ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
25. november 2014(*)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse ruumiline kaubamärk – Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubik – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 esimene lause – Tegemist ei ole tähisega, mis koosneb ainult toote kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii) – Tegemist ei ole tähisega, mis koosneb ainult toote enda loomuomasest kujust – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt i (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt i) – Tegemist ei ole tähisega, mis koosneb ainult kujust, mis annab tootele märkimisväärse väärtuse – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii) – Eristusvõime – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b) – Eristusvõime puudumine – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c) – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3) – Põhjendamiskohustus – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause
Kohtuasjas T‑450/09,
Simba Toys GmbH & Co. KG, asukoht Fürth (Saksamaa), esindaja: advokaat O. Ruhl,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Botis,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus
Seven Towns Ltd, asukoht London (Ühendkuningriik), esindajad: M. Edenborough, QC, ja solicitor B. Cookson, hiljem advokaadid K. Szamosi ja M. Borbás,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 1. septembri 2009. aasta otsuse (asi R 1526/2008‑2) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust Simba Toys GmbH & Co. KG ja Seven Towns Ltd vahel,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: koja esimees S. Frimodt Nielsen, kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik J. Weychert,
arvestades 6. novembril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
10. märtsi ja 9. juuli 2010. aasta määruseid menetluse peatamise kohta,
arvestades menetluse uuendamist,
arvestades 30. novembril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades 24. novembril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 4. märtsil 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades Siseturu Ühtlustamise Ameti vasturepliiki, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 25. mail 2011,
arvestades menetlusse astuja vasturepliiki, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 23. mail 2011,
arvestades Üldkohtu kodade koosseisu muutmist,
arvestades 5. detsembril 2013 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Menetlusse astuja Seven Towns Ltd esitas 1. aprillil 1996 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) vastavalt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine ruumiline tähis:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud) klassi 28 ning vastavad järgmisele kirjeldusele: „ruumilised pusled”.
4 Asjaomane kaubamärk registreeriti ühenduse kaubamärgina 6. aprillil 1999 numbri 162784 all. Kaubamärgi registreering uuendati 10. novembril 2006.
5 Hageja Simba Toys GmbH & Co. KG esitas 15. novembril 2006 määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a), koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktidega a‒c ja e (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktid a‒c ja e), alusel vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse.
6 Tühistamisosakonna 14. oktoobri 2008. aasta otsusega (edaspidi „14. oktoobri 2008. aasta otsus”) lükati kehtetuks tunnistamise taotlus tervikuna tagasi.
7 Hageja esitas 23. oktoobril 2008 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel ühtlustamisametile selle otsuse peale kaebuse. Oma kaebuses tugines ta selle määruse artikli 7 lõike 1 punktide a‒c ja e rikkumisele.
8 Ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 1. septembri 2009. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti 14. oktoobri 2008. aasta otsus jõusse ja kaebus rahuldamata.
9 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti a rikkumist puudutavat etteheidet pidas apellatsioonikoda põhjendamatuks selle tõttu, et esiteks oli vaidlusalune kaubamärk asjakohaselt graafiliselt esitatud ja teiseks „[puudus] ilmselge põhjus, miks ruudustikstruktuuriga kuubik ei võiks teoreetiliselt eristada ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja omadest” (vaidlustatud otsuse punkt 16).
10 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist puudutava etteheite lükkas apellatsioonikoda tagasi, olles enne tuvastanud kaubamärgi märkimisväärse erinevuse sektori tavast. Esiteks märkis apellatsioonikoda, et hageja ei ole esitanud ühtki veenvat tõendit selle kohta, et „ruudustikstruktuuriga kuubik on „normiks” konkreetses ruumiliste puslede valdkonnas”. Apellatsioonikoja väitel ei piisa kõnealuse kaubamärgi sektori normile vastavuse tõendamiseks asjaolust, et on olemas pusle, nimelt Soma‑kuubik, mis sarnaneb vaidlusaluse kaubamärgiga hõlmatud kuubikuga (vaidlustatud otsuse punkt 20). Teiseks leidis apellatsioonikoda, et vaidlusaluse kaubamärgi omadused on piisavad, et tuvastada kaubamärgi olemusest tulenev eristusvõime asjaomaste toodete osas (vaidlustatud otsuse punkt 21).
11 Mis puutub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumist puudutavasse etteheitesse, siis pidas apellatsioonikoda seda põhjendamatuks, kuna tarbijal eelnevate teadmiste puudumise korral ei sarnane vaidlusalune kaubamärk ruumilisele puslele ega vii mõtteid sellele (vaidlustatud otsuse punkt 23).
12 Lõpuks lükkas apellatsioonikoda tagasi etteheite määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e rikkumise kohta. Apellatsioonikoda otsustas esiteks, et vaidlusaluse kaubamärgi registreerimine ei olnud vastuolus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktiga ii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii), olles enne sisuliselt leidnud, et „ruudustikstruktuuriga kuubik” ei viita kuidagi oma funktsioonile ega üldse mingile funktsioonile, ja et ei ole võimalik järeldada, et see „annab mis tahes tehnilise eelise või tulemuse ruumiliste puslede valdkonnas” (vaidlustatud otsuse punkt 28). Teiseks nentis apellatsioonikoda, et „kuna asjaomane kuju ei ole otseselt pusle kuju ning kuna sellele omistatavad funktsioonid ja liikumine on ilmselgelt varjatud, siis ei saa järeldada, et see kuju koosneb ainult kauba enda loomuomasest kujust” (vaidlustatud otsuse punkt 29). Selle põhjal tegi apellatsioonikoda järelduse, et käesolevas asjas ei saa kohaldada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt i). Kolmandaks asus apellatsioonikoda seisukohale, et „vaidlusaluses kaubamärgis kujutatu taolise ruudustikstruktuuriga kuubiku kuju ei ole selline, mis annaks toodetele märkimisväärse väärtuse”, nii et käesolevas asjas ei saa kohaldada ka määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii) (vaidlustatud otsuse punkt 30).
Poolte nõuded
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista apellatsioonikoja ning Üldkohtu menetlusega seoses kantud kulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.
14 Ühtlustamisamet ning menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
15 Hageja esitab oma hagi toetuseks kaheksa väidet. Esimese väite kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 esimest lauset. Teise väite kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii. Kolmanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i. Neljanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii. Viienda väite kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b. Kuuenda väite kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c. Seitsmenda väite kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõiget 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3). Kaheksanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 75 esimest lauset.
Esimene väide, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 esimese lause rikkumist
16 Määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige 1 sätestab:
„Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.”
17 Hageja esimese väite kohaselt on rikutud selle sätte esimest lauset, ning oma väite on hageja jaganud viieks osaks. Esiteks kinnitab hageja, et apellatsioonikoda ei „tuvastanud täielikult [vaidlusaluse] kaubamärgi omadusi”. Täpsemalt väidab ta, et apellatsioonikoda jättis arvestamata asjaoluga, et selle kaubamärgi kujutistelt on „selgelt” näha asjaomase kuubiku kõigil tahkudel olevate mustade joonte otstes olevad süvendid, mis „selgelt” osutab asjaolule, et need jooned ei kujuta endast „musta puuri”, vaid eraldavad üksteisest „kuubiku väiksemaid üksikosi”. Teiseks heidab hageja apellatsioonikojale ette arvestamata jätmist sellega, et oma olemusest tulenevalt koosneb pusle üksikosadest. Hageja väitel tajuvad keskmine tarbija ja valdkonna asjatundja selle tõttu, et puslemängus paigutatakse selliseid osi ümber „teatava ettemääratud korrastatuse saavutamiseks”, käesoleval juhul eelmainitud musti jooni asjaomast kuubikut „ühel või teisel viisil” liigutatavateks üksikosadeks jagavana. Kolmandaks heidab hageja apellatsioonikojale ette, et viimane eiras hageja poolt tühistamisosakonnale 2. mail 2007 esitatud märkustes olevat selgitust selle kohta, et „3 × 3 × 3‑dimensiooniga” kuubiku kuju on vajalik tehnilise tulemuse, st pööratavatest osadest koosneva teatava raskusastme ja teatavate ergonoomiliste omadustega ruumilise pusle saavutamiseks. Neljandaks väidab hageja, et apellatsioonikoda jättis ekslikult arvestamata hageja poolt tühistamisosakonnale 27. augustil 2007 esitatud märkustes oleva selgitusega, et eelmainitud mustadel joontel on tehniline funktsioon. Viiendaks otsustas apellatsioonikoda hageja väitel ekslikult, et Soma‑kuubik ei kuulu asjaomasesse sektorisse. Hageja tõdeb, et nii tema kui ka menetlusse astuja esitasid siiski ühtlustamisameti menetluses selle kohta tõendeid.
