ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
7. märts 2018(*)
REACH – Tasu aine registreerimise eest – Vähendatud tasumäärad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks – Ettevõtja suurust puudutava deklaratsiooni kontrollimine ECHA poolt – Haldustasu määramise otsus – Soovitus 2003/361/EÜ – Rahaliste ülemmäärade ületamine – Mõiste „seotud ettevõtja“
Kohtuasjas T‑855/16,
Fertisac, SL, asukoht Atarfe (Hispaania), esindaja: advokaat J. Gomez Rodriguez,
hageja,
versus
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), esindajad: E. Maurage, J.‑P. Trnka ja M. Heikkilä, keda abistasid advokaadid C. Garcia Molyneux ja L. Tosoni,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada ECHA 15. novembri 2016. aasta otsus SME(2016) 5150, milles tuvastati, et hageja ei vasta keskmise suurusega ettevõtjatele ette nähtud vähendatud tasu kohaldamise tingimustele, ja kohustati teda maksma haldustasu, ning samuti nõue tühistada ECHA poolt väljastatud ja otsusele SME(2016) 5150 lisatud arved nr 10060160 ja nr 10060161,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: president I. Pelikánová, kohtunikud P. Nihoul (ettekandja) ja J. Svenningsen,
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja, Hispaania äriühing Fertisac, SL, tegeleb niisuguste ainete tootmisega, mis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1), tuleb registreerida Euroopa Kemikaaliametis (ECHA).
2 Hageja esitas 30. novembril 2010 määruse nr 1907/2006 alusel teatava kemikaali registreerimistaotluse.
3 Registreerimismenetluse käigus deklareeris hageja end kui „keskmise suurusega ettevõtja“ komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse (ELT 2003, L 124, lk 36) tähenduses. Selle deklaratsiooni tõttu kohaldati tema suhtes vähendatud tasu, mida tuleb maksta vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 6 lõikele 4.
4 Registreerimiseks väljastas ECHA arve summas 16 275 eurot, mis 1000 tonni ületava koguse puhul kuulub andmete ühise esitamise raames – nii nagu esitati käesolevas asjas – tasumisele keskmise suurusega ettevõtja poolt. Tegemist on arvega nr 10024865.
5 ECHA andis 27. augusti 2013. aasta kirjas hagejale teada, et tema poolt registreerimisel deklareeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) staatuse suhtes viiakse läbi kontrollimenetlus. Ta palus hagejal esitada tõendid, mis kinnitaks tema staatust keskmise suurusega ettevõtjana.
6 ECHA tegi 15. novembril 2016 pärast dokumentide ja e‑kirjade vahetamist otsuse SME(2016) 5150. ECHA leidis selles otsuses, et hageja on suurettevõtja ja soovituse 2003/361 tähenduses VKEdele kohaldatavad vähendatud tasumäärad talle ei laiene.
7 Otsuse SME(2016) 5150 kohaselt on hageja kohustatud esiteks tasuma vahe juba makstud tasu ja suurettevõtjatele kohaldatava tasu vahel ja teiseks haldustasu, mis vastab ettevõtja suuruse valesti deklareerimisest saadud rahalisele kasule, korrutatuna 2,5ga.
8 Otsusega kaasnes kaks arvet, arve nr 10060160 summas 6975 eurot ja arve nr 10060161 summas 17 437 eurot (edaspidi koos „vaidlustatud arved“).
Menetlus ja poolte nõuded
9 Hageja esitas käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 7. detsembril 2016.
10 Samal päeval kohtukantseleisse saabunud eraldi dokumendiga esitas hageja taotluse peatada otsuse SME(2016) 5150 ja vaidlustatud arvete täitmine. Üldkohtu president jättis selle taotluse 10. märtsi 2017. aasta kohtumäärusega Fertisac vs. ECHA (T‑855/16 R, ei avaldata, EU:T:2017:155) rahuldamata ja kohtukulude üle otsustamise edaspidiseks.
11 ECHA esitatud kostja vastus saabus Üldkohtu kantseleisse 17. märtsil 2017.
12 Kuna hageja repliiki ei esitanud, lõpetati menetluse kirjalik osa 16. mail 2017.
13 Kumbki pool ei esitanud Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul taotlust kohtuistungi korraldamiseks. Üldkohus (esimene koda) otsustas kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata.
14 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada otsus SME(2016) 5150;
– tuvastada, et hagejal on VKE staatus;
– tühistada vaidlustatud arved;
– mõista kohtukulud välja ECHAlt.
