ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

16. september 2013

Kohtuasi T‑418/11 P

Carlo De Nicola

versus

Euroopa Investeerimispank (EIP)

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – EIP töötajad – Ravikindlus – Ravikulude hüvitamisest keeldumine – Taotlus määrata sõltumatu arst – Mõistlik aeg – Lepitusmenetluse algatamise taotluse tagasilükkamine – Tühistamisnõue– Ravikulude hüvitamise nõue – Pooleliolevad kohtuasjad

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 28. juuni 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑49/10: De Nicola vs. EIP selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 28. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑49/10: De Nicola vs. EIP osas, milles sellega jäetakse rahuldamata Carlo de Nicola nõuded tühistada Euroopa Investeerimispanga (EIP) otsus, millega jäetakse rahuldamata tema taotlus kolmanda arsti määramiseks. Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata. Tühistada EIP otsus jätta hilinenult esitamise tõttu rahuldamata C. De Nicola taotlus määrata kolmas arst. Jätta C. De Nicola ja EIP poolt Avaliku Teenistuse Kohtus ja käesolevas kohtuastmes kantud kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Mõistliku aja nõude järgimine – Haldusmenetlus – Kohtumenetlus – Hindamiskriteeriumid

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 1; Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjad, artikkel 41)

2.      Kohtumenetlus – Poolelioleva kohtuasja vastuväide – Poolte, eseme ja väidete samasus kahes hagis – Hiljem esitatud hagi vastuvõetamatus

1.      Kui menetluse kestust ei ole liidu õigusnormiga sätestatud, siis tuleb seda, kas aeg, mis institutsioonil kulus vaidlusaluse akti võtmiseks, on „mõistlik”, hinnata kõigi asjale omaste asjaolude alusel, võttes eelkõige arvesse vaidluse tähtsust huvitatud isiku jaoks, asja keerukust ning poolte käitumist. Seda, kas tegemist on mõistliku ajaga, ei tule seega kindlaks teha lähtuvalt täpsest, abstraktselt määratletud ajalisest piirist, vaid tuleb hinnata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt. Pealegi tuleb järjepidevuse nõuet arvestades mõistet „mõistlik aeg” samamoodi kohaldada ka siis, kui tegemist on hagi või taotlusega, mille esitamise tähtaega ei ole liidu õigusnormidega ette nähtud. Mõlemal juhul peab liidu kohus võtma arvesse juhtumile omaseid asjaolusid.

(vt punkt 29)

Viide:

Euroopa Kohus: 28. veebruar 2013, kohtuasi C‑334/12 RX-II (uuesti läbivaatamine): Arango Jaramillo jt vs. EIP (punktid 25–46).

2.      Hiljem esitatud hagi, millel on juba menetluses oleva hagiga samad pooled, sama ese, mis põhineb samadel väidetel ja milles taotletakse sama õigusakti tühistamist, tuleb pooleliolevast kohtuasjast tingituna vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata, ilma et oleks vaja, et see erand oleks ette nähtud sõnaselge õigusnormiga. Sellega seoses ei anna tulemust hageja poolt erinevate kohtuastmete eristamine ja eristamine tulenevalt vastavate vaidlusaluste menetluste ajalisest kattumisest, kuna vaidluse eseme sisu jäi kõikidest astmetes ja menetlustes samaks.

(vt punkt 59)

Viited:

Euroopa Kohus: 24. november 2005, liidetud kohtuasjad C‑138/03, C‑324/03 ja C‑431/03: Itaalia vs. komisjon (EKL 2005, lk I‑10043, punkt 64); 9. juuni 2011, liidetud kohtuasjad C‑465/09 P‑C‑470/09 P: Diputación Foral de Vizcaya vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 58).

Euroopa Liidu Üldkohus: 27. aprill 2012, kohtuasi T‑37/10 P: De Nicola vs. EIP (punkt 12).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. november 2009, kohtuasi F‑55/08: De Nicola vs. EIP (EKLT AT 2009, lk I‑A‑1‑469 ja II‑A‑1‑2529, punktid 204 jj).