18 Ühtlustamisamet leiab, et esimene väide tuleb ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
19 Esiteks olgu märgitud, et menetlussätte rikkumisel põhineva esimese väitega soovib hageja pigem vaidlustada apellatsioonikoja poolt teatavatele faktilistele asjaoludele ja argumentidele antud hinnangu kui heita viimasele ette vaidlustatud otsuse tegemise käigus nende faktiliste asjaolude ja argumentidega arvestamata jätmist. See, kas apellatsioonikoda on teatavaid faktilisi asjaolusid, argumente ja tõendeid õigesti hinnanud või mitte, seondub vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasuse kontrolliga, mitte otsuse tegemise menetluse õiguspärasusega.
20 Teiseks tuleb tõdeda, et igal juhul puudub sellel väitel osaliselt faktiline alus ja osaliselt tuleneb väide vaidlustatud otsuse väärast tõlgendusest.
21 Nimelt on vaidlustatud otsuse kohaselt (vt eelkõige vaidlustatud otsuse punktid 16, 21 ja 28) apellatsioonikoda esiteks üksikasjalikult kontrollinud vaidlusaluse kaubamärgi graafilisi kujutisi, sealhulgas sellel näha olevaid jämedaid musti jooni, mis jagavad ruudustikuks kõik asjaomase kuubiku tahud (edaspidi „mustad jooned”). Lisaks tuleb märkida, et mustade joonte otstes olevad süvendid on vaevalt nähtavad, ning peale selle ei välista nende olemasolu igal juhul mingil moel seda, et vaidlusalust kaubamärki võib tajuda kui „musta puuri” kujutist, nagu on põhjendatult tuvastanud apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 21.
22 Teiseks olgu öeldud, et vaidlustatud otsuse põhjal ei saa järeldada, nagu oleks apellatsioonikoda eiranud asjaolu, et oma olemusest tulenevalt koosneb pusle üksikosadest. Sellega seoses ei saa hageja apellatsioonikojale põhjendatult ette heita viimase poolt vaidlustatud otsuse punktis 21 seoses vaidlusaluse kaubamärgi asjaomaste kaupade osas võimaliku olemusest tuleneva eristusvõime uurimisega esitatud järeldust, et asjaomasel kuubikul puuduvad „mis tahes omadused, mis osutaksid võimalusele selle osi pöörata või nende asukohta muuta”. Vastupidi hageja väitele ei tähenda asjaolu, et olemusest tulenevalt koosneb pusle üksikosadest, tingimata seda, et neid üksikosi saab pöörates liigutada. Käesoleval juhul ei taju objektiivne vaatleja tingimata neid musti jooni asjaomast kuubikut „ühel või teisel viisil” liigutatavateks üksikosadeks jagavatena, ja seda isegi siis, kui ta märkab nende joonte otstes olevaid süvendeid. Kõigil selle kuubiku tahkudel olevad üheksa ruutu võivad just nimelt oma musta serva tõttu olla mõeldud näiteks tähtede, numbrite, värvide või piltide paigutamise jaoks, ilma et need ruudud või muud kuubiku osad oleksid ise ümberpaigutatavad. Nagu punktis 54 edaspidi üksikasjalikumalt selgitatakse, tugineb hageja väide tegelikult valdavas osas ekslikule eeldusele, et väidetav võimalus pöörata asjaomase kuubiku teatavaid osi ja selle kuubiku tahkudel olevad mustad jooned on omavahel tingimata seotud.
23 Kolmandaks tuleb käesoleva väite kolmanda ja neljanda osa kohta märkida, et vaidlustatud otsuse põhjal on apellatsioonikoda ammendavalt uurinud kõiki haldusmenetluses eri poolte esitatud tõendeid (vt eelkõige vaidlustatud otsuse punktid 3–11, 16, 20, 21 ja 28–30). Eriti arvestas apellatsioonikoda täies ulatuses hageja nende argumentidega, mille kohaselt esiteks on asjaomane kuju vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks ja teiseks on mustadel joontel tehniline funktsioon (vt vaidlustatud otsuse punktid 10, 28 ja 29).
24 Neljandaks tuleb tõdeda, et vastupidi hageja väitele, milles viidatakse vaidlustatud otsuse punktile 20, ei ole apellatsioonikoda välistanud Soma‑kuubiku kuulumist asjaomasesse sektorisse. Nimetatud punktis on apellatsioonikoda lihtsalt nentinud, et asjaolust, et on olemas mingi pusle ‒ nimelt mainitud kuubik, mis sarnaneb vaidlusaluse kaubamärgiga kaitstud kuubikule ‒, ei piisa, et tõendada selle kaubamärgi sektori normile vastavust (vt edaspidi punkti 106).
25 Kolmandaks tuleb sedastada, et kehtetuks tunnistamise menetluses ‒ isegi kui see menetlus puudutab sarnaselt käesoleva asjaga absoluutseid kehtetuks tunnistamise põhjusi ‒ ei ole apellatsioonikoda kohustatud omal algatusel kontrollima faktilisi asjaolusid (kohtuotsus, 13.9.2013, Fürstlich Castell’sches Domänenamt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Castel Frères (CASTEL), T‑320/10, EKL (väljavõtted), EU:T:2013:424, apellatsioonkaebus esitatud, punktid 25–29). Apellatsioonikojal ei ole tõepoolest keelatud arvestada analüüsi käigus omal algatusel kõigi tähtsust omavate asjaoludega, kui ta seda vajalikuks peab. Siiski ei nähtu toimiku materjalidest, et käesolevas asjas oleks selline vajadus esinenud.
26 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esimene väide, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 punkti c rikkumist, tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumist
27 Hageja teise väite kohaselt, mille ta on jaganud kaheksasse osasse, on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii. Esiteks väidab hageja, et apellatsioonikoda jättis ekslikult arvestamata asjaoluga, et mustad jooned tulenevad tehnilisest funktsioonist. Teiseks leiab hageja, et asjakohane oleks olnud uurida, kas kaubamärgi olulised omadused on tingitud üksnes tehnilisest tulemusest, mitte kas neil omadustel on tehniline funktsioon. Kolmandaks heidab ta apellatsioonikojale ette, et viimane jättis tähelepanuta eelviidatud sätte aluseks oleva üldise huvi. Hageja väidab, et kui vaidlusalune kaubamärk jääb kehtima, siis võimaldab see tegelikult selle omanikul tugineda sellele kolmandate isikute vastu, kes soovivad turustada ruumilisi puslesid, mille osi on võimalik pöörata. Neljandaks heidab ta apellatsioonikojale ette seda, et viimane nõustus 14. oktoobri 2008. aasta otsuses sisalduva tühistamisosakonna seisukohaga, mille kohaselt ei ole asjaomase kuju olulistel omadustel tehnilist funktsiooni, nii et selle kuju kaubamärgina registreerimine ei loo ainuõigust tehnilisele lahendusele. Viiendaks kinnitab hageja, et apellatsioonikoda eiras asjaolu, et ka kohtuasjades, milles tehti 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips (C‑299/99, EKL, EU:C:2002:377), ja 12. novembri 2008. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Mega Brands (punane legoklots) (T‑270/06, EKL, EU:T:2008:483), ei nähtunud asjaomane tehniline funktsioon samuti otseselt asjaomaste kaubamärkide kujutistest. Kuuendaks heidab hageja apellatsioonikojale ette, et see jättis tähelepanuta asjaolu, et sama tehnilist funktsiooni täita võivaid alternatiivseid kujusid ei ole olemas. Seitsmendaks väidab hageja, et apellatsioonikoda järeldas ekslikult, et vaidlusaluse kaubamärgi kujutised ei viita ühelegi konkreetsele funktsioonile. Mustade joonte otstes olevatest süvenditest järeldub tegelikult, et asjaomase kuubiku üksikosi on võimalik pöörates liigutada. Kaheksandaks heidab hageja apellatsioonikojale ette seda, et viimane ei arvestanud tõigaga, et „sellist üldist tüüpi” ruumilised pusled ja võimalus nende osi pöörata olid tuntud enne vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamist.
28 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja ei nõustu hageja argumentidega ja paluvad teise väite tagasi lükata.
29 Kauba kuju kuulub nende tähiste hulka, mis võivad moodustada kaubamärgi. Ühenduse kaubamärgi puhul tuleneb see määruse nr 40/94 artiklist 4 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 4), mille kohaselt võivad ühenduse kaubamärgi moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.
30 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt siiski „[e]i registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult […] kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks”.