15 ECHA palub Üldkohtul:
– tunnistada vaidlustatud arvete tühistamise nõue vastuvõetamatuks;
– jätta otsuse SME(2016) 5150 tühistamiseks esitatud hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Vastuvõetavus
Nõue tühistada vaidlustatud arved
16 Kolmanda nõudega palub hageja, et Üldkohus tühistaks vaidlustatud arved.
17 ECHA väidab, et selle nõude läbivaatamist takistab asjaolu, et vaidlustatud arvete puhul ei ole tegemist vaidlustatavate aktidega.
18 Selle kohta olgu meelde tuletatud, et tühistamishagi saab esitada vaid selliste aktide peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus, IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9, 12. septembri 2006. aasta kohtuotsus, Reynolds Tobacco jt vs. komisjon, C‑131/03 P, EU:C:2006:541, punkt 54, ning 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Ferriere Nord, C‑516/06 P, EU:C:2007:763, punkt 27).
19 Lisaks tuleb selle väljaselgitamisel, kas tühistamisnõude esemeks olev akt on vaidlustatav, keskenduda akti sisule, kuna akti vorm ei oma selles osas põhimõtteliselt tähtsust (11. novembri 1981. aasta kohtuotsus, IBM vs. komisjon, 60/81, EU:C:1981:264, punkt 9; 18. novembri 2010. aasta kohtuotsus, NDSHT vs. komisjon, C‑322/09 P, EU:C:2010:701, punktid 46 ja 47).
20 Käesoleval juhul kohustas ECHA otsusega SME(2016) 5150 hagejat tasuma maksmata osa suurettevõtjatele kohaldatavast tasust ja haldustasu. ECHA täpsustas selles otsuses, et mõlemale punktile vastavad summad olid kirjas juurdelisatud arvetes, mis käesoleval juhul on vaidlustatud. Otsus SME(2016) 5150 ja sellele lisatud vaidlustatud arved kannavad sama kuupäeva. Need saadeti ühele ja samale adressaadile, hagejale, ühes ja samas ümbrikus.
21 Selle kohta tuleb meelde tuletada, et kohtupraktikas loetakse lisasid üldiselt selle dokumendi osaks, millele need on lisatud, mistõttu on nende normatiivne jõud identne põhidokumendi sätetega.
22 See kohtupraktika on välja kujundatud eelkõige seoses direktiividega, mille lisade kohta tehtud analüüsi tulemusel leiti, et need ei ole neist aktidest eraldiseisvad, vaid moodustavad vastupidi nende lahutamatu osa samamoodi nagu nendes direktiivides sisalduvad sätted (vt 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus, Impact, C‑268/06, EU:C:2008:223, punkt 58 seoses direktiivi lisas oleva raamkokkuleppega).
23 Käesoleva asja puhul ilmneb, et kohtupraktikas, millele ECHA viitab seoses tema poolt kontrollimenetluse tulemusel võetud aktidega, eristatakse arveid otsustest ning keskendutakse selle väljaselgitamisele, milline akt nimetatutest määrab kindlaks hageja peamised kohustused.
24 See kohtupraktika on aga siiski seotud olukordadega, millest lähtuvalt see on välja kujundatud. Kolmes kohtuasjas, millele ECHA viitab ja milles Üldkohus seda teemat käsitles, ei olnud arved nimelt lisatud otsustele, millega need seotud olid, vaid ECHA oli need väljastanud eraldi, mõnikord pärast mitmepäevast ajavahemikku, nii et need näisid eraldiseisvate aktidena. Kuna see olukord võis mõjutada hagi vastuvõetavust, pidi Üldkohus vastavalt kohtupraktikast tulenevatele nõuetele kindlaks tegema, milline akt nendest eraldiseisvatest aktidest tõi kaasa muutuse hageja õiguslikus seisundis (2. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus, Spraylat vs. ECHA, T‑177/12, EU:T:2014:849, punkt 21, 15. septembri 2016. aasta kohtuotsus, La Ferla vs. komisjon ja ECHA, T‑392/13, EU:T:2016:478, punkt 56, ning 15. septembri 2016. aasta kohtuotsus, K Chimica vs. ECHA, T‑675/13, EU:T:2016:480, punkt 27).
