Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Bruxelles (Belgia) 26. aprillil 2021 – AB, AB-CD versus Z EF

(kohtuasi C-265/21)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: AB, AB-CD

Vastustaja: Z EF

Eelotsuse küsimused

1.    Kas mõistet „lepingutega seotud asjad“ nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades¹ (edaspidi „Brüsseli I määrus“) artikli 5 lõike 1 tähenduses:

a)    tuleb tõlgendada nii, et see kohustab tegema kindlaks õigusliku kohustuse, mille üks isik on vabatahtlikult teise suhtes võtnud ja millel hageja hagi põhineb ning seda isegi siis, kui kohustust ei võtnud vabatahtlikult kostja ja/või ta ei võtnud seda hageja suhtes?

b.    Milline peab jaatava vastuse korral olema selle seose aste, mis valitseb vabalt võetud õigusliku kohustuse ning hageja ja/või kostja vahel?

2.    Kas mõiste „hagi“, millele hageja „tugineb“, eeldab – samamoodi nagu kriteerium, mida kasutatakse, et teha vahet, kas hagi kuulub lepingutega seotud asjade hulka Brüsseli I määruse artikli 5 lõike 1 tähenduses või „lepinguvälise kahju“ valdkonda sama määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses (C-59/19, punkt 32), − et kontrollitakse, kas vabatahtlikult võetud õigusliku kohustuse tõlgendus tundub olevat hagi põhjendatuse hindamisel hädavajalik?

3.    Kas kohtulik hagi, millega hageja soovib saavutada seda, et otsustatakse, et ta on tema valduses oleva eseme omanik, tuginedes kahele müügilepingule, millest esimese on selle eseme esialgne kaasomanik (kostja abikaasa, kes on samuti esialgne kaasomanik) sõlminud eseme hagejale müünud isikuga ning teise on sõlminud need kaks omavahel, kuulub lepingutega seotud asjade hulka Brüsseli I määruse artikli 5 lõike 1 tähenduses?

a.    Kas vastus on teistsugune siis, kui kostja tugineb asjaolule, et esimene leping ei olnud müügi-, vaid hoiuleping?

b.    Kui üks nendest juhtumitest kuulub lepingutega seotud asjade hulka, siis missugust lepingut tuleb arvesse võtta, et teha kindlaks selle kohustuse koht, mis on nõude aluseks?

4.     Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“) ² artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse kolmandas eelotsuse küsimuses kirjeldatud juhtumi suhtes ning missugust lepingut tuleb niisugusel juhul arvesse võtta?

____________

¹ ELT 2001, L 12, lk 1.

² ELT 2008, L 177, lk 6.