Kohtuasi T‑158/19
Patrick Breyer
versus
Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet
Üldkohtu (kümnes koda) 15. detsembri 2021. aasta otsus
Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 – Määrus (EL) nr 1290/2013 – Teadusuuringu projekti „iBorderCtrl: Intelligent Portable Border Control System“ puudutavad dokumendid – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Osaline keeldumine võimaldamast tutvuda dokumentidega – Ülekaalukas üldine huvi
1. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Selle institutsiooni kohustused, kes vaatab dokumentidega tutvumise taotluse läbi – Kohustus vaadata dokumentidega tutvumise taotlused alates esialgsest taotlusest täies ulatuses läbi – Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artiklid 7 ja 8)
(vt punktid 30–36)
2. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Mõne erandiga kaitstava huvi kahjustamise ohu hindamine – Institutsiooni kohustus tugineda üldise konfidentsiaalsuse eeldusele – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)
(vt punkt 63)
3. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Kohaldamine kooskõlas määrusega nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ühe konkreetse isiku ärihuvide kaitsmine – Dokumentide konfidentsiaalsuse kaitsega ühitamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane, ja määrus nr 1290/2013, artikkel 3)
(vt punktid 66–71)
4. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Konkreetse isiku ärihuvide kaitsmine – Ulatus – Teadusuuringute projekti puudutavates dokumentides sisalduv teave, mis ei ole kõnealuse erandiga hõlmatud – Kohustus võimaldada nende dokumentidega osaliselt tutvuda
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane ja lõige 6)
(vt punktid 83–87, 117–122, 124, 131, 142, 147, 154, 166 ja 167)
5. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Hagi liidu ameti otsuse peale, millega keeldutakse võimaldamast taotletud dokumentidega osaliselt tutvuda – Olukord, kus hageja on saanud omaenese vahendeid kasutades tutvuda kogu dokumendi, k.a selle varjutatud osadega – Põhjendatud huvi säilimine – Mõju puudumine vaidlustatud otsuse õiguspärasusele ja kohtulikule kontrollile
(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)
(vt punktid 158–160)
6. Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Konkreetse isiku ärihuvide kaitsmine – Dokumentide levitamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Tõendamiskoormis – Üldine huvi õigusnormide või lepingutingimustega tagatud liidupoolset rahastamist saavate projektide tulemuste levitamise vastu
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane, ja määrus nr 1290/2013)
(vt punktid 187, 188, 192 ja 197–203)
7. Kohtumenetlus – Kohtukulud – Põhjendamatult või pahatahtlikult tekitatud kulud – Olukord, kus hageja on saanud omaenese vahendeid kasutades tutvuda kogu dokumendi, k.a selle varjutatud osadega – Sellise käitumise arvesse võtmine kohtukulude jaotamisel
(Üldkohtu kodukord, artikli 135 lõige 2)
(vt punkt 209)
Kokkuvõte
Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet (REA) sõlmis 2016. aastal Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames teatava konsortsiumiga toetuslepingu teadusuuringute projekti kohta, mille eesmärk oli parandada liidu välispiiride haldamist. Füüsilisest isikust hageja esitas määruse nr 1049/2001(1) alusel taotluse tutvuda selle projekti väljatöötamise eri etappe puudutava mitme dokumendiga, mille olid konsortsiumi liikmed REA-le esitanud. REA võimaldas taotletud dokumentidega tutvuda üksnes osaliselt, põhjendades täieliku tutvumise võimaldamisest keeldumist määruses nr 1049/2001 ette nähtud eranditega, eelkõige konsortsiumi liikmete ärihuve kaitsva erandiga.(2)
Üldkohus, kellele esitati hagi REA otsuse(3) peale, millega võimaldati taotletud dokumentidega tutvuda osaliselt, tühistas nimetatud otsuse esiteks osas, milles REA jättis täies ulatuses läbi vaatamata dokumentidega tutvumise taotluse, ja teiseks osas, milles REA keeldus võimaldamast tutvuda nendes dokumentides sisalduva teabega, mis ei ole asjaomase erandiga hõlmatud.
See kohtuasi võimaldas Üldkohtul edasi arendada ja täiendada oma kohtupraktikat liidu rahastatava teadusuuringute projektiga seotud dokumentidega tutvumise ning kohustuse kohta vaadata dokumentidega tutvumise taotlus täielikult läbi juba esialgse taotluse staadiumis. Samuti andis see kohtuasi Üldkohtule võimaluse vastata seni käsitlemata küsimustele määruse nr 1290/2013(4) mõju kohta määruse nr 1049/2001 alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotlusele ning teha otsuse tagajärgede kohta, mille toob kaasa hageja käitumine, mis seisneb selles, et ta sai omaenese vahendeid kasutades ja enne seda, kui Üldkohus teeb hagi kohta otsuse, tutvuda sellise dokumendi varjutatud osadega, millega tutvumist on talle võimaldatud üksnes osaliselt.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt nentis Üldkohus, et käesoleval juhul rikkus REA kohustust vaadata dokumentidega tutvumise taotlusega hõlmatud dokumendid läbi täies ulatuses, kuna see kohustus kehtib nii dokumentidega tutvumise kordustaotluse kui ka esialgse taotluse läbivaatamisel. Konkreetsemalt on REA jätnud esialgse taotluse kohta otsuse tegemata niivõrd, kuivõrd see taotlus puudutas võimalust tutvuda asjaomase projekti heakskiitmist puudutavate dokumentidega, ning seega on ta ilmselgelt rikkunud määruse nr 1049/2001 eesmärke.