25 Käesolev kohtuasi on aga teistsugune, sest seda iseloomustavate asjaolude puhul ei lahuta miski otsust SME(2016) 5150 sellele lisatud vaidlustatud arvetest, vaid need moodustavad koos ühtse akti, mis koosneb kahest osast ehk halduslikust osast (otsus SME(2016) 5150 ise) ja raamatupidamislikust osast (otsusele lisatud arved), kusjuures see ühtne akt väljendab ECHA tuvastatud asjaolu, et õigusnormidega nõutavaid tõendeid ei olnud esitatud, ja annab tunnistust ECHA tahtest võtta asjakohased meetmed, pannes hagejale rahalised kohustused.
26 See ühtne akt (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, sest ta on sunnitud lahti ütlema VKE staatusest, millele ta tugineda soovis.
27 Vaidlustatud otsuse tagajärjel ei ole hagejale nimelt kohaldatav VKEdele ette nähtud vähendatud tasu ning ta peab maksma ülejäänud osa suurettevõtjatele kohaldatavast tasust ja haldustasu, mille õigusnormid sellistel asjaoludel ette näevad.
28 Kuna vaidlustatud otsusel on sellised tagajärjed, saab selle peale esitada tühistamishagi, see aga tähendab, et tagasi tuleb lükata ECHA väide, et vaidlustatud arvete puhul esineb läbivaatamist takistav asjaolu.
Nõue tuvastada, et hagejal on VKE staatus
29 Teises nõudes palub hageja, et Üldkohus tuvastaks, et tal on VKE staatus.
30 Selle kohta tuleb meenutada, et ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi puhul on Euroopa Liidu Kohtu pädevus piiratud seaduslikkuse kontrolliga. Kui hagi on põhjendatud, tunnistab Euroopa Liidu Kohus asjasse puutuva akti ELTL artikli 264 alusel tühiseks. Sel juhul peab institutsioon, organ või asutus, kelle akt on tühiseks tunnistatud, võtma vastavalt ELTL artiklile 266 kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.
31 Neist asjaoludest ilmneb, et kui Üldkohtule esitatakse nõue, millega vaidlustatakse registreerimistasu ja haldustasu, mille maksmist ettevõtjalt nõutakse pärast seda, kui ta on teinud vea oma suuruse deklareerimisel, ei saa Üldkohus teha otsust selle ettevõtja VKEks kvalifitseerimise kohta, sest selline otsus eeldaks, et ta asub ECHA asemele, see aga oleks vastuolus EL toimimise lepingu eespool viidatud sätetega (vt selle kohta 15. detsembri 2005. aasta kohtuotsus, Infront WM vs. komisjon, T‑33/01, EU:T:2005:461, punkt 171, ja 16. detsembri 2016. aasta kohtumäärus Groupement pastoral de Oust jt vs. komisjon, T‑663/16, ei avaldata, EU:T:2016:759, punkt 13).
32 Sellest järeldub, et teine nõue on vastuvõetamatu, sest selle ese väljub Üldkohtule tühistamishagi läbivaatamisel antud pädevuse piiridest.
Sisulised küsimused
33 Hageja esitab vaidlustatud otsuse peale esitatud hagi põhjendamiseks kaks väidet. Esimeses väites leiab ta, et kui ECHA otsustas, et hageja puhul on tegemist suurettevõtjaga, tõlgendas ta ebaõigesti soovituse 2003/361 lisa artikli 2 lõiget 1, mis sisaldab VKEde määratlemise kriteeriume. Teine väide tuleneb soovituse 2003/361 ebaõigest tõlgendamisest, mis seisneb selles, et ECHA luges kolm teist ettevõtjat „seotud ettevõtjateks“.
Esimene väide, et soovituse 2003/361 lisa artikli 2 lõikes 1 ette nähtud ülemmäärasid on tõlgendatud ebaõigesti
34 Esimeses väites kinnitab hageja, et tema töötajaskonda pole kunagi kuulunud rohkem kui 250 inimest ja seega ei saa teda lugeda suurettevõtjaks. Ta viitab selles küsimuses soovituse 2003/361 lisa artikli 2 lõikele 1, mis sisaldab tingimusi, millele ettevõtja peab vastama, et teda saaks kvalifitseerida VKEks.
35 ECHA vaidleb hageja argumentidele vastu.
36 Selles küsimuses tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse kohaselt tuleb hageja lugeda suurettevõtjaks, sest saadud teabe kohaselt on soovituse 2003/361 lisas ette nähtud ülemmäärad ületatud.