31 Kohtupraktikast tuleneb, et see säte keelab registreerida mis tahes kuju, mis oma oluliste omaduste poolest koosneb ainult kauba kujust, mis on asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks otseselt ja piisavalt vajalik, isegi kui selle tulemuse saab saavutada muu kujuga, kasutades samasugust või muud tehnilist lahendust (eespool punktis 27 viidatud kohtuotsus punane legoklots, EU:T:2008:483, punkt 43).
32 Lisaks tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kõiki määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 loetletud registreerimisest keeldumise põhjusi tõlgendada nende aluseks olevast üldisest huvist lähtudes. Määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alus on üldine huvi vältida olukorda, kus kaubamärgiõigus annab ettevõtjale ainuõiguse tehnilisele lahendusele või toote kasulikele omadustele (vt kohtuotsus, 14.9.2010, Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EKL, EU:C:2010:516, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Selles osas peegeldavad seadusandja kehtestatud eeskirjad püüet leida tasakaal kahe kaalutluse vahel, millest kumbki aitab kaasa terve ja ausa konkurentsi süsteemi saavutamisele (eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 44).
34 Esiteks tagab see, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud keeld registreerida kaubamärgina mis tahes tähist, mis koosneb kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, et ettevõtjad ei saa kasutada kaubamärgiõigust, muutmaks ajalise piiranguta püsivaks ainuõigusi, mis seonduvad tehniliste lahendustega (eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 45).
35 Nimelt vähendaks kaubamärgina toote niisuguse kuju kaitsmine, mis sisaldab üksnes toote valmistaja poolt välja arendatud ja tema taotlusel patenteeritud tehnilist lahendust, pärast patendi kehtivuse lõppemist oluliselt ja püsivalt teiste ettevõtjate võimalusi asjaomast tehnilist lahendust kasutada. Euroopa Liidus välja töötatud intellektuaalomandi õiguste süsteemis saab tehnilisi lahendusi kaitsta ainult piiratud aja vältel, nii et kõik ettevõtjad saavad neid hiljem vabalt kasutada (eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 46).
36 Lisaks võimaldab toote sellise kuju, mis on üksnes funktsionaalne, kaubamärgina registreerimine kaubamärgi omanikul keelata teistel ettevõtjatel mitte üksnes sama kuju kasutamise, vaid ka sarnaste kujude kasutamise (vt selle kohta eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 56).
37 Teiseks on seadusandja, sätestades, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud keeldumispõhjust tuleb kohaldada üksnes tähistele, mis koosnevad „ainult” kauba kujust, mis on „vajalik” tehnilise tulemuse saavutamiseks, asunud õigustatult seisukohale, et toote iga kuju on teataval määral funktsionaalne ja seetõttu ei oleks kohane keelduda toote kuju kaubamärgina registreerimast lihtsalt sel põhjusel, et sellel on kasulikke omadusi. Sõnade „ainult” ja „vajalik” abil tagab kõnealune säte, et keeldutakse registreerimast üksnes sellist toote kuju, mis seisneb ainuüksi selles, et sisaldab tehnilist lahendust, ja mille registreerimine kaubamärgina takistaks seega tegelikkuses asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt (eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 48).
38 Kohtupraktikast tuleneb samuti, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii õige kohaldamine eeldab, et tähise kaubamärgina registreerimise taotluse üle otsustav ametiasutus tuvastab nõuetekohaselt asjaomase ruumilise tähise olulised omadused. Väljendit „olulised omadused” tuleb käsitada nii, et see käib tähise kõige tähtsamate elementide kohta (eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punktid 68 ja 69).
39 Sellised olulised omadused tuvastatakse juhtumipõhiselt ja tähises sisalduda võivad eri tüüpi elemendid ei ole süstemaatiliselt üksteisele allutatud. Tähise oluliste omaduste määratlemisel võib pädev asutus tugineda otseselt tähisest jäävale tervikmuljele või siis kõigepealt uurida üksteise järel kõiki tähise elemente (vt eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).
40 Eelkõige on Euroopa Kohus eespool punktis 32 viidatud kohtuotsuse Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2010:516) punktis 32 leidnud, et tähise oluliste omaduste tuvastamine eesmärgiga kohaldada vajaduse korral määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud keeldumispõhjust võib juhtumist sõltuvalt ja eeskätt tähise keerukuse astet arvestades toimuda selle tähise lihtsa visuaalse analüüsi põhjal või rajaneda hoopis üksikasjalikul uurimisel, mille käigus arvestatakse hinnangu andmisel vajalike tõenditega, nagu uuringud ja ekspertarvamused või ka andmed asjaomase tootega seoses varem omandatud intellektuaalomandi õiguste kohta.
41 Kui tähise olulised omadused on tuvastatud, tuleb ühtlustamisametil veel kontrollida, kas kõik need omadused vastavad asjaomase toote tehnilisele funktsioonile. Nimelt ei kohaldu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii siis, kui kaubamärgina registreerimise taotlus käsitleb toote kuju, milles funktsioonita elemendil ‒ näiteks kaunis- või loomingulisel elemendil ‒ on oluline tähtsus. Niisugusel juhul saavad konkurentidest ettevõtjad hõlpsasti kasutada samaväärse funktsionaalsusega alternatiivseid kujusid, nii et puudub oht, et piiratakse selle tehnilise lahenduse kasutamise võimalust. Sellisel juhul saavad kaubamärgi omaniku konkurendid seda tehnilist lahendust raskusteta kasutada toote kujude puhul, millel ei ole sama funktsioonita elementi kui mainitud omaniku tootel ja mis seega ei ole sellega identsed ega sarnased (eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2010:516, punkt 72).
42 Käesolevat väidet tuleb käsitleda neid eelkirjeldatud põhimõtteid arvestades.
43 Esiteks tuleb tuvastada vaidlusaluse kaubamärgi olulised omadused.
44 Nagu vaidlustatud otsuse punktis 28 on öeldud, on vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise taotluses graafiliselt esitatud kolm vaadet kuubikule, mille kõigil tahkudel on tahu 3 × 3‑paigutusega ühesuuruseks üheksaks ruuduks jagav musta värvi joontest ruudustik. Mis puutub nelja jämedasse musta joonde (vt eespool punkt 21), millest kaks on horisontaalsed ja kaks vertikaalsed, siis need moodustavad kuubiku kõigile tahkudele ruudustiku. Nagu vaidlustatud otsuse punktis 21 on põhjendatult tõdetud, tingivad need eri elemendid vaidlusaluse kaubamärgi „musta puuri” välimuse.
45 Vaidlustatud otsuse punktidest 16, 20, 28 ja 30 selgub, et apellatsioonikoda tuvastas vaidlusaluse kaubamärgi oluliste omadustena tema määratluse kohaselt „ruudustikstruktuuriga kuubiku”, nimelt esiteks kuubiku kui sellise ja teiseks ruudustikstruktuuri kuubiku kõigil tahkudel.
46 Vastupidi hageja poolt menetlusdokumentides väidetule ei taandanud apellatsioonikoda seega vaidlusaluse kaubamärgi olulisi omadusi „horisontaalseteks ja vertikaalseteks joonteks, mis eraldavad üksteisest kuubiku üksikosi”. Lisaks ei ole vastupidi sellele, mida kohtuistungil Üldkohtu esitatud küsimusele vastates märkisid ühtlustamisamet ja menetlusse astuja, selle kaubamärgi täiendavaks oluliseks omaduseks asjaolu ‒ mis pealegi tõele ei vasta ‒, et see sisaldab mitme eri varjundiga halli värvi. Lisaks sellele, et vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise taotluses ei ole sellega seoses mainitud ühtki värvi, tuleb tõdeda, et selle kaubamärgi graafilistel kujutistel on asjaomase kuubiku tahud valged või kaetud mustade varjutusjoontega.
47 Eespool punktis 45 mainitud apellatsioonikoja hinnanguga tuleb nõustuda, kuna vaidlusaluse kaubamärgi lihtsal visuaalsel analüüsimisel on selgelt näha, et selles punktis on nimetatud kaubamärgi kõige tähtsamad elemendid.
48 Teiseks tuleb otsustada, kas vaidlusaluse kaubamärgi kõigil eelnimetatud olulistel omadustel on asjaomaste toodete puhul tehniline funktsioon.
