Kohtuasi T‑380/08

Madalmaade Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Kartelli käsitleva komisjoni lõpliku otsuse teatavate konfidentsiaalsete lõikudega tutvumise taotlus – Juurdepääsu keelamine – Põhjendamiskohustus – Konkreetse ja individuaalse hinnangu andmise kohustus – Eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Uurimise eesmärki kaitsev erand – Ülekaalukas üldine huvi – Lojaalne koostöö

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 13. september 2013

1.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Mitmel erandil põhinev keeldumine – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

2.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ulatus – Kohaldamine konkurentsieeskirjade järgmise üle teostatava järelevalvemenetluse haldustoimikute suhtes – Üldine eeldus, et neis toimikutes leiduvate teatavate dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt kahjustab menetlusega seotud huve

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2 ja artikli 28 lõige 1; komisjoni määrus nr 773/2004, artiklid 8 ja 15)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kolmanda isiku ärihuvide kaitse – Ulatus – Konkurentsieeskirjade rikkumises osalenud kolmas isik – Hõlmamine – Piirid

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2 ning artikli 28 lõiked 1 ja 2)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Ulatus – Dokumendid, mis võivad olla konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks – Välistamine

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentide avalikustamist põhjendav ülekaalukas üldine huvi – Mõiste – Konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine – Välistamine – Tegemist on erahuviga ka sel juhul, kui tsiviilhagi esitajaks on liikmesriik

(EÜ artiklid 81 ja 82; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

6.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Erandid dokumentidega tutvumise õiguse põhimõttest – Kohustus lubada tutvuda selle osaga dokumendist, mille suhtes erandid ei ole kohaldatavad

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 6)

7.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Liikmesriikide eristaatus – Puudumine

(EÜ artikkel 10; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 1)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 26)

2.      Määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ning määruses nr 1/2003 ei leidu sätet, mis näeks sõnaselgelt ette, et üks neist on teise suhtes ülimuslik. Seega tuleb tagada mõlema määruse selline kohaldamine, mis oleks kooskõlas teise määruse kohaldamisega ning võimaldaks seega sidusat kohaldamist. Sellises olukorras tuleb möönda, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud erandite tõlgendamiseks on olemas üldine eeldus, mille kohaselt komisjoni poolt EÜ artikli 81 rakendamise menetluse raames saadud dokumentide avalikustamine põhimõtteliselt kahjustab nii liidu institutsioonide kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kui ka sellises menetluses osalevate ettevõtjate ärihuve.

Määruse nr 1/2003 ja määruse nr 773/2004, mis käsitleb EÜ artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, sätted reguleerivad kitsendavalt teabe kasutamist EÜ artiklitega 81 ja 82 ette nähtud konkurentsinormide rakendamise menetluse raames, piirdudes toimikuga tutvumise võimaldamisel osalistega, kellele komisjon on saatnud vastuväiteteatise, ja olenevalt asjaoludest kaebuse esitajatega, välja arvatud juhul, kui asjaomastel ettevõtjatel on õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei avalikustataks. Neil tingimustel võib üldine õigus tutvuda määruse nr 1049/2001 alusel nende dokumentidega, mida komisjon ja menetlusosalised või kolmandad isikud EÜ artikli 81 rakendamise menetluse käigus vahetavad, esiteks kahjustada tasakaalu, mida liidu seadusandja soovis määrusega nr 1/2003 tagada asjaomaste ettevõtjate kohustuse vahel edastada komisjonile võimalik et tundlikku äriteavet ja tugevdatud kaitse tagamise vahel sellele teabele, mida ameti- ja ärisaladusena nii komisjonile edastati. Teiseks, kui teised isikud peale nende, kellele on antud õigus tutvuda toimikuga EÜ artikli 81 rakendamise menetlust käsitlevate õigusnormide alusel, saaksid sellise menetluse dokumentidega tutvuda määruse nr 1049/2001 alusel, siis seataks nende õigusnormidega kehtestatud kord kahtluse alla.

Peale selle võib teabe avalikustamine teabe puhul, mille komisjon on leebema kohtlemise teatise alusel kogunud, heidutada leebema kohtlemise võimalikke taotlejaid teatise alusel avaldusi tegemast. Nad võiksid nimelt sattuda halvemasse olukorda kui ettevõtjad, kes osalesid kartellis ega teinud uurimise käigus koostööd või ei teinud nii tihedat koostööd.

(vt punktid 31, 38–42)

3.      Ei määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ega määruses nr 1/2003 ei ole sätestatud, et ettevõtja osalemine konkurentsieeskirjade rikkumises ei luba komisjonil tugineda selle ettevõtja ärihuvide kaitsele, et rikkumisega seotud teabe ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keelduda. Hoopis vastupidi, määruse nr 1/2003 artikli 28 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et artiklite 17–22 kohaselt kogutud teavet võib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks see koguti, ning komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused, nende ametnikud, teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad ei tohi avalikustada selle määruse alusel saadud või vahetatud teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, ning see asjaolu näitab, et kõnealuse rikkumisega seotud teavet põhimõtteliselt võib ja lausa tuleb pidada konfidentsiaalseks.