37 Vaidlustatud otsusele lisatud dokumendist „Informe de cálculo de PYME“ (VKE arvutusaruanne) selgub, et ECHA põhjendas oma otsust lugeda hageja suurettevõtjaks sellega, et majandusaastatel 2008 ja 2009 ületas tema aastane bilansimaht, mida tuleb arvesse võtta ettevõtja suuruse arvutamisel, 43 miljonit eurot ja tema aastakäive ületas 50 miljonit eurot.
38 Vaidlustatud otsuse seaduslikkuse hindamise puhul tuleb meelde tuletada, et selles valdkonnas kohaldatavad õigusnormid viitavad VKEde määratlemise küsimuses soovitusele 2003/361. Määruse nr 1907/2006 artikli 3 punktis 36 on nimelt märgitud, et VKEd on „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt […] soovituses [2003/361] sisalduvale määratlusele“. Lisaks on komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 340/2008 ECHAle vastavalt määrusele nr 1907/2006 makstavate tasude kohta (ELT 2008, L 107, lk 6) artiklis 2 ette nähtud, et keskmise suurusega ettevõtja on „keskmise suurusega ettevõte komisjoni soovituse [2003/361] tähenduses“.
39 Soovitus 2003/361, mis kuulub kohaldamisele tulenevalt määrusest nr 1907/2006 ja määrusest nr 340/2008, sisaldab lisa, mille I jaotise teema on „[k]omisjoni poolt vastu võetud VKEde määratlus“. [Siin ja edaspidi on osundatud soovitust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.] Selle lisa artikli 2 lõikes 1 on märgitud: „[VKEde] kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot“.
40 Soovituse 2003/361 lisa artikli 2 lõikest 1 tuleneb, et need kaks kriteeriumi on ette nähtud selle kindlakstegemiseks, kas ettevõtjat saab pidada VKEks, kusjuures üks kriteeriumidest puudutab ettevõtja finantsnäitajaid, teine aga ettevõtja töötajate arvu.
41 Hageja leiab, et selleks, et ettevõtjat ei saaks lugeda VKEks, peavad mõlema kriteeriumiga ette nähtud ülemmäärad olema ületatud, samas kui üksnes ühe kriteeriumiga ette nähtud ülemmäära ületamine ei too kaasa VKEde kategooriast väljajäämist. Nendest kriteeriumidest on hageja hinnangul nähtuvalt soovituse 2003/361 põhjendusest 4 eriti oluline see kriteerium, mis puudutab töötajate arvu. Käesolevas asjas väidab ta, et ei ole kunagi selle kriteeriumiga ette nähtud ülemmäära ületanud.
42 Selle kohta tuleb märkida, et vastavalt kohtupraktikale tuleb töötajate arvuga seotud kriteeriumi ja finantsnäitajatega seotud kriteeriumi käesolevas asjas analüüsitavate õigusaktide kohaselt kohaldada kumulatiivselt.
43 Üldkohus on nii otsustanud 16. septembri 2015. aasta kohtumääruses Calestep vs. ECHA (T‑89/13, EU:T:2015:711, punkt 40), mis puudutas konkreetselt soovituse 2003/361 lisa artikli 2 lõike 1 tõlgendamist, ning see säte on ka hageja argumentide keskmes.
44 Mainitud Üldkohtu lahend tugines kohtupraktikale, mis kujundati välja 8. juuli 2004. aasta kohtuotsuses Dalmine vs. komisjon (T‑50/00, EU:T:2004:220, punktid 285 ja 286) seoses samaväärse sättega, mis sisaldus komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituses 96/280/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (EÜT 1996, L 107, lk 4), mis samasisulisena eelnes soovitusele 2003/361 ja milles olid sisuliselt sarnased ettevõtja töötajate arvuga ja finantsnäitajatega seotud kriteeriumid.
45 16. septembri 2015. aasta kohtumäärusest Calestep vs. ECHA (T‑89/13, EU:T:2015:711) tulenev kohtupraktika põhineb soovituse 2003/361 sõnastusel ning selles on sidesõna „ja“ tõlgendatud nii, et see näitab akti andja tahet selles mainitud kriteeriumid „ühendada“ ja seega kumuleerida, mitte esitada neid kui võimalusi, mida tuleb käsitada alternatiivsetena (16. septembri 2015. aasta kohtumäärus, Calestep vs. ECHA, T‑89/13, EU:T:2015:711, punkt 40).
