15. septembril 2006 esitatud hagi -Berrisford versus komisjon
(Kohtuasi F-107/06)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: Michael Berrisford (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat E. Boigelot)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
tühistada otsus mitte kanda hageja nimi "2005. aasta edutamise" raames palgaastmelt A*12 palgaastmele A*13 edutatute nimekirja, ja hagejat seega mitte edutada, nii nagu avaldati Haldusteatajas nr 85-2005, kuivõrd see otsus tehti vaatamata sellele, et hagejale anti selle hindamise käigus vääralt ebapiisav arv eelispunkte;
tühistada 6. juuni 2006. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 21. veebruaril 2006. aastal personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus nr R/123/06;
mõista kostjalt hüvitisena hagejale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju ja tema karjääri kahjustamise eest välja summa 25 000 eurot intressimääraga 7% aastas alates kaebuse esitamise kuupäevast, 21. veebruarist 2006;
igal juhul mõista kõik kohtukulud välja kostjalt, vastavalt Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõikele 2.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagi toetuseks esitab hageja kolm väidet, esimene tuleneb personalieeskirjade artikli 45 rikkumisest, nimetatud artikli rakenduseeskirjade rikkumisest, personalieeskirjade XIII lisa rikkumisest, põhjendamiskohustuse rikkumisest ja ilmsetest hindamisvigadest. Eelkõige väidab hageja, et vaatamata tema suurepärastele teenetele ja asjaolule, et ta on kahel korral olnud "eks A4 reservi" nimekirjas (kandidaadid, keda käsitletakse edutamisväärsetena järgneva aasta edutamisel, kuid keda pole veel edutatud), ei ole ta saanud rakenduseeskirjade artikli 12 lõike 2 punktis c ette nähtud kolme üleminekupunkti, või nelja täiendavat erieelispunkti ega ka ühte peadirektoraadi lisaeelispunkti, mida A palgaastme ametnike edutamiskomiteele esitatud nõudes taotleti. Hageja väidab veel, et 5%-line A*12 palgaastme ametnike edutamiskünnis jäi saavutamata.
Teine väide tuleneb võrdsete võimaluste põhimõtte, personali võrdse kohtlemise põhimõtte ja mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumisest. Hageja sõnul on nii eeskirjade sisu kui nende rakendamine palgaastmel A*12 olevate ametnike "reservi" puudutavate üleminekuotsuste osas ebaõiglane ja diskrimineeriv võrreldes spetsiaalselt muudel palgaastmetel olevate "reservametnike" tarbeks võetud üleminekumeetmetega. Lisaks leiab hageja, et palgaastmel A*12 toimus diskrimineerimine, kuna sellel palgaastmel on eelnevatel kordadel edutatud endise A*11 astme ametnikke, kes said oma arvele neli täiendavat reservpunkti, mis on vastuolus eespool mainitud põhimõtetega.
Kolmas väide tuleneb õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisest, hea halduse põhimõtte rikkumisest ja ametnike huvidega arvestamise kohustuse põhimõtte rikkumisest. Hageja leiab, et vaatamata ametiasutuste kinnitustele, ei võetud arvesse ei tema staatust ametnikuna, keda on kahel korral kantud reservnimekirja, ega ka varasemat "teise ringi" süsteemi. Lisaks, kuivõrd hageja palgaastmel olevate ametnike suhtes kohaldati uut edutamiskorda esmakordselt 2005. aastal, jääb hageja seisukohale, et tal oli õigus eeldada, et teda koheldaks samal moel - eelkõige "reserviga" seoses -, kui teiste palgaastmete ametnikke, kes said kasu üleminekumeetmetest, mille eesmärk oli leevendada vanalt süsteemilt uuele üleminekul tekkinud ebamugavusi.
____________