Seda järeldust kinnitab asjaolu, et vastuväiteteatise saanud ettevõtjate õigus tutvuda komisjoni toimikuga on määruse nr 1/2003 artikli 27 lõike 2 alusel piiratud tingimusega, et võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi, ja see õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele. See tähendab, et liidu seadusandja otsustas pakkuda teatud kaitset nii EÜ artikli 81 kui ka EÜ artikli 82 rakendamise menetluses osalevate ettevõtjate ärihuvidele isegi olukorras, kus see huvi võib olla osaliselt vastuolus ettevõtjate kaitseõigustega.

Kuigi konkurentsiõiguse rikkumise eest komisjoni poolt trahvitud ettevõtja huvi, et etteheidetud rikkumise üksikasju ei avalikustataks avalikkusele, ei vääri tõesti erilist kaitset, arvestades avalikkuse huvi saada võimalikult laiaulatuslikult teada komisjoni tegevuse põhjuseid, ettevõtjate huvi teada, millise tegevuse eest võidakse neile määrata karistusi, ning rikkumise tõttu kahju kannatanud isikute huvi saada teada üksikasju, et vajaduse korral esitada nõudeid karistatud ettevõtjate vastu, ning arvestades selle ettevõtja võimalust antud otsus kohtulikult vaidlustada, on sellegipoolest vaja austada asjaomaste ettevõtjate mainet ja väärikust, kuni neile ei ole määratud lõplikku karistust.

(vt punktid 48–52)

4.      Ei saa järeldada, et kogu teave, mis puudutab rikkumise üksikasju, ei ole avalikkuse jaoks konfidentsiaalne. Näiteks nõue, mille kohaselt kõik konkurentsimenetlusega seotud dokumendid peab taotlejale edastama ainuüksi põhjusel, et ta kavatseb esitada kahju hüvitamise hagi, ei ole selle taotleja hüvitise saamise õiguse tegeliku kaitse tagamiseks vajalik, kuna on ebatõenäoline, et kahju hüvitamise hagi peab põhinema kõigil selle menetluse toimiku materjalidel. Pealegi võiks selline nõue viia muude õiguste rikkumiseni, mis on liidu õigusega antud eeskätt asjaomastele ettevõtjatele – nagu õigus ametisaladuse või ärisaladuse kaitsele – või asjaomastele isikutele – nagu õigus isikuandmete kaitsele. Lõpuks võib selline laialdane juurdepääs kahjustada ka üldisi huve nagu konkurentsiõigusrikkumiste eest karistamise poliitika tõhusus, kuna see võib pärssida EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumisega seotud isikute tahet teha konkurentsiametiga koostööd.

(vt punktid 53 ja 56)

5.      Küsimus, kas dokument on isikule konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi ettevalmistamiseks vajalik, on hagi läbivaatamisel käsitletav küsimus, ja isegi kui eeldada, et see vajadus ilmneb, ei võeta seda arvesse määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõikes 2 sätestatud huvide tasakaalu hindamisel seoses nende dokumentide ja teabega tutvumise taotlusega, mis võivad osutuda hagi seisukohast tarvilikeks.

Esiteks on nimelt kahju hüvitamise hagi menetleva pädeva siseriikliku kohtu ülesanne otsustada, milline on vaidluse lahendamiseks tõendite ja asjassepuutuvate dokumentide esitamise kord vastavalt kehtivale õigusele.

Teiseks huvi, mis tuleneb võimalusest saada hüvitist liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest, tuleb pidada erahuviks vaatamata sellele, millist tähtsust võivad kahju hüvitamise hagid omada tõhusa konkurentsi säilitamiseks liidus. Selles osas on komisjon üldist huvi selle vastu, et liidu konkurentsieeskirjadega vastuolus oleva kartelli suhtes kohaldataks konkurentsiõigust, järginud juba siis, kui ta võtab vastu otsuse, millega tuvastatakse nende eeskirjade rikkumine. Seda järeldust ei saa kummutada asjaoluga, et taotlejaks on liikmesriik.

(vt punktid 80–82, 84 ja 85)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 91 ja 92)

7.      Kui liikmesriik otsustab esitada määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel taotluse tutvuda konfidentsiaalsete lõikudega komisjoni otsuses, millega tuvastatakse konkurentsieeskirjade rikkumine, on selle menetluse valik siduv nii liikmesriigile kui komisjonile, mõlemad pooled on kohustatud täitma selle määrusega seatud nõudeid. Komisjon ei saa seega ei määrusega ette nähtud menetlusest ega dokumentidega tutvumise õiguse eranditest kõrvale kalduda ainuüksi asjaolu tõttu, et taotluse esitajaks on liikmesriik. Määrus nr 1049/2001 ei anna dokumentidega tutvumist taotlevale liikmesriigile tõesti mingit eristaatust, mistõttu ta peab alluma samadele määrusega ette nähtud piirangutele nagu teisedki taotlejad. Lojaalse koostöö kohustuse automaatne kohaldamine selles kontekstis tähendaks liikmesriikidele eristaatuse andmist, mida liidu seadusandja ei ole kavatsenud teha.

(vt punkt 107)