Kohtuasi T‑610/19
Deutsche Telekom AG
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 19. jaanuari 2022. aasta otsus
Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue – Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Lairibaühenduse teenuste Slovakkia turg – ELTL artikli 102 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise tuvastamise otsus – Kohtuotsus, millega otsus osaliselt tühistati ja määratud trahvisummat vähendati – Komisjoni keeldumine viivitusintressi maksmast – ELTL artikkel 266 – Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 90 lõike 4 punkt a – Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Alusetult makstud trahvisumma kasutamise võimalusest ilmajäämine – Saamata jäänud tulu – Viivitusintress – Määr – Kahju
1. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise hagi tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 30–32)
2. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Tegelik ja kindel kahju – Tõendamiskoormis – Liidu kohtu poolt tühistatud ja vähendatud trahvi tagasimaksmine komisjoni poolt – Tulu, mis puudutatud ettevõtjal on tagastatud summalt saamata jäänud – Tõendite puudumine võimaluse kohta teha investeeringuid, mille tootlus oleks samaväärne kasutatud kapitali tootluse või kapitali kaalutud keskmise hinnaga – Tegeliku ja kindla kahju puudumine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 39–48, 51 ja 52)
3. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu kohtu poolt tühistatud ja vähendatud trahvi tagasimakstud summalt viivitusintressi maksmise kohustuse täitmata jätmine komisjoni poolt – ELTL artikli 266 rikkumine – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine
(ELTL artiklid 261, 263, artikli 266 esimene lõik ja artikli 340 teine lõik; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)
(vt punktid 71–76, 95 ja 111–113)
4. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Liidu kohtu poolt tühistatud ja vähendatud trahvi tagasimaksmine komisjoni poolt – Komisjoni keeldumine maksta tagastatud summalt viivitusintressi – Liidu kohtu poolt trahvi tühistamise ja vähendamise ex tunc tagajärjed – Trahvi esialgse tasumise kuupäeval tuvastatud objektiivsete asjaolude põhjal kindlaks määratud või kindlaks määratav viivitusintress
(ELTL artikli 340 teine lõik; komisjoni delegeeritud määrus nr 1268/2012, artiklid 83 ja 90; komisjoni otsus C(2013) 2488 (final), artikli 24 lõige 2)
(vt punktid 78–87 ja 95)
5. Euroopa Liidu omavahendid – Komisjoni võla tasumine – Tasumisele kuuluv intress – Liidu kohtu poolt tühistatud ja vähendatud trahvi tagasimaksmine komisjoni poolt – Kohustus tasuda tagastatud summalt viivitusintressi alates trahvi maksmise kuupäevast – Trahvide hoiatava funktsiooni rikkumine – Puudumine
(ELTL artikli 266 esimene lõik)
(vt punktid 91–94)
6. Euroopa Liidu omavahendid – Komisjoni võla tasumine – Tasumisele kuuluv intress – Liidu kohtu poolt vähendatud trahvi osaline tagastamine komisjoni poolt – Komisjoni pädevus kehtestada tagastamise tingimused üksikotsusega – Puudumine
(ELTL artikli 266 esimene lõik; komisjoni delegeeritud määrus nr 1268/2012, artikli 90 lõige 4)
(vt punktid 96–105)
7. Euroopa Liidu omavahendid – Komisjoni võla tasumine – Tasumisele kuuluv intress – Tasandusintress – Viivitusintress – Eristamine – Liidu kohtu sellise kohtuotsuse täitmismeede, millega trahv osaliselt tühistatakse ja vähendatakse selle suurust
(ELTL artikli 266 esimene lõik)
(vt punktid 107–110)
8. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Põhjuslik seos – Liidu kohtu poolt tühistatud ja vähendatud trahvi tagasimaksmine komisjoni poolt – Komisjoni keeldumine maksta tagastatud summalt viivitusintressi – Sellest keeldumisest tulenev kahju – Põhjusliku seose olemasolu
(ELTL artikli 266 esimene lõik ja artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 116–118)
9. Euroopa Liidu omavahendid – Komisjoni võla tasumine – Tasumisele kuuluv intress – Liidu kohtu poolt tühistatud ja vähendatud trahvi tagasimaksmine komisjoni poolt – Tasumisele kuuluva intressi määra kindlaksmääramine – Trahvi viivitamata tasumine – Maksetähtaja edasilükkamine koos pangagarantii esitamisega – Eristamine
(Komisjoni delegeeritud määrus nr 1268/2012, artiklid 83 ja 111)
(vt punktid 120–123 ja 127–137)
Kokkuvõte
Üldkohus mõistis Deutsche Telekomi kasuks välja ligikaudu 1,8 miljoni euro suuruse hüvitise kahju eest, mis talle tekkis seetõttu, et Euroopa Komisjon keeldus talle maksmast viivitusintressi trahvisummalt, mille ta alusetult tasus konkurentsinormide rikkumise kontekstis.