49 Vaidlustatud otsuse punktis 28 viitas apellatsioonikoda kõigepealt väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt „[peavad] vastavalt [määruse nr 40/94] artikli 7 lõike 1 [punkti e alapunktile ii] ruumilise kaubamärgi kehtetuse põhjused põhinema ainult kaubamärgi selle kuju uurimisel, mis esitati registreerimistaotluses, mitte selle väidetavatel või oletatavatel omadustel, mida näha ei ole”. Järgmiseks märkis apellatsioonikoda, et vaidlusaluse kaubamärgi graafilised kujutised „ei viita ühelegi konkreetsele funktsioonile ka seoses toodetega, nimelt ruumiliste pusledega”. Apellatsioonikoda leidis, et ta ei pea arvestama „Rubik’s cube” nimelise pusle vertikaalsete ja horisontaalsete kihtide pööratavuse „hästi tuntud” omadusega ega „õigusvastaselt ja tagasiulatuvalt” kunstlikult otsima kujutistest funktsionaalsust. Apellatsioonikoja sõnul ei viita ruudustikstruktuuriga kuubik kuidagi oma funktsioonile ega üldse mingi funktsiooni olemasolule ning „ei ole võimalik järeldada, et see võiks anda mis tahes tehnilise eelise või tulemuse ruumiliste puslede valdkonnas”. Apellatsioonikoda lisas, et kuju on reeglipärane ja geomeetriline ega sisalda „mingit viidet puslele, mida see kehastab”.
50 Esiteks vaidlustab hageja selle analüüsi, tuues käesoleva väite esimeses, teises ja seitsmendas osas välja, et mustade joonte otstes olevad süvendid viitavad selgelt asjaolule, et need jooned on mõeldud üksteisest eraldama „kuubiku väiksemaid üksikosi”, mida saab liigutada ja eelkõige pöörata. Seega on need jooned „tuletatavad tehnilisest funktsioonist” eespool punktis 27 viidatud kohtuotsuse Philips (EU:C:2002:377) punkti 84 tähenduses. Hageja lisab, et nimetatud kohtuotsusest nähtub, et oluline ei ole mitte see, kas kaubamärgi olulistel omadustel on tehniline funktsioon, vaid see, „kas teatavate tehniliste omadustega tehnilisel tootel on kõnealused [olulised] omadused oma tehniliste omaduste tõttu”. Käesoleval juhul mustad jooned just nimelt ongi tehnilise funktsiooni, nimelt asjaomase kuubiku üksikosade pööratavuse tulem.
51 Sellega seoses tuleb nentida, et hageja väidab samal ajal nii seda, et mustadel joontel on tehniline funktsioon, kui ka seda, et need on selle funktsiooni tulem. Kohtuistungil, kus Üldkohus palus hagejal oma sellekohast seisukohta selgitada, kinnitas viimane esiteks, et mustadel joontel on „jagav” funktsioon, mis on asjaomase kuubiku üksikosade liikumise „eeltingimus”, ja teiseks, et asjaomane tehniline lahendus ja mustad jooned on „vastastikuses sõltuvuses”.
52 Esiteks tuleb tagasi lükata hageja väide, et mustad jooned on asjaomase kuubiku üksikosade väidetava pööratavuse tulem.
53 Kõigepealt ei ole see väide asjassepuutuv, kuna määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamiseks tuleb tuvastada, et asjaomase kaubamärgi olulistel omadustel endil on asjaomase toote tehniline funktsioon ning et need on valitud selle funktsiooni täitmiseks, mitte ei ole selle funktsiooni tulemiks. Nagu väidab põhjendatult Ühtlustamisamet, tuleneb eespool punktis 27 viidatud kohtuotsuse Philips (EU:C:2002:377) punktidest 79 ja 80, et just nii tuleb mõista sama kohtuotsuse punktis 84 esitatud Euroopa Kohtu seisukohta, mille kohaselt üksnes toote kujust koosnevat tähist ei saa registreerida, kui tõendatakse, et selle kuju olulised funktsionaalsed omadused on tingitud ainuüksi tehnilisest tulemusest. Seda toetab lisaks eespool punktis 27 viidatud kohtuotsuse punane legoklots (EU:T:2008:483) punktis 43 olev Üldkohtu tõlgendus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile ii (vt eespool punkt 31), mille kohaselt saab selles sättes ette nähtud keeldumispõhjust kohaldada ainult siis, kui toote kuju on „soovitud tehnilise tulemuse saavutamiseks tehniliselt põhjuslikult ja piisavalt vajalik”; seda tõlgendust on Euroopa Kohus kinnitanud eespool punktis 32 viidatud kohtuotsuse Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2010:516) punktides 50–58.
54 Järgmiseks olgu öeldud, et see väide on igal juhul põhjendamata. Nagu hageja menetlusdokumentides ja kohtuistungil märkis, on tegelikult täiesti võimalik, et kuubikul, mille tahkusid või muid osi saab pöörata, ei ole nähtavaid jaotavaid jooni. Seega ei ole tingimata seost ühelt poolt võimaliku pööratavuse või mis tahes muu asjaomase kuubiku teatavate osade liigutamise võimaluse ja teiselt poolt selle kuubiku tahkudel olevate jämedate mustade joonte või veel enam vaidlustatud kaubamärgi graafilistel kujutistel olevat laadi ruudustikstruktuuri vahel.
55 Lõpuks tuleb meenutada, et vaidlusalune kaubamärk registreeriti „ruumiliste puslede” jaoks üldiselt, see tähendab piiramata määratlust pööratavate pusledega, mis kujutavad endast ainult üht eritüüpi muude hulgas. Lisaks tuleb märkida, et nagu menetlusse astuja kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates kinnitas, ei lisanud ta oma registreerimistaotlusele asjaomasel kujul sellise omaduse olemasolu käsitlevat kirjeldust.
56 Teiseks tuleb samuti tagasi lükata hageja väide, et mustadel joontel on tehniline funktsioon: käesoleval juhul asjaomase kuubiku üksikosade üksteisest eraldamine, et neid saaks liigutada ja eelkõige pöörata.
57 Nimelt rajaneb see väide ekslikul eeldusel, et asjaomast kuubikut tajutakse tingimata nii, et see sisaldab osi, mida saab sellisel viisil liigutada (vt eespool punkt 22). Isegi kui objektiivne vaatleja saaks vaidlusaluse kaubamärgi graafiliste kujutiste põhjal teha järelduse, et mustade joonte funktsioon on liikuvate osade üksteisest eraldamine, ei ole siiski võimalik täpselt aru saada, kas need osad on kavandatud pööratavatena või hoopis üksteisest irrutatavatena, et kuubik seejärel tagasi kokku panna või selle kuju muuta.
58 Hageja menetlusdokumentidest selgub, et tegelikult põhineb hageja argumentatsioon peamiselt sellel, et võimalus pöörata Rubiku kuubiku vertikaalseid ja horisontaalseid kihte on teada. Kuid on selge, et see pööratavus ei saa olla mustade joonte kui selliste tulem ega üldisemas plaanis ka asjaomase kuubiku kõigil tahkudel oleva ruudustikstruktuuri tagajärg, vaid tuleneb kõige enam selle kuubiku sisemehhanismist, mida vaidlusaluse kaubamärgi graafilistel kujutistel näha ei ole ja mis poolte ühise seisukoha kohaselt ei saa olla selle kaubamärgi oluline omadus.
59 Neil asjaoludel ei saa apellatsioonikojale ette heita selle nähtamatu osaga vaidlusaluse kaubamärgi oluliste omaduste funktsioonide analüüsi käigus arvestamata jätmist. Nimelt, kuigi apellatsioonikojal ei saa keelata kasutada analüüsimisel tuletusmeetodit, peab seda siiski rakendama võimalikult objektiivselt, lähtudes asjaomasest kujust sellisena, nagu see on graafiliselt esitatud, ning lähtuda ei tohi puhtalt oletustest, vaid tuleb olla piisavalt konkreetne. Käesoleva juhtumi puhul aga ei ole vaidlusaluse kaubamärgi graafilistest kujutistest sisemise pöördemehhanismi olemasolu tuletamine nende nõuetega kooskõlas.
60 Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 28 põhjendatult märkis, ei ole mustadel joontel ja üldisemalt asjaomase kuubiku kõigil tahkudel oleval ruudustikstruktuuril tegelikult mingit tehnilist funktsiooni ja see isegi ei viita mingile funktsioonile. On tõsi, et ruudustikstruktuur, mis on asjaomase kuju puhul eelkõige päritolutähisena oluline kaunistus- ja loominguline element (vt edaspidi punkt 110), jagab samuti visuaalselt kuubiku kõik tahud üheksaks ühesuuruseks ruudukujuliseks osaks. Siiski ei saa seda lugeda tehniliseks funktsiooniks kui selliseks asjakohase kohtupraktika tähenduses. Sellega seoses olgu meenutatud, et seadusandja kavatsus ei olnud saavutada toote kuju kaubamärgina registreerimisest keeldumine lihtsalt sel põhjusel, et sellel on kasulikke omadusi, sest toote mis tahes kuju on teataval määral funktsionaalne (vt eespool punkt 37).
