5. veebruaril 2024 esitatud hagi – Coöperatieve Rabobank versus komisjon

(kohtuasi T-57/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Coöperatieve Rabobank U.A. (Utrecht, Madalmaad) (esindajad: advokaadid R. Wesseling ja F. Brouwer)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada ELTL artikli 263 alusel komisjoni 22. novembri 2023. aasta otsus C(2023) 7811, mis käsitleb ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetlust (juhtum AT.40512 – eurodes nomineeritud võlakirjad (Euro-Denominated Bonds (EDB)) (edaspidi „otsus“);

teise võimalusena osaliselt tühistada ELTL artikli 263 alusel otsuse artikkel 1 ja vähendada ELTL artikli 261 alusel otsuse artiklis 2 määratud trahvi;

igal juhul vähendada ELTL artikli 261 alusel otsuse artiklis 2 määratud trahvi;

mõista hageja kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 134 välja komisjonilt või teise võimalusena mõista komisjonilt välja osa kohtukuludest.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et komisjon rikkus õigusnormi, põhjendas ebapiisavalt ja/või hindas vääralt tõendeid, kui ta järeldas, et Rabobank tegutses viisil, mille eesmärk oli piirata ja/või kahjustada konkurentsi ELTL artikli 101 tähenduses. Eelkõige

ei ole komisjon õiguslikult piisavalt tõendanud, et kõik otsuses sisalduvad teabevahetused piiravad konkurentsi oma eesmärgi tõttu;

hõlmavad komisjoni väited ekslikult teabevahetust, mis puudutab üksnes Rabobanki ja Deutsche Banki vahelist vastaspoole kaubandust.

Teine väide, et komisjon rikkus õigusnormi, põhjendas ebapiisavalt ja/või hindas vääralt tõendeid, kui ta järeldas ELTL artikli 101 alusel, et a) tegevusel oli üks eesmärk või tervikplaan ja b) väidetav rikkumine oli asjaomasel perioodil vältav. Eelkõige

ei ole komisjon tõendanud, et kogu teabevahetus järgis otsuses väidetud konkurentsivastast plaani;

ei ole komisjon piisavalt tõendanud, et väidetavad konkurentsivastaste kontaktide erinevad juhtumid kujutavad endast katkematut ja vältavat rikkumist, mis kestis kauem kui kümme aastat.

Kolmas väide, et metoodika, mida komisjon kasutas trahvi kindlaksmääramisel, rikub määruse nr 1/2003 artiklit 23, trahvide arvutamise suuniseid ja proportsionaalsuse põhimõtet. Eelkõige

ei ole komisjonil alust määrata trahvi ajavahemike eest, mil rikkumine oli katkenud;

on otsuses määratud trahv ebaproportsionaalne väidetava rikkumise raskuse ja majandusliku tähtsusega, mis seisneb väga väikeses arvus väidetavalt konkurentsivastastes kontaktides, mis puudutavad väga pikka ajavahemikku;

on otsuses „müügiväärtuse“ näitajaga hinnatud Rabobanki tulu märkimisväärselt suuremaks ja seega ülehinnatud väidetava rikkumise majanduslikku tähtsust, kaldudes kõrvale mõistest „müügiväärtus“ ja kohustusest kasutada trahvide arvutamise suuniste kohaselt „täpsemaid olemasolevaid andmeid“.

____________