Kohtuasi T‑290/12

Poola Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Puu- ja köögiviljasektor ning töödeldud puu- ja köögivilja sektor – Abi tootjarühmadele – Liidu rahalise toetuse piiramine – Õiguskindlus – Õiguspärane ootus – Põhjendamiskohustus – Lojaalne koostöö

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 22. aprill 2015

1.      Institutsioonide aktid – Põhjendus – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega muudetakse töödeldud puu- ja köögivilja tootmise abikava

(ELTL artikkel 296; komisjoni määrus nr 543/2011 ja komisjoni määrus nr 302/2012)

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Mõiste – Määrus, millega muudetakse töödeldud puu- ja köögivilja tootmise abikava

(komisjoni määrus nr 543/2011 ja komisjoni määrus nr 302/2012, artikli 2 lõiked 1–3)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Piirid – Töödeldud puu- ja köögivilja tootmise abikava muutmine – Komisjoni kaalutlusõigus liidupoolse rahastamise määra muuta – Õiguspärase ootuse kaitsele tuginemise võimaluse puudumine

(nõukogu määrus nr 1234/2007, artikli 103a lõige 2 ja artikli 103h esimese lõigu punkt a; komisjoni määrus nr 543/2011 ja komisjoni määrus nr 302/2012)

4.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Proportsionaalsus – Ulatus – Liidu seadusandja kaalutlusõigus ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas – Kohtulik kontroll – Piirid

(ELTL artiklid 40 ja 43; komisjoni määrus nr 302/2012)

1.      ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama asjassepuutuva õigusakti olemusele ning sellest peab selgelt ja üheselt nähtuma akti autoriks oleva institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks osutatud kõigile asjassepuutuvatele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele, tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjassepuutuvaid õigusnorme. Nii on see eelkõige juhtudel, kui liikmesriigid on vaidlustatud õigusakti väljatöötamisega lähedalt seotud ja seega kursis akti vastuvõtmise aluseks olevate põhjustega. Määruse puhul piisab, kui põhjendustes on osutatud ühelt poolt üldisele olukorrale, mis tingis akti vastuvõtmise, ja teiselt poolt sellega taotletavatele üldistele eesmärkidele. Lisaks, kui üldkohaldatavast õigusaktist nähtub institutsiooni taotletava eesmärgi põhisisu, oleks liigne nõuda, et erinevad tehnilised valikud oleks eraldi põhjendatud.

Neile tingimustele vastavad muudatused, mis viidi määrusega nr 302/2012 sisse määrusesse nr 543/2011, millega kehtestatakse määruse nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, millega piirati Euroopa Liidu rahalist toetust abi maksmisel puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele. Nende muudatuste eesmärgid on esitatud rakendusmääruse nr 302/2012 põhjendustes 5 ja 6.

(vt punktid 32–36)

2.      Õiguskindluse põhimõte nõuab, et õiguslik regulatsioon oleks selge ja täpne ning selle mõju ettenähtav eelkõige juhtudel, kui see võib üksikisikutele ja ettevõtjatele kaasa tuua soovimatuid tagajärgi.

Nii on see määruse nr 302/2012 sätete puhul, millega muudeti määrust nr 543/2011, millega kehtestatakse määruse nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, kuna määruse nr 302/2012 sätetes on nähtud huvitatud õigussubjektide õigused ja kohustused ette selgesti ja täpselt, võimaldades viimastel üheselt teada oma õigusi ja kohustusi, ning seda alates määruse nr 302/2012 jõustumisest. Sama kehtib selle määruse artikli 2 lõigetes 1–3 esitatud üleminekusätete kohta, mis reguleerivad tootjarühmade õigusi seoses toetussummat puudutavate uute eeskirjade kohaldamisega. Ka need üleminekusätted vastavad ettenähtavuse nõudele, kuna need võimaldavad asjaomastel puu- ja köögiviljatootjatel teada rahastamiseeskirju, mis on tulevikus nende suhtes kohaldatavad sõltuvalt sellest, kui kaugele on nende tunnustuskavas ette nähtud investeeringutega jõutud.

(vt punktid 50–52)

3.      Kui ettevaatlik ja mõistlik ettevõtja oleks tema huve mõjutada võiva õigusnormi vastuvõtmist võinud ette näha, ei saa ta õiguspärase ootuse põhimõttele tugineda, kui kõnealune meede on juba vastu võetud. Samuti ei saa ettevõtjatel olla õiguspärast ootust kehtiva olukorra säilimise suhtes, kuna liidu institutsioonid võivad oma kaalutlusõigust teostades seda olukorda muuta, eriti sellises valdkonnas nagu ühine turukorraldus, mille eesmärk on pidev kohanemine majandusliku olukorra muutustega. See kehtib ka ühineva liikmesriigi puhul.

Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ei ole rikutud sellega, et komisjon ei näinud ette määruses nr 302/2012, millega muudeti määrust nr 543/2011, millega kehtestatakse määruse nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, üleminekusätteid õigussubjektide suhtes, kelle tootjaorganisatsioonina tunnustamise kava ei olnud enne muutmissätete jõustumist heaks kiidetud. Määruse nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, artikli 103a lõikega 2 koostoimes artikli 103h esimese lõigu punktiga a komisjonile omistatud pädevus annab talle õiguse näha ette abi künniste ja piirmäärade sätestamist ning liidupoolset rahastamise määra käsitlevad eeskirjad. Arvestades komisjoni seda kaalutlusõigust ning asjaolu, et kõnealused õigussubjektid tegutsevad ühise turukorralduse valdkonnas, ei saa neil tekkida õiguspärast ootust määruse nr 302/2012 muutmissätete jõustumisele eelnenud sätete kehtima jäämise suhtes.

(vt punktid 55–57, 59, 65 ja 67)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 80–83)