46 See kohtupraktika tugineb ka soovituse 2003/361 põhjendusele 4, milles on märgitud, et töötajate arvu kriteerium on kahtlemata üks tähtsamaid kriteeriume ja seda tuleb pidada peamiseks; aga selleks, et saada aru ettevõtja tegelikust ulatusest ja suutlikkusest ning ettevõtja seisundist konkurentidega võrreldes, on vaja kasutusele võtta finantskriteerium (16. septembri 2015. aasta kohtumäärus, Calestep vs. ECHA, T‑89/13, EU:T:2015:711, punkt 41).
47 Selline kumulatiivne kohaldamine on kooskõlas ka komisjoni 29. aprilli 1992. aasta aruandega (SEK(1992) 351 (lõplik)) nõukogule, mis puudutab VKEde määratlusi, mida kasutatakse ühenduse tegevuses; see aruanne eelnes soovituse 96/280 vastuvõtmisele ja selles soovituse seitsmendas põhjenduses on aruandele ka viidatud.
48 Euroopa Komisjon soovitas selles aruandes kasutada määratlust, mis põhineb mitmel kriteeriumil, sealhulgas töötajate arvul, käibel ja bilansi kogumahul, sest tema hinnangul ei võimalda üks kriteerium eraldivõetuna VKEsid rahuldavalt määratleda.
49 Viimaseks tuleb märkida, et VKEdelt vähendatud tasu nõudmise eesmärk on võtta arvesse seda olukorda, milles need ettevõtjad võrreldes suurettevõtjatega on. Kuna vähendatud tasu on mõeldud teatavatele majandustegevuses osalejatele ja selle puhul on tegemist erandmeetmega, tuleb seda selle kohaldamist reguleerivate tingimuste kohaselt tõlgendada kitsalt.
50 Seda tõlgendust ei väära hageja argument, et töötajate arvu kriteerium on eraldivõetuna siiski otsustav, kui pidada silmas soovituse 2003/361 lisa artikli 4 lõiget 2, mis viitab juhisele „Kuidas määrata ettevõtte suuruskategooriat“,mis on avaldatud ECHA veebisaidil.
51 Selle kohta tuleb märkida, et hageja viidatud säte puudutab olukorda, kus ettevõtja ületab erandlikul aastal mõnd selles sättes mainitud ülemmäära: sel juhul võib see ettevõtja erandina reeglist säilitada VKE staatuse, tingimusel et ületamine piirdub ühe majandusaastaga.
52 See säte ei muuda reeglit, mille kohaselt ei tohi ettevõtja selleks, et teda saaks kvalifitseerida VKEks, ületada töötajate arvu ja teatavate finantsnäitajatega seotud ülemmäärasid, kuid näeb ette erandi, mis piirdub olukordadega, mille esinemist hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud.
53 Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et kui ECHA luges hageja suurettevõtjaks, ei teinud ta viga soovituse 2003/361 lisa artikli 2 lõike 1 tõlgendamisel.
54 Neid asjaolusid arvestades tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, et soovituses 2003/361 sisalduvat mõistet „seotud ettevõtja“ on tõlgendatud ebaõigesti
55 Teises väites leiab hageja, et ta ei kuulu „seotud ettevõtjate“ kontserni ja seetõttu tuleb tema suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta ainult tema andmeid ja andmeid tema „partnerettevõtjate“ kohta, kes – nagu ta teatas ECHAle tema deklaratsiooni kontrollimise menetluses toimunud suhtluse käigus – on ettevõtjad Ibérica de Gestión Inmobiliaria y Arrendaticia SL ja Agroquimes SL.
56 ECHA vaidleb hageja argumentidele vastu.
57 Selle kohta tuleb märkida, et oma järeldusele jõudmiseks tugines ECHA hulgale andmetele, mis puudutavad kõigepealt hagejat ennast, seejärel tema „partnerettevõtjat“ Agroquimesi ja viimaks kolme muud ettevõtjat, keda loetakse hagejaga „seotud ettevõtjateks“: need on Ibérica de Gestión Inmobiliaria y Arrendaticia, Constantino Gutiérrez SA ja Medifer Liquids SL.
58 Hageja ei vaidle vastu sellele, et Agroquimesi saab pidada „partnerettevõtjaks“, kuid ei ole nõus mõttega, et kolme ülejäänud ettevõtjat võiks pidada temaga „seotuks“ õigusnormides määratletud tähenduses.
59 Selle küsimuse lahendamiseks tuleb meelde tuletada, et soovituse 2003/361 lisa artikli 3 lõikes 3 on loetletud kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks teha tingimused, mille korral saab ettevõtjad kvalifitseerida „seotud ettevõtjateks“ ja „partnerettevõtjateks“.