61 Mis puutub vaidlusaluse kaubamärgi teise olulisse omadusse, mis käesoleval juhul on kuubik ise, siis ei ole vaja kindlaks teha, kas see vastab asjaomase toote tehnilisele funktsioonile, kuna eespool esitatud kaalutluste põhjal ei ole igal juhul nii selle olulise omaduse osas, mis seisneb ruudustikstruktuuris. Seoses sellega tuleb meelde tuletada, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjust saab kohalda siis, kui tähise kõik olulised omadused on funktsionaalsed. Tähise kaubamärgina registreerimisest ei saa selle sätte alusel keelduda siis, kui asjaomase toote kuju hõlmab olulist elementi, mis ei ole funktsionaalne (vt selle kohta eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2010:516, punkt 52).
62 Eeltoodud kaalutlustest järeldub, et hageja esimene, teine ja seitsmes väide ei ole põhjendatud.
63 Teiseks tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ka käesoleva väite kolmas osa, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks oleva üldise huviga arvestamata jätmist.
64 Vastupidi hageja väitele ei saa nimelt vaidlusaluse kaubamärgi omanik sellele kaubamärgile tugineda selleks, et keelata kolmandatel isikutel turustada pööratavate osadega ruumilisi puslesid. Eespool esitatud kaalutlusi arvestades ei ole tegelikult selle kaubamärgi registreerimise tulemus asjaomase kujul väidetavalt oleva osade pööramise võimaluse kaitse, vaid kaitstakse üksnes sellise kuubiku kuju, mille tahkudel on ruudustikstruktuur, mis annab kuubikule „musta puuri” välimuse. Nimelt ei saa see kaubamärk takistada kolmandaid isikuid turustamast selliseid ruumilisi puslesid, mis on muu kujuga kui kuubik või on kuubikukujulised, kuid tahkudel ei ole vaidlusalusel kaubamärgil olevaga analoogset ruudustikstruktuuri või mis tahes sarnast motiivi, ning olla takistuseks nendes pusledes osade pööramise võimaluse kasutamisele või kasutamata jätmisele. Seoses sellega olgu märgitud, et toimiku materjalide kohaselt oli taotletava kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga turul rida pööratavate osadega ruumilisi puslesid, mis olid muu kui kuubiku kujuga ‒ näiteks nelitahukad, kaheksatahukad, kaksteisttahukad või kakskümmendtahukad ‒ ja/või ruudustikstruktuurist erineva motiiviga.
65 Kolmandaks kritiseerib hageja teise väite neljanda osa raames seda, et apellatsioonikoda nõustus 14. oktoobri 2008. aasta otsuse punktis 28 sisalduva järgmise seisukohaga:
„Asjaomase kuju olulistel omadustel puudub tehniline funktsioon, ning selle kuju kaubamärgina registreerimine ei loo ainuõigust tehnilisele lahendusele. Järelikult ei takista see konkurentidel turustada koostisosade liikumise või pööramise funktsiooniga varustatud mehaanilisi puslesid. Ka ei piira vaidlusalune [kaubamärk] konkurentide võimalust kasutada seda tehnilist funktsiooni oma toodete puhul.”
66 Hageja väitel põhineb see argumentatsioon põhimõttel, et vaidlusalust kaubamärki ei ole vaja kehtetuks tunnistada, kuna „kolmandatelt isikutelt pärinevate ja kaubamärgiga identsete või analoogsete toodete osas ei saa igal juhul algatada menetlust võltsimise süüdistuses, juhul kui [neil] toodetel on tehniline funktsioon (st nende osi saab pöörata)”. Seega tugineb see argumentatsioon määruse nr 40/94 artikli 12 punktile b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 12 punkt b). Kuid kohtupraktika kohaselt ei saa viimati nimetatud säte otsustavalt mõjutada määruse nr 40/94 artikli 7 tõlgendust.
67 Tuleb tõdeda, et hageja argumendid tuginevad 14. oktoobri 2008. aasta otsuse eelviidatud lõigu ekslikule tõlgendusele. Nimelt ei võtnud tühistamisosakond selles lõigus üldse seisukohta määruse nr 40/94 artikli 12 punkti b kohaldamise suhtes, mis käsitleb ühenduse kaubamärgi mõju piiranguid, nähes ette, et selle kaubamärgi registreerimisest tulenev õigus ei võimalda selle omanikult keelata kolmandal isikul kasutada teatud tingimustel kaubandustegevuse käigus tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi, st kirjeldavaid tähiseid. Tegelikult piirdus tühistamisosakond selles lõigus hinnangu andmisega vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise tagajärgedele, arvestades määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks olevat üldist huvi (vt eespool punkt 32). Kuna eespool punktide 63 ja 64 põhjal on tühistamisosakonna hinnang õige, siis ei saa apellatsioonikojale ette heita sellega hinnangu vaidlustatud otsuses kummutamata jätmist.
68 Seega tuleb teise väite neljas osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
69 Neljandaks tuleb tõdeda, et põhjendamata on ka teise väite viies osa, mille kohaselt kohtuasjades, milles tehti eespool punktis 27 viidatud kohtuotsus Philips (EU:C:2002:377) ja eespool punktis 27 viidatud kohtuotsus punane legoklots (EU:T:2008:483), ei tulenenud asjaomaste kujude tehniline funktsioon samuti otseselt asjaomaste kaubamärkide kujutistest.
70 Esiteks tulenes kohtuasjas, milles tehti eespool punktis 27 viidatud kohtuotsus Philips (EU:C:2002:377), asjaomane tehniline funktsioon ‒ raseerimine ‒ nimelt selgelt asjaomase kuju graafilisest kujutisest, millel oli näha elektripardli ülapinnal olevad kolm pöörlevat ringikujulist tera, mis olid paigutatud võrdkülgse kolmnurga sisse.
71 Teiseks oli eespool punktis 27 viidatud kohtuotsuses punane legoklots (EU:T:2008:483) sama moodi asjaomase kaubamärgi graafilisel kujutisel näha kaks sümmeetrilist nupurida asjaomase mänguklotsi pealispinnal. Kuna asjaomased tooted olid mängukonstruktorid, siis sai nende nuppude põhjal teha loogilise järelduse, et need on mõeldud ehitusklotside omavahel ühendamiseks ja et neil on õõnes alakülg ja tihvtõõnsused, kuigi viimati nimetatud elemendid ei olnud sellel kujutisel näha.
72 Seevastu ei võimalda vaidlusaluse kaubamärgi graafilised kujutised teada saada, kas asjaomasel kujul on mingi tehniline funktsioon, ja kui on, siis milline. Nagu juba eespool punktides 22, 54, 57 ja 58 tõdetud, ei saa nende kujutiste põhjal piisava kindlusega otsustada, et asjaomane kuubik koosneb liikuvatest osadest või ‒ veel enam ‒ pööratavatest osadest.
73 Viiendaks ei saa nõustuda ka teise väite kuuenda osaga, mille kohaselt ei arvestanud apellatsioonikoda asjaolu, et väidetavalt ei ole olemas „sama tehnilist funktsiooni” täita võivaid alternatiivseid kujusid. Samuti ei saa hageja sarnaselt tema repliigis toodule põhjendatult väita, et kui sellised alternatiivsed kujud puuduvad, tuleb alati kohaldada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii.
74 Esiteks puudub sellel väitel faktiline alus. Kui eeldada, et tehniline funktsioon, millele hageja viitab, on ruumilise pusle osade pööratavus, siis tuleb korrata, et taotletava kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga oli turul rida sellise funktsiooniga ruumilisi puslesid, mis olid muu kui kuubiku kujuga ‒ näiteks nelitahukad, kaheksatahukad, kaksteisttahukad või kakskümmendtahukad ‒ ja/või ruudustikstruktuurist erineva motiiviga (vt eespool punkt 64).
75 Nagu teiseks nähtub nii eespool punktis 27 viidatud kohtuotsusest Philips, (EU:C:2002:377, punktid 81–84) kui ka eespool punktis 32 viidatud kohtuotsusest Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2010:516, punktid 53–58), ei oma kuju oluliste omaduste funktsioonide uurimise seisukohalt igal juhul tähtsust see, kas sama tehnilist tulemust saavutada võimaldavaid muid kujusid on olemas või mitte.
76 Kuuendaks ei ole samadel põhjustel kui need, mis esitati eespool punktis 58, võimalik nõustuda käesoleva väite kuuenda osaga, mille kohaselt jättis apellatsioonikoda ekslikult arvestamata asjaoluga, et „sellist üldist tüüpi” ruumilised pusled ja võimalus nende osi pöörata olid tuntud enne vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamist.
77 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Kolmas väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i rikkumist
78 Hageja väitel on apellatsioonikoda rikkunud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i, kuna ta jättis arvestamata sellega, et kõik vaidlusaluse kaubamärgi üksikud omadused on tingitud toote „funktsioonist”.
79 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.
80 Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile i „[e]i registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult […] kauba enda loomuomasest kujust”.