Siinkohal märkis Üldkohus ühest küljest, et hageja osutas kordustaotluses sõnaselgelt, et see on esitatud tema esialgse dokumentidega tutvumise taotluse jätkuks, mis muu hulgas hõlmas asjaomase projekti heakskiitmist puudutavaid dokumente. Neil asjaoludel ei olnud REA-l alust eeldada, et hageja oli kordustaotluse raames sellest loobunud. Teisest küljest ei olnud hageja kohustatud kordustaotluses sõnaselgelt vaidlustama seda, et REA oli esialgses otsuses jätnud hageja dokumentidega tutvumise taotluse ühe osa kohta otsuse tegemata. Selle tegemata jätmine tõi nimelt kaasa asjaolu, et menetluse teist etappi seoses selle puudusega hõlmatud dokumentidega ei algatatud. Lisaks, isegi kui dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise korral võib isik esitada uue dokumentidega tutvumise taotluse, ei saa dokumentidega tutvumise taotluse ühe osa kohta otsuse tegemata jätmist samastada tutvumise võimaldamisest keeldumisega. Seetõttu ei saa dokumentidega tutvumise uue taotluse esitamise võimalus teha olematuks asjaolu, et asjaomane institutsioon ei ole esimest dokumentidega tutvumise taotlust täielikult läbi vaadanud, või kujutada endast argumenti taotlejalt edasikaebe võimaluse kaotamiseks.
Seejärel tegi Üldkohus otsuse määruse nr 1290/2013 ja määruse nr 1049/2001 kooskõlalise ning järjepideva kohaldamise kohta käesolevas asjas. Sellega seoses täpsustas ta, et määruses nr 1290/2013 kehtestatud normi, et konfidentsiaalsed on sellise meetme nagu kõnealune projekt raames edastatud dokumendid, mis on kindlaks määratud „konfidentsiaalsena“,(5) tuleb arvesse võtta, kui vaadatakse läbi kolmanda isiku taotlust dokumentidega tutvuda. Asjaolu, et käesoleval juhul on lepingupooled tunnistanud REA-le esitatud dokumendid konfidentsiaalseks, on märk sellest, et nende sisu on konsortsiumi liikmete huvide seisukohast tundlik. Asjaolu, et dokumendid on teatavas projektis tunnistatud konfidentsiaalseks, ei saa siiski olla piisav, õigustamaks määruses nr 1049/2001 ette nähtud ärihuvide kaitse erandi kohaldamist. Nii ei vabasta selline konfidentsiaalseks tunnistamine REAd vastavate dokumentidega tutvumise taotluse konkreetse ja individuaalse kontrolli raames kohustusest analüüsida, kas need kuuluvad tervikuna või osaliselt selle erandi alla.
Seejärel asus Üldkohus REA läbiviidud taotletud dokumentide konkreetse ja individuaalse kontrolli läbivaatamise raames seisukohale, et asjaolu, et REA keeldus võimaldamast tutvuda teatava nendes dokumentides sisalduva teabega, ei olnud konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitsega põhjendatud. Tegemist on üldist laadi küsimustega, mis võivad tekkida sõltumata konsortsiumi liikmete väljaarendatud süsteemi ja koostatud projekti konkreetsest kontseptsioonist ning mis ei puuduta sellise projekti eetilist ja juriidilist hindamist või ka selle projekti tehnoloogiate või funktsioonide arendamiseks kavandatud lahendusi.
Mis puudutab taotletud dokumente või dokumentide osi, millega seoses on REA õigesti järeldanud, et need kuuluvad konsortsiumi liikmete ärihuvide kaitse erandi alla, siis nentis Üldkohus, et hageja ei ole tõendanud ülekaaluka üldise huvi olemasolu, mis õigustab üldsusele selle erandiga hõlmatud teabe levitamist.(6)
Siinkohal märkis Üldkohus, väljendades oma seisukohta eelkõige üldsuse huvi kohta liidu vahenditest rahastatava projekti tulemuste levitamise vastu, et see huvi tagatakse programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavate projektide tulemuste levitamist käsitlevate õigusnormide ja lepingutingimustega ning hageja ei ole tõendanud, et asjaomase erandiga hõlmatud teabe levitamine on vajalik. Õigusnorme puudutavas osas täpsustas Üldkohus, et määruses nr 1290/2013 on nähtud ette nii meetmes osalejate kohustus – teatavate piirangutega – levitada projekti tulemusi, kui ka liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide õigus tutvuda nende osalejate loodud tulemusi puudutava teabega.(7)
Lõpetuseks tõdes Üldkohus, et asjaolu, et hageja sai omaenese vahendeid kasutades täies mahus tutvuda dokumendiga, mille REA oli talle edastanud varjutatud osadega versioonis, ning et ta avaldas kogu selle dokumendi internetis, ei sea kahtluse alla tema huvi saavutada vaidlustatud otsuse tühistamine niivõrd, kuivõrd REA oli keeldunud tal võimaldamast selle dokumendi varjutatud osadega tutvuda. Nimetatud käitumine ei mõjuta kuidagi vaidlustatud otsuse õiguspärasust selles osas ega Üldkohtu kohtulikku kontrolli vastavas küsimuses.
Samas täpsustas Üldkohus, et nii toimides ei järginud hageja liidu õiguses dokumentidega tutvumiseks ette nähtud menetlusi ega oodanud ära ka käesoleva vaidluse tulemust, et saada teada, kas tal oli õigus tutvuda asjaomase dokumendi täisversiooniga või mitte. Seetõttu võttis Üldkohus kohtukulude jaotamisel hageja sellist käitumist arvesse, mõistes REA-le tekitatud põhjendamatud kulud välja temalt.