ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)

14. veebruar 2007

Kohtuasi T-435/04

Manuel Simões Dos Santos

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Siseturu Ühtlustamise Ameti ametnikud ja teenistujad – Personaliaruanded ja edutamine – Teenetepunktide summa nullimine ja uuesti arvutamine – Üleminekukord – Tühistamishagi – Õigusvastasuse väide – Tagasiulatuva jõu puudumine – Seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõtted – Õiguslik alus – Õiguspärane ootus – Võrdne kohtlemine

Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 7. juuli 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 11. märtsi 2004. aasta kaebus, ja teiseks nõue tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 15. detsembri 2003. aasta otsus, millega 2003. aasta hindamise raames kinnitati hagejale kogunenud teenetepunktide arv; samuti tühistada hindamise ühiskomitee 12. detsembri 2003. aasta arvamus.

Otsus:         Tühistada esiteks Siseturu Ühtlustamise Ameti 15. detsembri 2003. aasta otsus, millega kinnitati lõplikult hagejale 2003. aasta hindamise raames antavate teenetepunktide arv, ning teiseks Siseturu Ühtlustamise Ameti 7. juuli 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 11. märtsi 2004. aasta kaebus osas, milles neis otsustes konstateeritakse hageja teenetepunktide jäägi nullimine, nii nagu seda tunnustati edutamist käsitlevas 30. märtsi 2004. aasta otsuses PERS‑PROM‑39‑03rev1. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Edutamine – Uue edutamiskorra kehtestamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

2.      Ametnikud – Edutamine – Uue edutamiskorra kehtestamine (Personalieeskirjad, artikkel 45)

3.      Ametnikud – Põhimõtted – Seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõtted

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Edutamine – Uue edutamiskorra kehtestamine

(Personalieeskirjad, artiklid 45, 90 ja 91)

1.      Tagasiulatuv jõud puudub, kui õigusnormide muudatused on kohaldatavad varasemate õigusnormide kehtivusajal asetleidnud sündmuste tulevaste tagajärgede suhtes, sest õiguspärase ootuse põhimõtet ei saa laiendada niivõrd, et see takistaks üldisel viisil sellist kohaldamist. Institutsiooni sise‑eeskirju uue hindamis‑ ja edutamiskorra rakendamise kohta ei kohaldata järelikult tagasiulatuvalt, kui nende normide mõjul on – edutamispunktide uue arvutusviisi tagajärjena – juhtunud alates nende jõustumisele järgnenud edutamisest nii, et on jäetud arvesse võtmata ametnikule varem kehtinud õigusnormide alusel antud teenetepunktid. Alates uue korra jõustumisest on administratsioon kohustatud siduma uutest sätetest tulenevad õiguslikud tagajärjed varasemate asjaoludega, mis viisid teenetepunktide andmiseni varasemate hindamiste käigus, lähtuvalt endisest korrast, mis on nüüdseks tühistatud.

Lisaks ei ole uute õigusnormide tagasiulatuva kohaldamisega tegemist juhul, kui teatavad edutamispunktid arvutatakse, viidates ametniku teenistusstaažile palgaastmel, millele ta viidi nende eeskirjade jõustumisele eelnenud kuupäeval või sellest kuupäevast alates, sest nimetatud kuupäev on üksnes lähtekoht uute õigusnormide kohaldamisel asjaomase ametniku tulevase olukorra suhtes. Sellised õigusnormid reguleerivad huvitatud isiku teenistuskäigu hilisemat arengut, võttes õiguspärasel viisil arvesse sooritatud teenistusajavahemikke ja varem aset leidnud asjaolusid.

(vt punktid 95, 100, 101, 103 ja 104)

Viited: 29 juuni 1999, kohtuasi C‑60/98: Butterfly Music (EKL 1999, lk I‑3939, punktid 24 ja 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Institutsioonid ei ole kohustatud kehtestama ühte konkreetset hindamise ja edutamise korda, arvestades neile kuuluvat ulatuslikku kaalutlusruumi personalieeskirjade artiklis 45 sätestatud eesmärkide ellurakendamisel oma organisatsiooni ja personalihalduse vajadustest lähtudes. Kehtiva ametnike hindamise ja edutamise meetodi igasuguse muutmise eelduslik eesmärk on parandada teatavaid puudusi, mis tulenesid varasemate eeskirjade kohaldamisest. Niisugusele reformiprotsessile, mille vajalikkuse hindamiseks on ametiasutusel ulatuslik kaalutlusruum, on seega omane, et ühel kindlal kuupäeval hakatakse ametnike teeneid hindama uutel alustel. Ametiasutuselt ei saa nõuda, et vana korra kehtivuse ajal ametnikele antud teenetepunkte võetaks uue korra raames täielikult ja identselt arvesse, sest selle peaaegu vältimatu tagajärg oleks edutamisreformi praktilise sisu kaotus; seega ei ole teenistujatel õigust kehtivate õigusnormide kehtimajäämisele.