81 Tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda on vaidlustatud otsuse punktis 29 põhjendatult sedastanud, et käesolevas asjas ei saa seda sätet kohaldada.
82 Nimelt on selge, et asjaomaste toodete, nimelt ruumiliste puslede olemusest ei tulene kuidagi, et need tooted on sellise kuubiku kujuga, mille tahkudel on ruudustikstruktuur. Nagu ühtlustamisamet ja menetlusse astuja on põhjendatult märkinud ning nagu nähtub toimiku materjalidest, oli taotletud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga olemas ruumilisi puslesid ‒ ka pööratavate osadega ‒ väga mitme eri kujuga, mille hulgas olid esindatud muu hulgas kõige tavalisemad geomeetrilised vormid (näiteks kuubik, kera, koonus), aga ka hooned, monumendid, esemed või loomad.
83 Seetõttu tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Neljas väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii rikkumist
84 Hageja väidab, et kuna asjaomase kuju kõik üksikud omadused on vajalikud sellise ruumilise pusle puhul, millel on teatavad „optimeeritud individuaalsed omadused (muundatavus, teatav raskusaste [ja] ergonoomilised funktsioonid)”, siis annab see kuju märkimisväärse väärtuse asjaomastele toodetele ja nende majanduslikule edule. Sellest tulenevalt on apellatsioonikoda rikkunud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii.
85 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja leiavad, et neljas väide tuleb tagasi lükata, kuna see on põhjendamata.
86 Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile iii „[e]i registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult […] kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse”.
87 Selle keeldumispõhjuse kohaldumise eelduseks on, et asjaomane tähis koosneb ainult teatavast kujust, ja selle kuju esteetilised omadused, nimelt selle välimus, peavad väga suurel määral olema otsustavaks teguriks tarbija poolt valiku tegemisel ja seega asjaomase toote kaubandusliku väärtuse puhul. Kui seega kuju peetakse selliseks, et see annab asjaomasele tootele märkimisväärse väärtuse, siis ei oma tähtsust, et selle toote muud omadused, nagu tehnilised omadused, võivad samuti anda asjaomasele kaubale olulise väärtuse (vt selle kohta kohtuotsus, 6.10.2011, Bang & Olufsen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kõlari kuju), T‑508/08, EKL, EU:T:2011:575, punktid 73–79).
88 Nagu ühtlustamisamet on põhjendatult väitnud, tuleb käesolevas asjas tõdeda, et hageja argumentatsioon on üles ehitatud põhimõttele, et asjaomase kuju teatavad funktsionaalsed omadused on need, mis annavad asjaomastele toodetele märkimisväärse väärtuse. Hageja ei ole tõendanud ega väida isegi, et sellise märkimisväärse väärtuse tingib asjaomase kuju esteetiline aspekt.
89 Järelikult ei ole hageja tõendanud, et apellatsioonikoda tegi vea, kui ta vaidlustatud otsuse punktis 30 esitas järelduse, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Seetõttu tuleb neljas väide, mis puudutab selle sätte rikkumist, põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Viies väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist
90 Hageja viienda väite kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b ja see väide on jagatud viide osasse. Esiteks heidab hageja apellatsioonikojale ette seda, et viimane ei arvestanud asjaoluga, et vaidlusalune kaubamärk sarnaneb asjaomaste toodete kujule. Teiseks väidab hageja, et vaidlusaluse kaubamärgi olulised omadused on pelgalt tehnilised, nii et seda kaubamärki ei ole võimalik tajuda päritolutähisena. Kolmandaks heidab ta taas kord apellatsioonikojale ette selle faktilise asjaolu eiramist, et oma olemusest tulenevalt koosneb pusle üksikosadest. Neljandaks väidab ta, et apellatsioonikoda kandis ekslikult talle üle tegelikult kaubamärgi omanikul lasuva tõendamiskoormise seoses küsimusega, kas kaubamärk erineb oluliselt asjaomase sektori normist või tavast või mitte. Viiendaks kordab hageja, et apellatsioonikoda otsustas valesti, et Soma‑kuubik ei kuulu asjaomasesse sektorisse.
91 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu ja paluvad viienda väite tagasi lükata.
92 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita „kaubamärke, millel puudub eristusvõime”.
93 Kaubamärgi eristusvõime selle sätte mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast (kohtuotsus, 29.4.2004, Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑456/01 P ja C‑457/01 P, EKL, EU:C:2004:258, punkt 34, ja kohtuotsus 7.10.2004, Mag Instrument vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑136/02 P, EKL, EU:C:2004:592, punkt 29).
94 Seda eristusvõimet tuleb hinnata ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ja teisest küljest lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus seda kaubamärki tajub (eespool punktis 93 viidatud kohtuotsus Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2004:258, punkt 35, ja kohtuotsus, 22.6.2006, Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑25/05 P, EKL, EU:C:2006:422, punkt 25).
95 Käesoleval juhul tuleb tühistamisosakonnaga nõustudes (vt 14. oktoobri 2008. aasta otsuse punktid 34 ja 35) tõdeda, et vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud tooted, nimelt ruumilised pusled, on laiatarbekaubad, mis on mõeldud lõpptarbijale, ning asjaomane avalikkus on liidu keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Hageja ei ole neid järeldusi vaidlustanud.
96 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei erine kauba enda kujust koosnevate ruumiliste kaubamärkide eristusvõime hindamiskriteeriumid nendest, mida kohaldatakse teiste kaubamärgiliikide suhtes (vt kohtuotsus, 20.10.2011, Freixenet vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑344/10 P ja C‑345/10 P, EKL, EU:C:2011:680, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
97 Ometi ei pruugi nende kriteeriumide kohaldamisel asjaomane avalikkus tajuda toote enda kujust koosnevat ruumilist kaubamärki samamoodi kui sõna- või kujutismärki, mis koosneb tähisest, mis ei sõltu selle toote välimusest, mida see tähistab. Harilikult ei tee keskmine tarbija mistahes graafilise või sõnalise elemendi puudumise korral järeldusi toote päritolu kohta selle põhjal, mis kuju sellel tootel või selle toote pakendil on, mistõttu võib ruumilise kaubamärgi eristusvõime määratlemine olla raskem kui sõna- või kujutismärgi puhul (vt eespool punktis 96 viidatud kohtuotsus Freixenet vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2011:680, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
98 Peale selle on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt seda tõenäolisem, et kujul puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, mida enam see kuju, mille registreerimist taotletakse, meenutab kuju, mis on asjaomase toote puhul kõige tõenäolisem. Neil asjaoludel omab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõimet ainult selline kaubamärk, mis oluliselt erineb asjaomases sektoris keskmiselt normiks ja tavaks olevast ja seega täidab päritolutähisena oma peamise ülesande (eespool punktis 39 viidatud kohtuotsused Henkel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2004:258, punkt 39, ja Mag Instrument vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EU:C:2004:592, punkt 31).
99 Viimasena tuleb selleks, et hinnata, kas asjaomane avalikkus tajub kuju moodustavate koostisosade kombinatsiooni päritolutähisena, uurida sellest kombinatsioonist jäävat tervikmuljet, mis samas ei takista erinevate kasutatud esituselementide ükshaaval uurimist (vt kohtuotsus, 16.9.2009, Alber vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (käepide), T‑391/07, EU:T:2009:336, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).
100 Need on kaalutlused, mida arvestades hageja argumente tuleb analüüsida.
101 Vaidlustatud otsuse punktides 20 ja 21 on apellatsioonikoda esitanud seisukoha, et vaidlusalune kaubamärk erineb oluliselt sektori tavast. Esiteks märgib apellatsioonikoda sisuliselt, et hageja ei ole esitanud ühtki veenvat tõendit selle kohta, et „ruudustikstruktuuriga kuubik on „tavaks” konkreetses ruumiliste puslede valdkonnas”. Teiseks leidis apellatsioonikoda, et vaidlusaluse kaubamärgi omadused on piisavad, et tuvastada kaubamärgi olemusest tulenev eristusvõime asjaomaste toodete osas. Seoses sellega märkis ta, et „3 × 3 × 3‑dimensioonidega kuubik ei ole ilmselgelt või vähemalt selle otstarvet eelnevalt teadmata ruumilise pusle kujutis”, et „[s]ee meenutab pigem konstruktoriklotsi kui mängu”, et „[s]ellel ei ole numbreid ega tähti ega mingit nähtavat omadust, mis osutaks võimalusele selle osi pöörata või seda muuta” ja et „selle puhul ei ole näha midagi, mis viitaks võimalusele, et tegemist on mingi mänguga”. Samuti täpsustas apellatsioonikoda, et „[vaidlusalusel kaubamärgil] on „musta puuri” kujuna omadused, mis köidavad keskmise tarbija tähelepanu ja võimaldavad sellisel tarbijal saada teadlikuks [menetlusse astuja] toodete kujust, ning et seega ei ole see kuju üks asjaomase sektori toodete tavaline kuju ega ka sellise tavalise kuju pelk variatsioon, vaid hoopis kuju, mille eriline välimus on samuti terviku esteetilist tulemust arvestades selline, et köidab asjaomase avalikkuse tähelepanu ja võimaldab avalikkusel eristada [vaidlusaluse] kaubamärgiga kaitstud tooteid muu kaubandusliku päritoluga toodetest”. Lõpuks tegi apellatsioonikoda järelduse, et kuigi vaidlusalune kaubamärk ei ole ehk tugeva eristusvõimega, ei saa seda kaubamärki lugeda täiesti eristusvõimetuks asjaomaste toodete osas.
