27. juunil 2019 esitatud hagi – Coppo Gavazzi versus parlament

(kohtuasi T-389/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Maria Teresa Coppo Gavazzi (Milano, Itaalia) (esindaja: advokaat M. Merola)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada tühiseks või tühistada täies ulatuses akt, millest teatati hagejale parlamendi vaidlustatud teatega ja millega Euroopa Parlament määratles uued, töö lõpetamisega seotud pansioniõigused ning kohustas tagastama summad, mis olid välja makstud varasema pensioniarvestuse alusel;

kohustada Euroopa Parlamenti välja maksma kõik alusetult kinni peetud summad, millele lisandub seadusjärgne intress alates vastavate summade kinnipidamise päevast, ning kohustada Euroopa Parlamenti täitma käesolevas kohtuasjas tehtavat lahendit ja võitma kõik vajalikud sammud, aktid või meetmed, et tagada viivitamata ja täies ulatuses varasemate pensioniõiguste taastamine;

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud akti peale, millega Euroopa Parlament määras uuesti kindlaks hageja töö lõpetamisega seotud pensioniõigused, kuna 1. jaanuaril 2019 jõustus Itaalia Saadikutekoja juhatuse otsus nr 14/2018, ja kohustas tagastama summad, mis olid välja makstud varasema pensioniarvestuse alusel.

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimese väite kohaselt puudus akti vastuvõtjal selleks pädevus, rikuti olulisi vorminõudeid ja põhiõiguste harta artiklit 41

hageja väidab, et Euroopa Parlamendi teade on õigusvastane, sest see sisaldab olulisi rikkumisi ja ilmselgeid puudusi, mis on peamiselt menetluslikku laadi – eelkõige seetõttu, et otsuse on vastu võtnud finantsküsimuste peadirektoraat, mitte Euroopa Parlamendi juhatus, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 11a lõikes 6 ja artikli 25 lõikes 3. Teade on täiesti põhjendamata põhjuste osas, miks see otsus vastu võeti ja miks kohaldati automaatselt Itaalia otsust.

Teise väite kohaselt puudub vaidlustatud aktil õiguslik alus ning Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 75 tõlgendamisel on rikutud õigusnormi

selle kohta väidab hageja, et vaidlustatud aktis on vääralt õigusliku alusena viidatud Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja (edaspidi „eeskiri“) III lisale ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete (edaspidi „rakendusmeetmed“) artiklile 75. Eeskirjas ette nähtud pensioniõiguste korra kehtivus lõppes 14. juulil 2009, mis jõustus Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus. Rakendusmeetmete artikkel 75, mis viitab eeskirja III lisale, ei anna Euroopa Parlamendile õigust võtta vastu niisugust meedet, nagu on vaidlustatud akt.

Kolmanda väite kohaselt rikub teade selgelt rakendusmeetmete artikli 75 teises lõigus ette nähtud korra reservatsiooni, milles viidatakse selgelt riigisisese õiguse tingimustele, mis välistab selgesõnaliselt Itaalia Saadikutekoja juhatuse asutusesiseste otsuste asjakohasuse

selle kohta märgib hageja, et Itaalia Saadikutekoja juhatuse otsusega nr 14/2018 ette nähtud muudatused ei ole niisugused, mis oleksid vastu võetud riigi tasemel seadusega, vaid need tehti lihtsalt Saadikutekoja juhatuse otsusega.

Neljandas väites leiab hageja, et ilmselgelt on rikutud liidu õiguse üldpõhimõtteid, nagu õiguskindluse, õiguspärase ootuse, omandatud õiguste kaitse ja võrdsuse põhimõtet

hageja väidab, et vaidlustatud otsus rikub oluliselt Euroopa Parlamendi endiste saadikute õiguspärast ootust, et nende juba omandatud õigused jäävad muutumata, samuti ootusi, mis neil tekkis nende mandaadi ajal kehtinud õigusnormide alusel. Samuti väidab ta, et Euroopa Parlamendi endiste saadikute suhtes jõustunud rahaliste tasude olulist vähendamist ei ole põhjendatud ühegi asjakohase õigusnormi ega ülekaaluka nõudega, mida nõuab Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika.

____________