12. detsembril 2023 esitatud hagi – Servier jt versus komisjon

(kohtuasi T-1152/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Servier SAS (Suresnes, Prantsusmaa), Servier Laboratories Ltd (Slough, Ühendkuningriik), Les Laboratoires Servier SAS (Suresnes) (esindajad: advokaadid J. Killick ja T. Reymond)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

(a) mõista Euroopa Liidult, keda esindab Euroopa Komisjon, välja rahaline hüvitis:

i. mis vastab viivitusintressile 102 668 310 euro suuruselt summalt Euroopa Keskpanga refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida on suurendatud kolme ja poole protsendipunkti võrra, ajavahemiku eest 7. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2019, s.o 15 965 920 eurot, või selle asemel määras, mida Üldkohus peab sobivaks;

ii. teise võimalusena, mis vastab tasandusintressile, mis kuulub tasumisele inflatsioonist tingitud raha väärtuse vähenemise tõttu 7. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2019 ja mis on 6 036 897 eurot, või selle asemel mis tahes muu summa, mida Üldkohus peab sobivaks;

(b) mõista Euroopa Liidult, keda esindab Euroopa Komisjon, välja viivitusintress eespool alapunkti a alusel nõutud rahaliselt hüvitiselt ajavahemiku eest 31. jaanuarist 2019 kuni kuupäevani, mil komisjon käesoleva hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks eespool alapunkti a kohaselt makstud summa tegelikult tasub, Euroopa Keskpanga refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida suurendatakse kolme ja poole protsendipunkti võrra, või selle asemel määras, mida Üldkohus peab sobivaks;

(c) teise võimalusena mõista Euroopa Liidult, keda esindab Euroopa Komisjon, välja tasandusintress alapunkti a alusel nõutud rahaliselt hüvitiselt ajavahemiku eest 31. jaanuarist 2019 kuni kuupäevani, mil komisjon käesoleva hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks eespool alapunkti a kohaselt makstud summa tegelikult tasub, vastavalt aastasele inflatsioonimäärale, mis tehakse kindlaks asjaomase ajavahemiku kohta kas – olenevalt sellest, kumb on kõrgem – Eurostati inflatsioonimäära alusel Prantsusmaa kohta või Ühendkuningriigi riikliku statistikaameti kehtestatud inflatsioonimäära alusel, või selle asemel tasandusintress, mis kompenseerib inflatsiooni sel ajavahemikul ja intressimäära alusel, mida Üldkohus sobivaks peab;

(d) kolmanda võimalusena mõista Euroopa Liidult, keda esindab Euroopa Komisjon, välja rahaline hüvitis, mis vastab viivitusintressile ajavahemiku eest 7. oktoobrist 2014 kuni 31. jaanuarini 2019 selliselt muult summalt, mida Üldkohus peab sobivaks, Euroopa Keskpanga refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, mida suurendatakse kolme ja poole protsendipunkti võrra, ja millele lisandub sama määraga intress (või teise võimalusena alapunktis c sätestatud põhimõtete kohaselt kindlaks määratud määras) kuni kuupäevani, mil komisjon selle summa tegelikult tasub, ja

(e) jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hagejate kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad väidavad peamises kahju hüvitamise väites, et komisjon on toime pannud ELTL artikli 266 piisavalt selge rikkumise, kuna ta ei maksnud viivitusintressi alusetult määratud trahvi tagasimaksmisel pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-691/14, Servier SAS jt vs. komisjon.¹

Teise võimalusena nõuavad hagejad kahju hüvitamist, väites, et komisjon on toime pannud ELTL artikli 266 piisavalt selge rikkumise, kuna ta ei maksnud raha väärtuse vähenemisele vastavat tasandusintressi alusetult määratud trahvi tagasimaksmisel pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-691/14, Servier SAS jt vs. komisjon.

____________

¹     12. detsembri 2018. aasta otsus, Servier jt vs. komisjon (T-691/14, EU:T:2018:922).