102 Esiteks tuleb kummutada käesoleva väite neljas osa, mis puudutab väidetavat tõendamiskoormise ülekandmist teisele poolele.
103 Esmalt, nagu ühtlustamisamet ja menetlusse astuja on põhjendatult märkinud, eeldatakse nimelt, et registreeritud ühenduse kaubamärk on kehtiv; kehtivust saab vaidlustada ainult tühistamis- või kehtetuks tunnistamise menetluses. Seega peab tühistamis- või kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks esitama tõendid tühiseks või kehtetuks tunnistamise taotleja (vt selle kohta eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus CASTEL, EU:T:2013:424, punktid 27 ja 28; vt samuti komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse määrus nr 40/94 (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189), eeskirja 37 punkti b alapunkt iv). Seega on asjassepuutuva kohtupraktika kohaselt käesolevas asjas hageja see, kes peab esitama tõendid vaidlusaluse kaubamärgi eristusvõime väidetava puudumise kohta ja eelkõige tõendama, et see sarnaneb „asjaomase toote kõige tõenäolisemale kujule”. Seda hageja tõendanud ei ole, nagu selgitatakse allpool punktis 105.
104 Teisalt tuleb tõdeda, et hageja argumentatsioon käesoleva väiteosa toetuseks ei ole vastuvõetav, kuna hageja väidab ekslikult, nagu tuleneks eespool punktis 98 mainitud kohtupraktikast, et juhul, kui ruumiline kaubamärk sarnaneb asjaomase tootega, „tähendab see tegelikult”, et tarbijad ei taju seda kaubamärki päritolutähisena, välja arvatud siis, kui see kaubamärk erineb oluliselt sektori normist või tavast, ning viimast peab alati tõendama kaubamärgi omanik. Kui nimelt ruumiline kaubamärk erineb oluliselt sektori normist või tavast, siis ei saa see viidatud kohtupraktika tähenduses sarnaneda asjaomase tootega.
105 Teiseks ei saa jätta sarnaselt vaidlustatud otsuse punktis 20 põhjendatult tõdetule märkimata, et hageja ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et asjaomane kuju on ruumiliste puslede sektoris normiks. Ka ei ürita ta seda tõendada oma argumentide abil, vaid piirdub väitega, et ruudustikstruktuuriga kuubik on sellise pusle üks võimalik kuju.
106 Tõepoolest, nagu on ka märgitud vaidlustatud otsuse samas viidatud punktis, tugines hageja haldusmenetluses Soma‑kuubikule, mis on „tükkideks saetud” pusle, koosnedes seitsmest osast, millest iga osa koosneb seitsmest väikesest kuubikust, mis kokkupanduna moodustab kolmeosalise servaga tahkudega kuubiku. Nagu aga apellatsioonikoda viidatud punktis on märkinud, ei piisa siiski üksnes asjaolust, et turul on pusle, mis sarnaneb menetlusse astuja omale, selle tõendamiseks, et kaubamärgi kuju on normiks ruumiliste puslede sektoris. Lisaks kinnitavad need kaalutlused, et apellatsioonikoda ei ole kuidagi välistanud Soma‑kuubiku kuulumist sellesse sektorisse.
107 Nagu vaidlustatud otsuse punktis 21 on põhjendatult tõdetud, ei taju keskmine tarbija tegelikult asjaomast kuju spontaanselt, see tähendab eelteadmisteta selle otstarbe kohta, ruumilise puslena. Seoses sellega on apellatsioonikoda põhjendatult märkinud, et asjaomase kuubiku välispinnal ei ole numbreid ega tähti ega mingit „nähtavat omadust, mis osutaks võimalusele selle osi pöörata või seda muuta”. Viimase asjaolu osas tuleneb eespool teise väite käsitlusest, et hageja väide, nagu oleksid vaidlusaluse kaubamärgi omadused puhtalt tehnilised, tuleb tagasi lükata.
108 Peale selle ei ole vastupidi hageja repliigis kinnitatule eelkõige ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju ruumiliste puslede puhul „tavaline”. Nagu eespool punktis 82 on öeldud, võivad ruumilised pusled tegelikult olla väga mitmesuguse eri kujuga.
109 Nagu ühtlustamisamet on kohtudokumentides õigesti välja toonud, seostatakse tegelikult asjaomast kuju ka siis, kui tarbija tajub seda ruumilise puslena, üksnes menetlusse astuja poolt turustatava konkreetse tootega, nimelt Rubiku kuubikuga, mitte ruumiliste puslede kui üldkategooriaga.
110 Lisaks tuleb heaks kiita vaidlustatud otsuse punktis 21 olev apellatsioonikoja hinnang, mille kohaselt on vaidlusalusel kaubamärgil piisavalt omadusi, mille alusel saab tuvastada olemusest tuleneva eristusvõime. Lisaks asjaolule, et asjaomase kuju välimust ei saa pidada ainult tavalise, loomulikult silme ette kerkiva ruumilise pusle variatsiooniks, tuleb nimelt meenutada, et asjaomase kuubiku kõigil tahkudel olev ruudustikstruktuur annab vaidlusalusele kaubamärgile tervikuna võetuna „musta puuri” välimuse (vt eespool punkt 44). Need omadused on piisavalt omapärased ja suvalised, andmaks kaubamärgile originaalse välimuse, mis jääb keskmisele tarbijale hõlpsasti meelde ja võimaldab tal eristada selle kaubamärgiga kaitstud tooteid muu kaubandusliku päritoluga toodetest.
111 Eespool punktis 110 esitatud hinnangut ei sea kahtluse alla hageja argument, mille kohaselt tajub asjaomane avalikkus selle tõttu, et oma olemusest tulenevalt koosneb pusle üksikosadest, musti jooni kuubiku „ühel või teisel viisil liigutatavateks” osadeks jagamise funktsiooni omavatena (vt eespool punkt 22).
112 Eelöeldu põhjal tuleb viienda väite esimene, teine, kolmas ja viies osa samuti põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
113 Seega tuleb viies väide tervikuna tagasi lükata ja tuvastada, et apellatsioonikoda otsustas põhjendatult, et see kaubamärk ei ole asjaomaste toodete osas täiesti eristusvõimetu.
Kuues väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumist
114 Hageja kuuendas väites, mis on jagatud nelja osasse, osutatakse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisele. Esiteks väidab hageja, et vaidlusalune kaubamärk on „3 × 3 × 3”‑formaadis kuubikukujulise ruumilise pusle puhul lihtsalt kirjeldav. Teiseks väidab ta, et selles sättes ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuse kaubamärgi suhtes kohaldamise hindamisel ei oma tähtsust, kas kirjeldatavate kaupade või teenuste omadused on olulised või ainult teisese tähtsusega. Kolmandaks heidab hageja apellatsioonikojale ette, et viimane ei arvestanud asjaoluga, et sektori asjatundjad tajuvad musti jooni otsekohe asjaomase kuubiku osade pööramise võimaluse tulemina. Neljandaks on hageja seisukohal, et apellatsioonikoda ei arvestanud tulevikus tekkiva avaliku huviga, et kolmandad isikud saaksid turustada oma „3 × 3 × 3”‑formaadis kuubikuid ja neid oma äridokumentides esitada.
115 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja leiavad, et kuues väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
116 Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile c ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.
117 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale takistab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c selles sättes käsitletud märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud. Sätte aluseks on üldine huvi, mille kohaselt peavad sellised märgid või tähised olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad (vt kohtuotsused, 20.11.2007, Tegometall International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wuppermann (TEK), T‑458/05, EKL, EU:T:2007:349, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika; 9.7.2008, Reber vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli (Mozart), T‑304/06, EKL, EU:T:2008:268, punkt 86).
