Language of document : ECLI:EU:F:2010:168

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

15. detsember 2010

Kohtuasi F‑66/09

Roberta Saracco

versus

Euroopa Keskpank

Avalik teenistus – EKP töötajad – Puhkus isiklikel põhjustel – Maksimaalne kestus – Pikendamisest keeldumine

Ese:      EÜ asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa keskpankade süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega R. Saracco palub sisuliselt tühistada EKP 14. oktoobri 2008. aasta otsus, millega keelduti puhkust isiklikel põhjustel, mis tal siiani oli, kuni 31. oktoobrini 2009 pikendamast.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Hagi – Ese

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 42)

2.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Puhkus isiklikel põhjustel – Maksimaalne kestus

(Euroopa Keskpanga kodukord, artikkel 11.2; Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 30; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad)

3.      Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine

4.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Liikuvuse üldtingimused – Kohaldamisala – Teenistujad, kes on puhkusel isiklikel põhjustel – Hõlmamine

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 30; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 5.12)

5.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Puhkus isiklikel põhjustel – Maksimaalne kestus – Hindamine – Sellise ajavahemiku arvessevõtmine, mis eelnes liikuvuse üldtingimuste jõustumisele – Lubatavus

6.      Ametnikud – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Ulatus – Järgimine Euroopa Keskpangas

1.      Kui liidu kohus kontrollib Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste artikli 42 alusel õiguspärasust, siis ei saa ta anda õiguslikke hinnanguid.

(vt punkt 39)

2.      Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 11.2 kohaselt võtab juhatus vastu korralduslikud reeglid, mis on EKP personali jaoks siduvad ning mis hõlmavad ka Euroopa Keskpanga ja tema personali vahelisi töösuhteid.

Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste ja Euroopa Keskpanga ametieeskirjade artiklitega ei oleks vastuolus see, kui nende teenistustingimuste artiklis 30 ette nähtud puhkus isiklikel põhjustel oleks piiratud. Seega võib juhatus õiguspäraselt määrata, et palgata puhkuse maksimaalne kestus on kolm aastat siis, kui see puhkus on antud isikule, kes soovib töötada teises organisatsioonis, isegi kui selle normi tagajärjel on teenistustingimuste artiklis 30 sätestatud isiklikel põhjustel puhkuse kestus piiratud.

(vt punktid 62, 65, 66 ja 82)

3.      Materiaalõigusnorme tuleb tõlgendada nii, et need on enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes kohaldatavad üksnes siis, kui selline võimalus tuleneb selgelt nende sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest.

Uut õigusnormi, eriti kui tegemist on materiaalõigusnormiga, kohaldatakse põhimõtteliselt kohe, sealhulgas enne selle jõustumist tekkinud olukorra tulevikus tekkivate tagajärgede suhtes.

Kui tegemist on aktiga, mis määrab kindlaks palgata puhkuse maksimaalse kestuse, siis uute normide kohese mõju alusel ning kui puudub viide kuupäevale enne mida ei pea puhkuseperioode arvesse võtma, kehtivad akti sätted kohe, sealhulgas enne nende jõustumist tekkinud olukorra tulevikus tekkivate tagajärgede suhtes. Nii on see palgata puhkuse perioodidega enne nende sätete jõustumist.

(vt punktid 75–77)

Viited:

Euroopa Kohus: 29. jaanuar 2002, kohtuasi C‑162/00: Pokrzeptowicz-Meyer (EKL 2002, lk I‑1049, punktid 49 ja 50).

4.      Euroopa Keskpanga liikuvuse üldtingimused määravad kindlaks õigusliku korra, mida kohaldatakse „asutusesisese liikuvusega” hõlmatud personalile. Need tingimused täpsustavad, et tegemist on eelkõige juhtudega, kui isikule anti palgata puhkust selleks, et ta saaks töötada teistes organisatsioonides.

Asjaolu, et sellele palgata puhkusele kohaldatakse Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimuste artiklit 30 ja Euroopa Keskpanga ametieeskirjade artiklit 5.12, ning selle puhul on tegemist seega puhkusega isiklikel põhjustel, ei välista siiski iseenesest, et isik, kes sellisel puhkusel on, kuulub asjaomaste liikuvuse üldtingimuste kohaldamisalasse.

(vt punktid 79 ja 81)

5.      Kui Euroopa Keskpank võtab arvesse perioodi, mil üks tema personali liikmetest oli puhkusel isiklikel põhjustel ja mis eelnes Euroopa Keskpanga liikuvuse üldtingimuste jõustumisele, selleks et hinnata, kas isiklikel põhjustel võetava palgata puhkuse maksimaalne kestus on ületatud, siis see ei riku väljakujunenud olukorda või omandatud õigust niivõrd, kuivõrd esiteks sai asjaomane isik olla temale antud puhkusel isiklikel põhjustel kuni antud puhkuse lõpuni; teiseks asjaomased üldtingimused mitte ei anna jõustumise hetkest personali liikmetele õigust palgata puhkusele kolmeks aastaks, vaid piirduvad selle puhkuse maksimaalse kestuse sätestamisega, ning sellega seoses tuleb õigusnormis viite puudumisel leida, et maksimaalset kestust ei kohaldata mitte ainult palgata puhkuse taotlustele, mis esitatakse pärast nende üldtingimuste jõustumist; kolmandaks ei ole asjaomasele isikule enne nende üldtingimuste jõustumist õigusnormi või administratsiooni otsusega antud õigust olla palgata puhkusel rohkem kui kolm aastat; neljandaks ei ole tuvastatud ega väidetud, et rikutakse õigust, mis on eraldiseisev õigusest puhkusele.

(vt punktid 89–91, 93 ja 95)

6.      Hoolitsemiskohustus peegeldab vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu, mille personalieeskirjad on kehtestanud ametiasutuse ja avalike teenistujate vahelistes suhetes. See põhimõte tähendab, et ametniku või teenistuja olukorda puudutavat otsust tehes võetakse arvesse kõiki administratsiooni otsust mõjutada võivaid olulisi asjaolusid ning arvestatakse sedasi mitte ainult teenistuse, vaid ka asjaomase ametniku huvidega.

Hoolitsemiskohustus, mida institutsioonid peavad arvestama ametnikku kahjustava meetme võtmisel, kehtib ka Euroopa Keskpangale, kui ta võtab sellise meetme ühe oma personali liikme suhtes.

(vt punktid 106 ja 107)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. mai 1980, liidetud kohtuasjad 33/79 ja 75/79: Kuhner vs. komisjon (EKL 1980, lk 1677, punkt 22); 29. juuni 1994, kohtuasi C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus (EKL 1994, lk I‑3009, punkt 38).