16. juunil 2014 esitatud hagi – Fujikura versus komisjon

(kohtuasi T-451/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fujikura Ltd (Tokyo, Jaapan) (esindaja: advokaat L. Gyselen)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

vähendada trahvi, mis määrati talle otsuse artikli 2 punktis o otsese osalemise eest kartelli tegevuses ajavahemikul 18. veebruarist 1999 kuni 30. septembrini 2001;

tühistada otsuse artikli 2 punkt p osas, milles selle kohaselt on Fujikura solidaarselt vastutav Viscas’ele ajavahemiku 1. jaanuar 2005 kuni 28. jaanuar 2009 kohta määratud trahvi eest;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et komisjon tegi vea, kui ta hõlmas trahvi kindlaksmääramise alusena kasutatud müügiväärtuses Viscas’e emaettevõtjate 2004. aasta sõltumatu müügitegevuse. Hageja väidab, et ta üksnes osales väidetavas kartellis kuni 30. septembrini 2001 ja et tema sõltumatu müügitegevus 2004. aastal ei olnud kartelli osa.

Teine väide, et komisjon rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, kuna ta võttis trahvi põhisumma määramisel ebapiisavalt arvesse Jaapani ettevõtjate piiratud kaalu kartellis. Hageja väidab, et kuna ta seisis Euroopas silmitsi arvestatavate tehniliste ja kaubanduslike tõketega, oli tema lubadus Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) konkureerimisest hoiduda tähtsusetu, mis puudutas Euroopa tarnijate sõlmitud klientide jagamise kokkulepete tõhusust EMP piires. Komisjon oleks seega pidanud oluliselt enam eristama raskuse alusel kohaldatavaid kordajaid, mida ta kasutas hagejale (ja teistele Aasia tarnijatele) ning Euroopa tarnijatele trahvi määramisel.

Kolmas väide, et komisjon tegi vea, kui ta pidas hagejat kui emaettevõtjat Viscasele määratud trahvi eest vastutavaks ka pärast 1. jaanuari 2005. Hageja märgib, et kui Viscas muutus 2005. aasta jaanuaris täielikult toimivaks ühisettevõtteks, jäid Viscase ja hageja vahelised õiguslikud sidemed (nt aruandlus), organisatsioonilised sidemed (nt samade täisajaga tegutsevate juhatuse liikmete kasutamine) ja majanduslikud sidemed (nt laenugarantiid) liig nõrgaks selleks, et komisjon saaks järeldada, nagu avaldanuks hageja Viscase suhtes rikkumise perioodil ehk 2005. aasta jaanuari ja 2009. aasta jaanuari vahelisel ajal jätkuvalt otsustavat mõju.