118 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c viidatud märgid ja tähised on vaid need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (kohtuotsused, 20.9.2001, Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑383/99 P, EKL, EU:C:2001:461, punkt 39, ja 22.6.2005, Metso Paper Automation vs. Siseturu ühtlustamise Amet (PAPERLAB), T‑19/04, EKL, EU:T:2005:247, punkt 24).
119 Sellest tuleneb, et tähise kuulumine nimetatud sättes sisalduva keelu kohaldamisalasse eeldab, et tähisel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste või nende mõne omaduse kirjeldusega (eespool punktis 118 viidatud kohtuotsus PAPERLAB, EU:T:2005:247, punkt 25).
120 Samuti tuleb meenutada, et seda, kas tähis on kirjeldav, saab hinnata ainult ühelt poolt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus tähist mõistab ja teiselt poolt seoses asjaomaste kaupade või teenustega (kohtuotsus, 2.4.2008, Eurocopter vs. Siseturu ühtlustamise Amet (STEADYCONTROL), T‑181/07, EU:T:2008:86, punkt 38). Seda, kas kaubamärk on kirjeldav, tuleb nimelt hinnata lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, võttes arvesse seda, kuidas asjaomaste kaupade kategooria keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, eeldatavalt seda kaubamärki tajub.
121 Need on kaalutlused, mida arvestades hageja argumente tuleb analüüsida.
122 Sisuliselt väidab hageja, et kuna vaidlusalune kaubamärk kujutab „üksteisest mustade joonte abil graafiliselt eraldatud teatavate osadega kuubikut”, siis on see „3 × 3 × 3”‑formaadis kuubikukujulise ruumilise pusle puhul lihtsalt kirjeldav”.
123 Selle seisukohaga, millel rajanevad käesoleva väite esimene, teine ja kolmas osa, ei saa nõustuda. Nimelt tuleb samadel põhjustel kui eespool punktides 105–111 esitatud asuda seisukohale, et asjaomase avalikkuse jaoks puudub vaidlusaluse kaubamärgi ja ruumiliste puslede vahel piisavalt otsene ja konkreetne seos. Asjaomane avalikkus ei taju spontaanselt, eelkõige eelnevalt Rubiku kuubikust teadmata, üheselt ja vähimagi järelemõtlemiseks või analüüsiks tehtava pingutuseta vaidlusaluse kaubamärgi neid omadusi, millele hageja tugineb (vt eespool punkt 122), selliseid tooteid kirjeldavatena.
124 Nimelt ei ole hagejal võimalik sarnaselt käesoleva väite kolmanda osa raames väidetule eeldada, et sektori asjatundjad teevad vaidlusaluse kaubamärgi graafiliste kujutiste alusel otsekohe järelduse, et mustad jooned on asjaomase kuubiku osade pööratavuse tulem. Nimelt ei koosne käesoleval juhul esiteks asjaomane avalikkus asjatundjatest, vaid keskmistest tarbijatest (vt eespool punkt 95). Teiseks ei ole ‒ nagu juba eespool punktis 54 märgitud ‒ tingimata seost ühelt poolt mainitud võimaliku pööramise võimaluse või ka asjaomase kuubiku osade teatavate osade mistahes viisil liigutamise võimaluse ja teiselt poolt selle kuubiku tahkudel olevate jämedate mustade joonte vahel. Lisaks olgu meenutatud, et vaidlusalune kaubamärk on registreeritud „ruumiliste puslede jaoks” üldiselt, mitte ainult selliste jaoks, mida on võimalik pöörata (vt eespool punkt 55).
125 Seega tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse punktis 23 on apellatsioonikoda põhjendatult tuvastanud, et vaidlusalune kaubamärk ei ole kirjeldav.
126 Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja poolt kuuenda väite neljanda osa toetuseks esitatud argument, mille kohaselt ühtlustamisamet jättis arvestamata „tulevikus tekkiva avaliku huviga”, et kolmandad isikud saaksid turustada oma „3 × 3 × 3”‑formaadis kuubikuid ja neid oma turustusdokumentides esitada. Nagu nimelt nähtub eespool punktis 64 esitatud kaalutlustest, ei saa vaidlusaluse kaubamärgi omanik tugineda sellele kaubamärgile, et keelata kolmandatel isikutel turustada eelkõige ruumilisi puslesid, mis on sellise kuubiku kujuga, kuid mille tahkudel ei ole ruudustikstruktuuri või mis tahes sarnast motiivi, mille tulemusel jääks kuubikust mulje kui „mustast puurist”.
127 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kuues väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Seitsmes väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 rikkumist
128 Seitsmendas väites, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 rikkumist, heidab hageja apellatsioonikojale ette, et viimane ei otsustanud, kas vaidlusalune kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime või mitte. Viidates märkustele, mille ta haldusmenetluses esitas, väidab hageja „ettevaatuskaalutlusel”, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.
129 Ühtlustamisamet leiab, et seitsmes väide tuleb tagasi lükata, kuna see on vastuvõetamatu ja igal juhul põhjendamata.
130 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 kohaselt ei ole kaubamärgi registreerimine määruse artikli 7 lõike 1 punktides b ja d nimetatud absoluutse keeldumispõhjusega vastuolus, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.
131 Kuna käesoleval juhul on apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22 põhjendatult sedastanud, et asjaomaste toodete osas on vaidlusalune kaubamärk oma olemusest tulenevalt eristav, siis ei olnud tal vaja kontrollida, kas kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime.
132 Järelikult tuleb seitsmes väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Kaheksas väide, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 75 esimese lause rikkumist
133 Hageja kaheksanda väite kohaselt, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 75 esimese lause rikkumist, ei ole vaidlustatud otsuses esitatud põhjusi, miks apellatsioonikoda leidis, et vaidlusalune kaubamärk ei ole registreeritud vastuolus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga c.
134 Ühtlustamisamet palub viienda väite tagasi lükata.
135 Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimese lause kohaselt peavad ühtlustamisameti otsused olema põhjendatud. See kohustus on sama ulatusega kui EÜ artiklis 253 olev kohustus (vt kohtuotsus, 25.3.2009, Anheuser-Busch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Budějovický Budvar (BUDWEISER), T‑191/07, EKL, EU:T:2009:83, punkt 125 ja seal viidatud kohtupraktika).
136 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on üksikotsuse põhjendamise kohustusel kaks eesmärki: ühelt poolt teavitada huvitatud isikut võetud meetme põhjendustest, et ta saaks oma õigusi kaitsta, teiselt poolt võimaldada liidu kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust (vt eespool punktis 135 viidatud kohtuotsus BUDWEISER, EU:T:2009:83, punkt 126 ja seal viidatud kohtupraktika).
137 Siiski ei pea apellatsioonikoda esitama ammendavat ja üksikasjalikku ülevaadet menetluspoolte igast arutluskäigust. Põhjendus võib seega olla kaudne, tingimusel et see võimaldab asjassepuutuvatel isikutel aru saada, miks kõnealune otsus on tehtud, ning kui pädeval kohtul on piisavalt teavet kontrolli teostamiseks (vt eespool punktis 135 viidatud kohtuotsus BUDWEISER, EU:T:2009:83, punkt 128 ja seal viidatud kohtupraktika).
138 Käesoleval juhul on apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga c seoses vaidlustatud otsuse punktis 23 märkinud, et vaidlusalune kaubamärk ei ole selle sättega vastuolus, viidates sõnaselgelt põhjustele, mille ta oli esitanud sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b käsitlemise raames ja mille kohaselt „[see kaubamärk] ei meenuta ruumilist puslet ega vii mõtteid sellele, juhul kui tarbija ei ole sellest asjaolust varem teadlik”.
139 Seega ei ole võimalik väita, et vaidlustatud otsuses puudub põhjendus seoses vaidlusaluse kaubamärgi vastavusega määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile c.
140 Lisaks ei saa väita, nagu ei oleks see põhjendus piisav. Nagu viienda ja kuuenda väite käsitlusest nähtub, võimaldavad tegelikult mõlemad põhjendused tuvastada vaidlusaluse kaubamärgi olemusest tuleneva eristusvõime ja selle, et kaubamärk ei ole asjaomaseid tooteid kirjeldav.
141 Järelikult tuleb kaheksas väide tagasi lükata.
142 Eeltoodust tervikuna järeldub, et hagi tuleb põhjendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
143 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
144 Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Simba Toys GmbH & Co. KG‑lt.
Frimodt Nielsen | Dehousse | Collins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 25. novembril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad
Sisukord
Vaidluse taust
Poolte nõuded
Õiguslik käsitlus
Esimene väide, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 esimese lause rikkumist
Teine väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumist
Kolmas väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i rikkumist
Neljas väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii rikkumist
Viies väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist
Kuues väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumist
Seitsmes väide, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 rikkumist
Kaheksas väide, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 75 esimese lause rikkumist
Kohtukulud