt mõjutada.
(vt punktid 151–155)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 169, 170, 173–175 ja 247)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 171 ja 172)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 176 ja 177)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 234 ja 252)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 251)
12. Komisjoni varasem otsustuspraktika ei kujuta endast konkurentsivaldkonna trahvide õiguslikku raamistikku, sest selle raamistiku määratleb üksnes määrus nr 1/2003 ja suunised määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta. Seega on teisi juhtumeid käsitlevad otsused diskrimineerimise esinemise küsimuses üksnes soovituslikud, arvestades, et ei ole eriti tõenäoline, et sellele juhtumile omased asjaolud, nagu asjaomased turud, tooted, ettevõtjad ning ajavahemikud oleksid identsed.
Võrdse kohtlemise põhimõte, millega on vastuolus eelkõige see, kui sarnaseid olukordi käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud, on kohaldatav komisjoni suhtes, kui ta määrab ettevõtjale trahvi konkurentsieeskirjade rikkumise eest nagu iga muu institutsiooni suhtes mis tahes tegevuse puhul.
Komisjoni varasemad trahvi määramise otsused on võrdse kohtlemise põhimõtte seisukohalt asjakohased siiski juhul, kui on tõendatud, et nende teiste otsustega seonduvate juhtumite asjaolusid puudutavad andmed, nagu asjaomased turud, tooted, riigid, ettevõtjad ning ajavahemikud on võrreldavad vaidlusaluse juhtumi asjaoludega.
(vt punktid 260–262)
13. Kui emaettevõtjal on liidu konkurentsieeskirju rikkunud tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis 100% osalus, võib see esiteks emaettevõtja selle tütarettevõtja käitumisele otsustavat mõju avaldada ja teiseks esineb ümberlükatav eeldus, et nimetatud emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja käitumisele. Neil asjaoludel piisab, kui komisjon tõendab, et emaettevõtja esindab tütarettevõtja kogu aktsia- või osakapitali, et järeldada, et emaettevõtja avaldab otsustavat mõju tütarettevõtja kaubanduspoliitikale. Seega võib komisjon lugeda tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks emaettevõtja, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja, kel lasub kohustus see eeldus ümber lükata, esitab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad, et tema tütarettevõtja tegutseb turul iseseisvalt.
Selles suhtes tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid, mis puudutavad seda tütarettevõtjat emaettevõtjaga siduvaid majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid ning mis võivad sõltuvalt olukorrast varieeruda.
Seda hinnangut ei tohi piirata ainult aspektidega, mis puudutavad tütarettevõtja kaubanduspoliitikat selle kitsas tähenduses, näiteks turustusstrateegia või hinnapoliitikaga. Eeskätt ei piisa tütarettevõtja iseseisvuse kohta järelduse tegemiseks ainuüksi selle tõendamisest, et tütarettevõtja juhib ise neid kaubanduspoliitika konkreetseid aspekte, selleks juhiseid saamata. Mingil juhul ei ole oluline, kas emaettevõtja on sekkunud tütarettevõtja igapäevasesse tegevusse.
Ainuüksi asjaolu, et emaettevõtja on valdusühing, kes ei sekku tütarettevõtja käitamistegevusse, ei ole piisav, et välistada, et ta avaldab nimetatud tütarettevõtjale otsustavat mõju. Nimelt, äriühingute kontserni kontekstis on valdusühingu puhul tegemist äriühinguga, millesse koondatakse osalused erinevates äriühingutes ning kelle ülesanne on tagada nende ühtne juhtimine.
(vt punktid 277–280 ja 283)
14. Vastavalt EÜ artiklile 229 annab määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus Üldkohtule lisaks puhtale karistuste õiguspärasuse kontrolli õigusele – mille raames võib Üldkohus üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada – ka õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult teha vaidlustatud akti muutev kohtuotsus, isegi kui ta seda ei tühista, et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta muu hulgas trahvi, kui tal on palutud anda hinnang trahvisummale.
Sellega seoses, Üldkohus ei ole oma täieliku pädevuse teostamisel seotud komisjoni arvutustega ega tema suunistega, vaid ta peab kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ise hinnangu andma.
(vt punktid 300 ja 301)