Kohtuasi T-303/08

Tresplain Investments Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse kujutismärk Golden Elephant Brand – Siseriiklik registreerimata kujutismärk GOLDEN ELEPHANT – Suhteline keeldumispõhjus – Viide varasemat kaubamärki reguleerivale siseriiklikule õigusele – Common law normistik, mis reguleerib tähise hõivamise peale esitatavat hagi (action for passing off) – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 74 lõige 1 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõige 1) – Määruse nr 40/94 artikkel 73 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 75) – Määruse nr 40/94 artikli 8 lõige 4 ja artikli 52 lõike 1 punkt c (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 ja artikli 53 lõike 1 punkt c) – Uued väited – Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõige 2

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Üldviide teistele dokumentidele – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1 ja artikli 48 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa

(Nõukogu määruse nr 40/94 artikkel 73)

3.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Kontrollimise piirdumine esitatud väidetega – Ühtlustamisameti hinnang esitatud faktide tõesusele ja esitatud tõendite tõendusjõule

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 1)

4.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Otsus kaebuste kohta – Kaitseõiguse tagamine – Põhimõtte ulatus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 73)

5.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused – Määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 4 sätestatud varasema õiguse olemasolu – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 4 ja artikli 52 lõike 1 punkt c)

6.      Menetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaolud

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)

1.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõikele 1 ning artikli 48 lõikele 2 tuleb vastuvõetamatuna käsitada iga väidet, mida ei ole piisavalt asja algatanud hagiavalduses kirjeldatud.

Selleks et hagi oleks vastuvõetav, peavad selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist. Kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab hagiavalduse teksti teatavate punktide osas põhjendada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide kindlaksmääratud osadele, ei saa üldine viide muudele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, korvata hagiavalduse õigusliku argumentatsiooni oluliste elementide puudumist, mis peavad eespool viidatud sätete alusel hagiavalduses esinema. Hagi alusena käsitletavate väidete ja argumentide väljaotsimine ja kindlakstegemine selle lisadest ei ole Üldkohtu ülesanne, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav funktsioon.

(vt punktid 37 ja 38)

2.      Apellatsioonikoda ei pea võtma seisukohta menetluspoolte esitatud kõigi argumentide kohta. Ta võib piirduda otsuse seisukohalt olulise tähtsusega asjaolude ja õiguslike kaalutluste esitamisega. Sellest tulenevalt ei võimalda ainuüksi asjaolu, et apellatsioonikoda ei käsitlenud kõiki ühe menetluspoole argumente või ei ole vastanud igale tema argumendile, järeldada, et apellatsioonikoda keeldus neid arvestamast.

(vt punkt 46)

3.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõike 1 lõpuosast tulenevalt piirdub registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes kontroll osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega. Vastavalt selle määruse artiklile 52 kohaldub sama määruse artikli 74 lõike 1 lõpuosa ka suhtelist kehtetuks tunnistamise põhjust puudutavale kehtetuks tunnistamise menetlusele. Seetõttu peab registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud kehtetuks tunnistamise menetlustes ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse esitanud pool tõendama vastulause aluseks oleva varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolu ning vajaduse korral selle kaubamärgi kaitse ulatust.

Seevastu peab Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kehtetuks tunnistamise menetluse raames kontrollima, kas esitatud kehtetuks tunnistamise põhjuse kohaldamise tingimused on täidetud. Selles osas peab ta hindama esitatud faktiliste asjaolude tõesust ning poolte esitatud tõendite tõendusjõudu.

Ühtlustamisamet võib olla kohustatud arvestama eelkõige selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus on kehtetuks tunnistamise taotluse aluseks olev varasem kaubamärk kaitstud. Sel juhul peab ta omal algatusel ja vahenditega, mis talle tunduvad sel eesmärgil kohased, tutvuma asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega, kui selline teave on vajalik asjassepuutuva kehtetuks tunnistamise aluse kohaldamise tingimuse seisukohalt, eelkõige esitatud faktide tõesuse või tõendite tõendusjõu osas. Ühtlustamisameti kontrolli faktilise aluse piiramine ei välista, et ühtlustamisamet ei võiks kehtetuks tunnistamise menetluse poolte selgelt esitatud faktiliste asjaolude kõrval arvesse võtta üldtuntud fakte, s.o asjaolusid, mis on kõigile teada või mida võib teada saada üldiselt kättesaadavatest allikatest.

(vt punktid 65–67)

4.      Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 73 teisele lausele võivad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsuste aluseks olla üksnes põhjused, mille kohta on pooltel olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Selles osas on faktide hindamine üks osa otsuseni jõudmisest. Õigus olla ära kuulatud laieneb kõikidele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on otsuse aluseks, kuid mitte haldusorgani võetavale lõplikule seisukohale.

(vt punktid 80 ja 81)

5.      Vastavalt määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 52 lõike 1 punktile c tunnistatakse ühenduse kaubamärk kehtetuks Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitatud taotluse põhjal, kui on olemas selle määruse artikli 8 lõikes 4 osutatud varasem õigus ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.

Nende kahe sätte koosmõjust tuleneb, et registreerimata, kuid ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omanik võib saavutada hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamise, kui ja niivõrd, kuivõrd kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt on esiteks õigused sellele tähisele omandatud enne ühenduse kaubamärgi taotluse esitamist ja teiseks annab see tähis omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.

Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 4 kohaldamisel peab apellatsioonikoda arvesse võtma nii siseriiklikku õigust, mida kohaldatakse kõnealuses sättes oleva viite alusel, kui ka asjaomase liikmesriigi kohtute tehtud otsuseid. Sellest lähtuvalt peab kehtetuks tunnistamise taotleja tõendama, et asjaomane tähis kuulub liikmesriigi nende õigusnormide kohaldamisalasse, millele on viidatud, ja et see tähis annab õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.

(vt punktid 89–91)

6.      See, et pool on saanud faktilisest asjaolust teada Üldkohtu menetluse jooksul, ei tähenda, et nimetatud asjaolu kujutab endast faktilist asjaolu, mis ilmnes kohtumenetluse käigus. Need andmed ei tohi olla olnud poolele varem kättesaadavad. Seda enam ei saa asjaolu, et pool sai õiguslikust olukorrast teada alles menetluse käigus, kujutada endast uut faktilist või õiguslikku asjaolu kodukorra artikli 48 lõike 2 tähenduses.

(vt punkt 167)