Kohtuasi C‑146/13

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Parlament

ja

Euroopa Liidu Nõukogu

Tühistamishagi – Tõhustatud koostöö rakendamine – Ühtse patendikaitse loomine – Määrus (EL) nr 1257/2012 – ELTL artikli 118 esimene lõik – Õiguslik alus – ELTL artikkel 291 – Pädevuse delegeerimine Euroopa Liidu välistele organitele – Liidu õiguse autonoomia ja ühetaolise kohaldamise põhimõte

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 5. mai 2015

1.        Õigusaktide ühtlustamine – Tööstus- ja kaubandusomand – Patendiõigus – Ühtse toimega Euroopa patent – Määrus nr 1257/2012, millega kehtestatakse ühtse patendikaitse loomise tingimused – Ese

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1257/2012, artikli 1 lõige 2, artikli 2 punktid b ja c)

2.        Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Kriteeriumid – Määrus nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas – Vastuvõtmine ELTE artikli 118 alusel – Lubatavus

(ELTL artikkel 4 ja artikli 118 esimene lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1257/2012)

3.        Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste

(ELTL artikkel 263)

4.        Institutsioonide aktid – Määrused – Rakendamine liikmesriikide poolt – Kohustus rakendada liidu õiguslikult siduvad aktid – Mõiste – Määrusega nr 1257/2012 Euroopa patendi pikendamislõivude määra kindlaksmääramine, et Euroopa Patendiamet saaks täita ühtse patendikaitse tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide poolt talle pandud ülesandeid – Hõlmamine – ELTL artikli 291 rikkumine rakendusvolituste andmisega osalevatele liikmesriikidele ja mitte komisjonile või nõukogule – Puudumine

(ELTL artikli 291 lõiked 1 ja 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1257/2012, artikli 9 lõike 1 punkt e ja artikkel 2)

5.        Euroopa Liidu institutsioonid – Pädevuse teostamine – Delegeerimine – Euroopa Patendiametile või ühtse patendikaitse tõhustatud koostöös osalevatele liikmesriikidele antud volituse olemasolu – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1257/2012)

6.        Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Rahvusvahelise lepingu või liikmesriigi õigusakti õiguspärasuse hindamine – Väljajätmine

(ELTL artikkel 263)

7.        Institutsioonide aktid – Määrused – Vahetu kohaldatavus – Liikmesriikide tunnustatud pädevus – Lubatavus

(ELTL artikli 288 teine lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1257/2012)

1.        Määruse nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas eesmärk ei ole sugugi ja isegi mitte osaliselt piiritleda Euroopa patendi väljaandmise tingimusi, mida ei reguleeri liidu õigus, vaid üksnes Euroopa patendikonventsioon, ja määrus ka ei „lõimi” liidu õigusesse Euroopa patendikonventsioonis ette nähtud Euroopa patentide väljaandmise menetlust.

Seevastu tuleneb määruse nr 1257/2012 artikli 1 lõikes 2 esitatud „erikokkuleppe Euroopa patendikonventsiooni artikli 142 tähenduses” käsitlusest tingimata, et kõnealune määrus piirdub esiteks nende tingimuste kindlaksmääramisega, mille alusel võib Euroopa Patendiameti poolt Euroopa patendikonventsiooni sätete kohaselt varem välja antud Euroopa patendile selle omaniku taotlusel anda ühtse mõju, ja teiseks asjaomase ühtse mõju määratlemisega.

(vt punktid 30 ja 31)

2.        Liidu õigusakti õigusliku aluse valik peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu.

Määruse nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas eesmärgi kohta tuleb märkida, et vastavalt selle artikli 1 lõikele 1 on määruse siht ühtse patendikaitse loomine ja selle sätted kajastavad liidu seadusandja tahet tagada osalevate liikmesriikide territooriumil ühtne kaitse. Sellest tuleneb, et asjaomase määrusega loodud ühtne patendikaitse sobib osalevate liikmesriikide patendikaitse erinevuste vältimiseks ja seega pakub ühtetaolist kaitset ELTL artikli 118 esimese lõigu tähenduses. Seetõttu kujutab kõnealune säte endast asjaomase määruse vastuvõtmiseks sobivat õiguslikku alust.