60 Nendest esimese ettevõtjate liigi puhul on soovituse 2003/361 lisa artikli 3 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud, et „[s]eotud ettevõtjad on ettevõtjad, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest: a) ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust“. Lisaks on soovituse 2003/361 lisa artikli 3 lõike 3 kolmandas lõigus täpsustatud, et „[e]ttevõtjad, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu […], loetakse samuti seotuks“.
61 Teise ettevõtjate liigi puhul on soovituse 2003/361 lisa artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kohaselt „partnerettevõtjad“ kõik ettevõtjad, kes ei ole „seotud ettevõtjad“ ja kelle vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme „seotud ettevõtjaga“ 25% või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.
62 Soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus on ette nähtud, et „partnerettevõtjaid“ või „seotud ettevõtjaid“ omava ettevõtja andmed tehakse kindlaks ettevõtja raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtja konsolideeritud aruanded või nende ettevõtjate konsolideeritud aruanded, millega ettevõtja on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal.
63 Soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 2 teise lõigu kohaselt tuleb andmete kindlakstegemisel arvesse võtta iga sellise „partnerettevõtja“ andmeid, kes asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool, kusjuures arvesse võetav peab olema proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat).
64 Neile andmetele peab ECHA tulenevalt soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 2 kolmandast lõigust lisama ka otseselt või kaudselt „seotud“ ettevõtjate andmed, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.
65 Pärast nende eeskirjade meenutamist tuleb analüüsida asjasse puutuvate ettevõtjate olukorda, et kindlaks teha nende staatus ja kontrollida, mil määral tuleb nende andmeid hageja deklaratsiooni kontrollimise menetluses arvesse võtta.
66 Selles osas tuleb nõustuda ECHA järeldusega, et kolm ettevõtjat, keda ta analüüsis, on hagejaga „seotud ettevõtjad“.
67 Ibérica de Gestión Inmobiliaria y Arrendaticia puhul põhineb see järeldus selle ettevõtja raamatupidamise aastaaruannetel, millest ilmneb – nagu märkis ka ECHA –, et tal oli 2009. ja 2010. majandusaastal 69,996% suurune osalus hageja kapitalis. Kuna tal oli hageja kapitalis enamusosalus, siis võis seda ettevõtjat pidada hageja emaettevõtjaks, mistõttu tuli hageja staatuse kontrollimiseks tehtud arvutuses teda puudutavaid andmeid täies ulatuses arvesse võtta, nagu on ette nähtud soovituses 2003/361. Käesoleval juhul edastas hageja oma emaettevõtja raamatupidamise aastaaruanded ECHAle 12. septembril 2013 elektronposti teel.
68 Kahe teise ettevõtja, Constantino Gutiérrezi ja Medifer Liquidsi kohta märkis ECHA, et esimesel neist oli 89,10% suurune osalus Ibérica de Gestión Inmobiliaria y Arrendaticia kapitalis ja 100% suurune osalus Medifer Liquidsi kapitalis. See järeldus põhineb Constantino Gutiérrezi konsolideeritud aastaaruannetel 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 kulgenud majandusaasta kohta, mille hageja edastas elektronposti teel 16. septembril 2013.
69 Kuna need protsendimäärad ületavad eespool punktis 60 osutatud künnist, mis võimaldab tuvastada, et ettevõtjad on „seotud“ soovituse 2003/361 tähenduses, siis sai ECHA leida, et Constantino Gutiérrez ja Medifer Liquids olid käesolevas asjas kõne all oleva aine registreerimise menetluse ajal samuti hagejaga „seotud ettevõtjad“.
70 Soovituse 2003/361 lisa artikli 6 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt pidi ECHA täies ulatuses arvesse võtma nende kolme ettevõtja andmeid, mille puhul tehti kindlaks, et nad on „seotud ettevõtjad“, ehk Ibérica de Gestión Inmobiliaria y Arrendaticia, Constantino Gutiérrezi ja Medifer Liquidsi andmeid, selleks et liita need hageja staatuse kontrollimisel tehtud arvutusse, ja seda ECHA ka tegi.
71 Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb teine väide tagasi lükata ja seetõttu hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
72 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kantud kohtukulud, vastavalt ECHA nõudele hagejalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kantud kohtukulud, välja Fertisac, SL-lt.
Pelikánová | Nihoul | Svenningsen |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 7. märtsil 2018 Luxembourgis.
Allkirjad