Euroopa Komisjon määras 15. oktoobri 2014. aasta otsusega(1) äriühingule Deutsche Telekom AG (edaspidi „Deutsche Telekom“) 31 070 000 euro suuruse trahvi lairibaühenduse teenuste Slovakkia turul turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest vastuolus ELTL artikli 102 ja EMP lepingu artikliga 54.
Deutsche Telekom esitas selle otsuse peale tühistamishagi, kuid tasus samas trahvi 16. jaanuaril 2015. Üldkohus rahuldas oma 13. detsembri 2018. aasta otsusega(2) Deutsche Telekomi hagi osaliselt ja oma täielikku pädevust teostades vähendas trahvi suurust 12 039 019 euro võrra. Komisjon tagastas 19. veebruaril 2019 selle summa Deutsche Telekomile.
Seevastu keeldus komisjon 28. juuni 2019. aasta kirjas (edaspidi „vaidlustatud otsus“) Deutsche Telekomile maksmast viivitusintressi ajavahemiku eest alates trahvi tasumise kuupäevast kuni alusetuks tunnistatud trahviosa tagastamise kuupäevani (edaspidi „asjaomane ajavahemik“).
Deutsche Telekom esitas seega Üldkohtule hagi, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada ja mõista komisjonilt välja hüvitis tulu eest, mis tal jäi saamata seetõttu, et tal ei olnud asjaomases ajavahemikus võimalik kasutada alusetult tasutud trahviosa põhisummat, või teise võimalusena hüvitada kahju, mis tekkis talle seetõttu, et komisjon keeldus sellelt summalt viivitusintressi maksmast.
Üldkohtu seitsmes koda laiendatud koosseisus rahuldas oma otsusega Deutsche Telekomi tühistamis- ja kahju hüvitamise hagi osaliselt. Sellega seoses selgitas ta komisjoni kohustust maksta viivitusintressi trahvisumma osalt, mis liidu kohtu otsuse tõttu tuleb puudutatud ettevõtjale tagastada.
Üldkohtu hinnang
Esimesena jättis Üldkohus rahuldamata Deutsche Telekomi nõude hüvitada liidu lepinguvälise vastutuse alusel tema väidetav saamata jäänud tulu, mille põhjustas see, et asjaomases ajavahemikus ei olnud tal võimalik kasutada alusetult tasutud trahviosa, ja mis vastas tema kasutatud kapitali aastasele tootlusele või kapitali kaalutud keskmisele hinnale.
Sellega seoses tuletas Üldkohus meelde, et liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise eeldus on see, et samal ajal on täidetud teatavad tingimused: isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine, kahju tegelik tekkimine ning põhjuslik seos akti rikkumise ja tekkinud kahju vahel, ning nende tingimuste täidetust peab tõendama hageja.
Ent kõnealuses asjas ei esitanud Deutsche Telekom otsustavaid tõendeid viidatud kahju tegelikkuse ja kindluse kohta. Täpsemalt ei tõendanud Deutsche Telekom ei seda, et ta oleks alusetult tasutud trahvisumma tingimata oma tegevusse investeerinud, ega ka seda, et asjaolu, et ta jäeti ilma võimalusest seda summat kasutada, pani ta spetsiifilistest ja konkreetsetest projektidest loobuma. Sellega seoses ei tõendanud Deutsche Telekom ka, et tal ei olnud mõne investeerimisvõimaluse kasutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid.
Teisena kaalus Üldkohus kahju hüvitamise nõuet, mille Deutsche Telekom teise võimalusena esitas seetõttu, et rikuti ELTL artiklit 266, mille esimeses lõikes on ette nähtud, et institutsioonid, kelle õigusakt on liidu kohtu otsusega tühistatud, on kohustatud võtma kõik selle kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.