ELTL artikli 118 esimene lõik annab liidu seadusandjale selles osas volituse võtta meetmed kogu liidus intellektuaalomandi õiguste ühetaolist kaitset tagavate Euroopa intellektuaalomandi õiguste loomiseks. See Lissaboni lepinguga EL toimimise lepingusse lisatud säte viitab konkreetselt siseturu rajamisele ja toimimisele, mis ELTL artikli 4 kohaselt kuulub liidu jagatud pädevuse valdkonda. Lisaks tuleb nimetatud sättes sisalduvate sõnade „kogu liidus” suhtes asuda seisukohale, et kui selle artikliga antud pädevust kasutatakse tõhustatud koostöö raames, ei hakka nõnda loodud Euroopa intellektuaalomandi õigus ja sellega antav ühetaoline kaitse kehtima mitte liidus tervikuna, vaid üksnes selles osalevate liikmesriikide territooriumil.

(vt punktid 39–41, 43, 44, 51 ja 52)

3.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 56)

4.        Määruse nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas artikli 9 lõikes 2 ette nähtud pikendamislõivude suuruse kindlaksmääramine ja nende jagamine kujutab endast liidu õiguslikult siduva akti rakendamist ELTL artikli 291 lõike 1 tähenduses. Nimelt peab nimetatud pikendamislõivude suurus tingimata katma kulud, mis on Euroopa Patendiametil tekkinud talle osalevate liikmesriikide poolt Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 alusel antud täiendavate ülesannete täitmisel. Samas on need ülesanded lahutamatult seotud määrusega nr 1257/2012 loodud ühtse patendikaitse tagamisega.

Pealegi ei saa põhjendatult asuda seisukohale, et need ühetaolised rakendamistingimused on vajalikud määruse nr 1257/2012 artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks, sest osalevatele liikmesriikidele rakendamisvolituste andmine rikub ELTL artikli 291 lõiget 2. Kuigi asjaomase määruse artikli 9 lõike 1 punkt e sätestab, et osalevad liikmesriigid annavad Euroopa Patendiametile ühtse toimega Euroopa patentide pikendamislõivude kogumise ja haldamise ülesande, ei tulene ühestki selle määruse sättest, et pikendamislõivude suurus peab kõigis osalevates liikmesriikides olema ühesugune. Lisaks ilmneb sellest, et määrus nr 1257/2012 on kvalifitseeritav Euroopa patendikonventsiooni artikli 142 tähenduses erikokkuleppeks, ning asjaolu, et pikendamislõivude suuruse kindlaksmääramise ja nende jagamise eest vastutab Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjon, ja et need on tingimata osalevad liikmesriigid, mitte komisjon või nõukogu, kes peavad võtma kõik vajalikud meetmed asjaomase määruse artikli 9 lõike 2 rakendamiseks, kuna liit erinevalt selle liikmesriikidest ei ole kõnealuse konventsiooni osaline.

(vt punktid 73–75, 78, 81–83)

5.        Seega pole liidu seadusandja delegeerinud ühtse patendikaitse loomise valdkonnas osalevatele liikmesriikidele ega Euroopa Patendiametile talle liidu õiguse alusel kuuluvat rakendamispädevust, mistõttu kaalutlusõiguse delegeerimist käsitlevas Euroopa Kohtu praktikas välja toodud põhimõtteid ei saa kohaldada.

(vt punktid 84 ja 87)

6.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 101 ja 102)

7.        ELTL artikli 288 teises lõigus ette nähtud määruse vahetu kohaldatavus nõuab, et selle jõustumine ja kohaldamine õigussubjektide heaks või kahjuks toimub ühegi siseriiklikku õigusse ülevõtmise meetmeta, välja arvatud juhul, kui asjaomane määrus jätab liikmesriikide endi pädevusse vajalike õigus-, haldus- ja finantsmeetmete võtmise selle määruse sätete kohaldamiseks.

Käesoleval juhul on see nii seoses määrusega nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, kuna liidu seadusandja ise on jätnud selle määruse sätete rakendamiseks liikmesriikidele pädevuse esiteks Euroopa patendikonventsiooniga kehtestatud õiguslikus raamistikus meetmete võtmiseks ja teiseks ühtse patendikohtu loomiseks, mis nagu kõnealuse määruse põhjendustes 24 ja 25 märgitud, on otsustava tähtsusega, et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus ja sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele.

(vt punktid 105 ja 106)