Personalieeskirjade artikkel 45 jätab institutsioonidele nende personalihalduse korraldamise raames seega ulatusliku kaalutlusruumi, mis puudutab hindamis‑ ja edutamiskorra rakendamist ja muutmist üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise abil. Ametnik ei saa seega reeglina tugineda õiguspärasele ootusele, et tema suhtes võetaks vastu teatavad meetmed, mis tagavad tühistatud varasematest õigusnormidest tulenevate eeliste säilimise, sest selle tagajärjel piirataks ebasobivalt kõnealust kaalutlusõigust. Sellise üldkohaldatava meetme vastu saab edukalt tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele järelikult üksnes erandjuhtumi ja väga erakorraliste asjaolude korral. Ehkki ühenduste kohus võib kontrollida, kas pädev institutsioon pidas oma ulatusliku kaalutlusõiguse teostamisel täielikult kinni selle kaalutlusõiguse piiridest, on see kontroll piiratud, piirdudes üksnes küsimusega, kas võetud meetmed olid ilmselgelt ebasobivad ning kas institutsiooni hinnang oli selles osas ilmselgelt ekslik.

(vt punktid 132 ja 133)

Viited: 5. oktoober 1994, kohtuasi C‑280/93: Saksamaa vs. nõukogu (EKL 1994, lk I‑4973, punkt 90); 11. veebruar 2003, kohtuasi T‑30/02: Leonhardt vs. parlament (EKL AT 2003, lk I‑A‑41 ja II‑265, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika); 28. juuni 2005, kohtuasi T‑158/03: Industrias Químicas del Vallés vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑2425, punkt 95).

3.      Ükskõik milline ametniku huve kahjustav üksikmeede peab seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõttest tulenevalt tuginema õiguslikule alusele, mis on selgesõnaline, täpne ja ühetimõistetav. Ametnikud ja teenistujad on allutatud ulatuslikule kaalutlusõigusele, mis kuulub administratsioonile personaliküsimustes ja mida tasakaalustab vaid piiratud ulatuses institutsiooni hoolitsemiskohustus. Sellest lähtudes näib veelgi olulisem, et iga selle kaalutlusõiguse teostamisel vastu võetud üksikakt, mis kahjustab ametnikku ja mõjutab tema isiklikku õiguslikku seisundit, tugineks vähemasti sõnaselgel ja selles osas piisavalt täpsel ja selgel õiguslikul alusel. Ainult nii, et tingimusteta järgitakse sõnaselge õigusliku aluse põhimõtet, mis tugineb seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõttele, mida kohaldatakse kõigi ühenduse institutsioonide suhtes nende personalihalduse küsimustes, on võimalik tagada minimaalne ettenähtavus ja läbipaistvus nende üksikaktide ulatuse osas, mida võidakse ametniku kohta selle ulatusliku kaalutlusõiguse teostamisel anda.

(vt punkt 143)

Viited: 29. juuni 1994, kohtuasi C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus (EKL 1994, lk I‑3009, punkt 38); 27. juuni 2001, kohtuasi T‑214/00: X vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑143 ja II‑663, punktid 28–34).

4.      Institutsiooni vastu võetud sise‑eeskirjad, mis puudutavad niisuguse uue hindamis‑ ja edutamiskorra rakendamist, mille üld‑ ja üleminekusätted ei viita varasema, tühistatud korra raames antud teenetepunktidele, ei ole piisav õiguslik alus selleks, et nullida ametnikule varem kehtinud õigusnormide alusel antud teenetepunktid. Nende punktide äravõtmine, ka vaikimisi, on asjaomase isiku huve kahjustav üksikmeede, millel peab seaduslikkuse ja õiguskindluse põhimõttest lähtuvate nõuete alusel olema selgesõnaline, täpne ja ühetimõistetav õiguslik alus. Ka uute õigusnormide hulka kuuluv säte, mis sätestab üldiselt varasema edutamis‑ ja hindamiskorra asendamise uue korraga, ei ole selles küsimuses taoline sõnaselge ja täpne õiguslik alus.

(vt punkt 144)