Kohtuasi T‑232/10

Couture Tech Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Nõukogude Liidu riigivappi kujutava ühenduse kujutismärgi taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Vastuolu avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt f

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olev kaubamärk

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt f ja artikli 7 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olev kaubamärk

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt f)

1.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti f ja sama artikli lõike 2 alusel tuleb kaubamärgi registreerimisest keelduda siis, kui see kaubamärk on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega mõnes liidu osas, kusjuures sõltuvalt juhtumist võib selleks olla üksainus liikmesriik.

Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis f ette nähtud absoluutse keeldumispõhjuse aluseks olev üldine huvi seisneb selliste tähiste registreerimise ärahoidmises, mis liidu territooriumil nendega tähistatavate kaupade ja teenuste tarbijatest koosneva avalikkuse poolt kasutamise korral kahjustaksid avalikku korda või üldtunnustatud moraalipõhimõtteid. Neil asjaoludel tuleb kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis f ette nähtud absoluutse keeldumispõhjuse olemasolule anda hinnang selle põhjal, kuidas nende kaupade või teenuste liidu territooriumil asuv keskmine tarbija tajub tähist, mille jaoks registreeringut taotletakse. Esiteks asuvad liidu territooriumil olevad tarbijad definitsioonist tulenevalt mõne liikmesriigi territooriumil. Teiseks ei ole eelkõige lingvistilistel, ajaloolistel, sotsiaalsetel või kultuurilistel põhjustel sellised tähised, mida asjaomane avalikus võib tajuda avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevatena, kõigis liikmesriikides ühed ja samad. Seega mõjutavad seda, kas kaubamärki tajutakse avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevana või mitte, asjaomase avalikkuse osaks olevate tarbijate asukoha liikmesriigile eriomased asjaolud. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis f ette nähtud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisel tuleb arvestada mitte üksnes kõigile liidu liikmesriikidele ühiste asjaoludega, vaid samuti eri liikmesriikide eriomaste asjaoludega, mis võivad mõjutada tähise tajumist nende liikmesriikide territooriumil asuva asjaomase avalikkuse poolt.

(vt punktid 26, 29–34)

2.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti f tähenduses on avaliku korra ja üldtunnustatud moraalipõhimõtetega Ungaris vastuolus kujutismärk, mis koosneb nõukogude vapist ja mille registreerimist on taotletud Nizza kokkuleppe klassidesse 3, 14, 18, 23, 26 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks.

Ungari karistusseadustiku artiklist 269/B, nii nagu seda on õigusteaduses tõlgendatud ja haldustavas rakendatud, nähtub, et Ungari seadusandja on pidanud vajalikuks keelata teatavad „totalitarismi sümbolite”, s.h sirp ja vasar ning punaviisnurk, kasutusviisid. Selle keelu rikkumisel, mis hõlmab ka selliste tähiste kasutamist kaubamärgina, kohaldatakse kriminaalkaristust. Vaidlust ei ole selle üle, et keeld kasutada „totalitarismi sümboleid” kaubamärgina tähendab, et neid sümboleid tajutakse Ungaris avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevana. Ka ei ole vaidlustatud seda, et taotletav kaubamärk on endise NSVL-i riigivapi reproduktsioon ja sellel on kujutatud just sirpi ja vasarat ning punaviisnurka.

Taotletava kaubamärgi kaubamärgina kasutamist tajub Ungaris asuv asjaomase avalikkuse oluline osa neil asjaoludel avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevana kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti f tähenduses.

(vt punktid 51, 59–62)