Liidetud kohtuasjad T-246/08 ja T-332/08

Melli Bank plc

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed, mille eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut – Rahaliste vahendite külmutamine – Tühistamishagi – Kohtulik kontroll – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine – Põhjendamiskohustus – Õigusvastasuse väide – Määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 7 lõike 2 punkt d

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa ühendused – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Määrus, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

2.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed

(Nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 7 lõike 2 punkt d)

3.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed

(Nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 7 lõike 2 punktid a, b ja d)

4.      Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed

(Nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 7 lõike 2 punkt d)

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 423/2007, artikli 7 lõige 2 ja artikli 15 lõige 3)

1.      Kohtuliku kontrolli intensiivsuse puhul tuleb määruses nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, eristada kahte liiki tegureid. Ühelt poolt näevad nimetatud määruse artiklid ette üldnormid, mis määratlevad määrusega kehtestatud piiravate meetmete rakendamise korra. Teiselt poolt kujutab selle määruse V lisa, milles on loetletud sama määruse artikli 7 lõike 2 alusel võetavate rahaliste vahendite külmutamise meetmete adressaatideks olevad üksused, endast selliste aktide kogumit, millega rakendatakse eespool nimetatud üldnorme konkreetsetele üksustele.

Esimest liiki tegurite puhul on nõukogul ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb EÜ artiklite 60 ja 301 alusel võetavate majanduslike ja rahaliste piiravate meetmete võtmisel arvestada vastavalt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetud ühisele seisukohale. Kuna ühenduste kohus ei saa nõukogu hinnangut tõenditele, faktidele ja asjaoludele, mis õigustavad selliste meetmete võtmist, asendada enda omaga, peab Esimese Astme Kohtu teostatav kontroll piirduma üksnes menetlusnormide järgimise ja põhjendamiskohustuse täitmise, faktiliste asjaolude sisulise õigsuse ning selle kontrollimisega, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ega tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega. Seda piiratud kontrolli kohaldatakse eelkõige selliste meetmete aluseks olevate asjakohasuse kaalutluste hindamisel.

Mis puudutab sellise otsuse õiguspärasuse kontrollimist, millega üksus kantakse määruse nr 423/2007 artikli 7 lõike 2 alusel sama määruse V lisas sisalduvasse loetellu, siis peab Esimese Astme Kohus asjaomase üksuse esitatud või omal algatusel kaalutavaid tühistamisväiteid silmas pidades kontrollima, et konkreetne juhtum vastab ühele nimetatud määruse artikli 7 lõike 2 punktides a–d nimetatud neljast koosseisust. See tähendab, et kõnealuse otsuse õiguspärasuse kohtulik kontroll hõlmab otsuse põhjendamiseks esitatud faktide ja asjaolude hinnangut ning samuti selle hinnangu aluseks olevate tõendite ja teabe kontrollimist. Esimese Astme Kohus peab ka veenduma, et kaitseõigused on tagatud ja põhjendamiskohustus on täidetud, ning vajaduse korral kontrollima nende ülekaalukate kaalutluste põhjendatust, millele nõukogu on erandkorras nende õiguste eiramisel tuginenud.

(vt punktid 44–46)

2.      Määruse nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõike 2 punkt d kohustab nõukogu külmutama sellise üksuse omanduses või kontrolli all oleva üksuse rahalised vahendid, keda on nimetatud tuumarelvade levikus osalejana sama määruse artikli 7 lõike 2 punkti a või b tähenduses, kusjuures nõukogu hindab juhtumipõhiselt seda, kas asjaomaste üksuste puhul on tegemist „omanduses või kontrolli all” olevate üksustega.

Esiteks on rahaliste vahendite külmutamise meetme laiendamine omanduses või kontrolli all olevatele üksustele kohustuslik ja nõukogul ei ole selles küsimuses kaalutlusõigust.

Teiseks, kui nõukogu peab hindama, kas tegemist on „omanduses või kontrolli all” oleva üksusega, peab ta arvesse võtma juhtumi kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu see, millises ulatuses on asjaomane üksus oma tegevuses sõltumatu, või see, millist võimalikku mõju avaldab järelevalve, mida avaliku võimu kandja tema üle teostab. Seevastu asjaomase üksuse tegevuse laad ning selle tegevuse ja tuumarelvade leviku vahelise seose võimalik puudumine ei ole selles kontekstis asjakohased kriteeriumid.

(vt punktid 63, 67, 69)

3.      Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, mis kuulub ühenduse üldpõhimõtete hulka, on majandustegevuse keelamise õiguspärasuse eeltingimus see, et keelavad meetmed on asjaomaste õigusnormidega taotletavate legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobivad ja vajalikud, arvestades, et juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb võtta kõige vähem piirav meede, ning tekitatud ebasoodne olukord peab olema vastavuses seatud eesmärkidega.

Määruse nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) eesmärk on tõkestada tuumarelvade levikut ja selle rahastamist ning avaldada Iraani Islamivabariigile survet, et ta lõpetaks kõnealuse tegevuse. See eesmärk kuulub rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks tehtavate pingutuste üldisemasse raamistikku ning on järelikult õiguspärane. Sellise üksuse omanduses või kontrolli all olevate üksuste rahaliste vahendite külmutamine, kelle puhul on tuvastatud, et ta osaleb tuumarelvade levikus nimetatud määruse artikli 7 lõike 2 punkti a või b tähenduses, on seotud kõnealuse eesmärgiga. Kui tuumarelvade levikus osaleva üksuse rahalised vahendid külmutatakse, on olemas oht – mida ei saa tähelepanuta jätta –, et see üksus avaldab tema omanduses või kontrolli all olevatele üksustele survet, selleks et tema suhtes võetud meetmete tagajärgedest kõrvale hiilida, õhutades neid oma rahalised vahendid otse või kaudselt talle üle kandma või tegema tehinguid, mida ta ise ei saa teha, kuna tema rahalised vahendid on külmutatud. Neil asjaoludel tuleb järeldada, et sellise üksuse omanduses või kontrolli all olevate üksuste rahaliste vahendite külmutamine, kelle puhul on tuvastatud, et ta osaleb tuumarelvade levikus, on vajalik ja sobiv, et tagada kõnealuse üksuse suhtes võetud meetmete tõhusus ja see, et nendest meetmetest ei hiilita kõrvale.