Üldkohus märkis esiteks, et kehtestades institutsioonidele kohustuse võtta liidu kohtu otsuste täitmiseks kõik meetmed, on ELTL artikli 266 esimese lõiguga antud õigusi eraõiguslikele isikutele, kelle nõue on selles kohtus rahuldatud. Teiseks tuletas Üldkohus meelde, et viivitusintress on lahutamatu koostisosa endise olukorra taastamise kohustuses, mis selle sätte kohaselt institutsioonidel lasub. Ettevõtjale konkurentsinormide rikkumise eest määratud trahvi tühistamise ja vähendamise korral tuleneb sellest sättest seega komisjoni kohustus tagastada alusetult tasutud trahvisumma koos viivitusintressiga.
Üldkohus täpsustas, et arvestades esiteks, et kohaldatavates finantsõigusnormides(3) on ette nähtud tagastusnõue äriühingule, kes ajutiselt tasus trahvi, mis hiljem tühistati ja mille suurust vähendati, ning teiseks, et trahvisumma tühistamine ja vähendamine liidu kohtu poolt on tagasiulatuva jõuga, oli Deutsche Telekomi nõue olemas ja selle maksimaalne suurus oli kindel trahvi ajutise tasumise kuupäeval. Komisjon oli seega ELTL artikli 266 esimese lõigu alusel kohustatud maksma viivitusintressi trahvisumma sellelt osalt, mille Üldkohus luges alusetuks, kogu asjaomase ajavahemiku ulatuses. Selle kohustuse eesmärk on hüvitada kindlas summas see, et objektiivse viivituse tõttu ei ole võimalik summat kasutada, ja motiveerida komisjoni olema eriti tähelepanelik sellise otsuse vastuvõtmisel, mille tagajärjel tuleb trahv tasuda.
Üldkohus lisas, et vastupidi komisjoni väidetule ei lähe viivitusintressi maksmise kohustus vastuollu trahvide hoiatava funktsiooniga konkurentsiasjades, kuna liidu kohus võtab hoiatavat funktsiooni tingimata arvesse, kui ta oma täielikku pädevust teostades trahvisummat tagasiulatuvalt vähendab. Lisaks tuleb trahvide hoiatavat funktsiooni ühitada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 tunnustatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, mille järgimine tagatakse ELTL artiklis 263 ette nähtud seaduslikkuse kontrolli abil, mida täiendab täielik pädevus trahvi suuruse kindlaksmääramisel.
Üldkohus lükkas tagasi ka komisjoni ülejäänud argumendid.
Esiteks, isegi kui hageja tasutud trahvisummalt ei kogunenud intressi sel ajal, kui see oli komisjoni valduses, oli viimane kohustatud tulenevalt Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsusest tagastama hagejale alusetuks tunnistatud trahviosa koos viivitusintressiga, ilma et delegeeritud määruse nr 1268/2012 artikkel 90, mis käsitleb trahvide sissenõudmist, seda takistaks. Lisaks tuleneb viivitusintressi maksmise kohustus otseselt ELTL artikli 266 esimesest lõigust ja komisjonil ei ole pädevust üksikotsusega kehtestada tingimusi, mille alusel ta maksab viivitusintressi, kui trahvi määramise otsus tühistatakse ja trahvi suurust vähendatakse.
Teiseks kuulus kõnealuses asjas tasumisele viivitusintress, mitte tasandusintress. Deutsche Telekomi põhinõue oli nimelt tagastusnõue, mis oli seotud ajutiselt makstud trahviga. See nõue oli olemas ja selle maksimaalne suurus oli kindel või tasumise kuupäeval tuvastatud objektiivsete asjaolude põhjal vähemalt kindlaksmääratav.
Arvestades asjaolu, et komisjon oli kohustatud Deutsche Telekomile tagastama alusetult tasutud trahviosa koos viivitusintressiga ja et tal ei olnud selles suhtes mingit kaalutlusruumi, järeldas Üldkohus, et Deutsche Telekomile intressi maksmisest keeldumine kujutas endast ELTL artikli 266 esimese lõigu selget rikkumist, mis tekitas liidu lepinguvälise vastutuse. Arvestades otsest seost tuvastatud rikkumise ja kahju vahel, mis seisnes selles, et asjaomases ajavahemikus ei saanud Deutsche Telekom viivitusintressi alusetult tasutud trahviosalt, mõistis Üldkohus Deutsche Telekomile välja 1 750 522,38 euro suuruse hüvitise, mille arvutamisel kohaldati analoogia alusel delegeeritud määruse nr 1268/2012 artikli 83 lõike 2 punktis b ette nähtud määra ehk määra, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes jaanuaris 2015, s.o 0,05%, mida on suurendatud kolme ja poole protsendipunkti võrra.