Niisuguse õigusaktiga nagu määrus nr 423/2007 taotletavate eesmärkide olulisus õigustab teatud ettevõtjatele põhjustatavaid negatiivseid tagajärgi, isegi kui need on märkimisväärsed. Kuigi rahaliste vahendite külmutamine piirab oluliselt ühenduse territooriumil asuva panga majandustegevusega tegelemise vabadust ja õigust omandile, on tekitatud ebasoodne olukord vastavuses seatud eesmärkidega.

(vt punktid 100, 102, 103, 111 ja 112)

4.      Määruse nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 7 lõike 2 punkti d tähenduses mõiste – üksus, kes on sellise üksuse „omanduses”, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud – sisu näib esmapilgul täpne, kuna see viitab emaettevõtja osalusele tütarettevõtja kapitalis. Tuleb siiski märkida, et kõnealuse mõiste analüüsi ei saa rajada üksnes selle semantilisele sisule, vaid arvesse tuleb võtta ka nimetatud määruse artikli 7 lõike 2 punkti d ja selle määrusega taotletava eesmärgi vahelist seost. Sellest lähtuvalt on kohane uurida, kas tütarettevõtja võib seetõttu, et ta on emaettevõtja omanduses, suure tõenäosusega kõrvale hiilida emaettevõtja suhtes võetud meetmete mõjust.

Tegemist on küsimusega, kas emaettevõtja otsustava mõju tõttu võib tütarettevõtja rakendada viimase juhiseid, selle asemel et oma käitumist iseseisvalt määrata. Selleks et asjakohaselt mõjutada omanduses oleva üksuse tegevust, peab emaettevõtja avaldatav surve olema suunatud peamiselt viimase direktoritele ja/või töötajatele. Asjaolu, et üksus on täielikult teise üksuse omanduses, tähendab üldjuhul seda, et teisel üksusel on õigus nimetada esimese direktorid ja ta võib seega teostada tegelikku kontrolli omanduses oleva üksuse juhtkonna koosseisu ning lõpuks kogu töötajaskonna üle. Ei saa siiski välistada, et erandlikel asjaoludel ei ole õigustatud määruse nr 423/2007 artikli 7 lõike 2 punkti d kohaldamine üksusele, kes on – kas või täielikult – emaettevõtja omanduses, kui on olemas tegureid, mis kaaluvad üles omanduses olevale üksusele emaettevõtja poolt avaldatava mõju.

(vt punktid 120–123)

5.      Kahjustava õigusakti põhjendamise kohustuse – nii nagu see on ette nähtud EÜ artiklis 253 ning käesolevas asjas täpsemalt määruse nr 423/2007 (mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid) artikli 15 lõikes 3 – eesmärk on esiteks anda huvitatud isikule piisavalt teavet, et tal oleks võimalik kindlaks teha, kas akt on põhjendatud või on selles tehtud viga, mis võimaldab ühenduste kohtus selle kehtivuse vaidlustada, ning teiseks võimaldada ühenduste kohtul kontrollida selle akti seaduslikkust. Nii sätestatud põhjendamiskohustus kujutab endast ühenduse õiguse aluspõhimõtet, millest võib erandeid teha ainult ülekaalukatel põhjustel. Põhjendused tuleb üldjuhul edastada huvitatud isikule tema õigusi kahjustava aktiga samal ajal ning nende puudumist ei saa heastada sellega, kui huvitatud isik saab akti põhjendustest teada ühenduste kohtus toimuva menetluse käigus. Pealegi, võttes arvesse, et huvitatud isikul puudub õigus olla ära kuulatud enne esmase otsuse tegemist üksuse rahaliste vahendite külmutamise kohta, on põhjendamiskohustuse täitmine seda enam oluline, et tegemist on ainsa tagatisega, mis võimaldab huvitatud isikul kasutada tõhusalt tema käsutuses olevat kaebeõigust nimetatud otsuse seaduslikkuse vaidlustamiseks.

Kui see ei ole ühenduse või selle liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist puudutavate ülekaalukate põhjustega vastuolus, on nõukogu kõnealuse määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kohustatud rahaliste vahendite külmutamise otsuse – nagu vaidlustatud otsuse – vastuvõtmisel tegema puudutatud üksusele teatavaks spetsiifilised ja konkreetsed põhjused. Ta peab mainima neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millest sõltub meetme õiguslik põhjendatus, ning kaalutlusi, mille tõttu ta selle meetme on võtnud. Põhjendused tuleb võimalikult suures ulatuses teatavaks teha kas asjaomase meetme vastuvõtmisega samal ajal või võimalikult kiiresti pärast selle vastuvõtmist.

Põhjendused peavad siiski olema kohandatud asjaomase akti laadiga ja selle vastuvõtmise kontekstiga. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning huvi arvestades, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjendustes oleks täpsustatud kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna põhjenduste piisavust tuleb hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme silmas pidades. Õigusi kahjustav akt on piisavalt põhjendatud, kui see on tehtud huvitatud isikule teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal tema suhtes võetud meetme ulatust mõista.

(vt punktid 143–145)