Kohtuasi T‑404/08
Fluorsid SpA
ja
Minmet financing Co.
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Kartellikokkulepped – Ülemaailmne alumiiniumfluoriiditurg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Tühistamishagi – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine – Vastuvõetamatus – Hindade kindlaksmääramine ja turgude jagamine – Rikkumise tõendamine – Kaitseõigused – Asjaomase turu mõiste – Trahvid – Rikkumise raskus – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 18. juuni 2013
1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Komisjoni otsus, milles tuvastatakse konkurentsieeskirjade rikkumine ja määratakse trahv – Teiste üksustega solidaarselt vastutavaks peetav ettevõtja – Vastuvõetavus – Ühe ja sama hagi esitamine kahe ettevõtja poolt – Ühe hageja hagi vastuvõetavus – Vajadus hinnata hagi vastuvõetavust teise hageja puhul – Puudumine
(EÜ artikkel 81 ja EÜ artikli 230 neljas lõik)
2. Tühistamishagi – Tähtaeg – Avalik huvi – Uurimine liidu kohtu algatusel – Hilinemisega esitatud hagiavaldus – Õiguse lõppemine – Pärast tähtaja lõppemist Üldkohtu esitatud puuduste kõrvaldamise nõue – Mõju puudumine
(EÜ artikli 230 viies lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 101 lõike 1 punkt a ja artikli 102 lõige 2)
3. Tühistamishagi – Tähtaeg – Ühe majandusüksuse moodustavatele eraldiseisvatele juriidilistele isikutele adresseeritud eri otsused – Tähtaja arvutamine iga otsuse puhul eraldi
(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EÜ artikli 230 viies lõik)
4. Tühistamishagi – Ese – Mitme adressaadi toimepandud konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamise otsus – Muude adressaatide kui hageja vaidlustamata jäetud või pärast tähtaja lõppemist vaidlustatud asjaolud – Väljajätmine
5. Kohtumenetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Õiguse lõppemine – Erandid – Ettenägematu asjaolu või vääramatu jõud – Mõiste
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)
6. Kohtumenetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Õiguse lõppemine – Erandid – Vabandatav eksimus – Mõiste
7. Kartellikokkulepped – Tõend – Komisjoni kasutatud tõendite puhul nõutav täpsuse tase
(EÜ artikli 81 lõige 1)
8. Kartellikokkulepped – Mitut tegu hõlmav rikkumine, millel on nii keelatud kokkuleppe kui kooskõlastatud tegevuse tunnused – Üks kvalifikatsioon kui „kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus” – Lubatavus
(EÜ artikli 81 lõige 1)
9. Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisavus rikkumise tuvastamiseks
(EÜ artikli 81 lõige 1)
10. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamise otsus
(EÜ artiklid 81 ja 253)
11. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Kohustuslikud andmed – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 1)
12. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Toimikuga tutvumise õigus – Rikkumine – Keeldumine võimaldada tutvuda dokumentidega, mis võivad ettevõtja kaitse seisukohast tarvilikud olla
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)
13. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid –Puhtalt rakendusakte ettevalmistavaid aktid – Väljajätmine
(EÜ artikkel 230)
14. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Kohustus võtta leebema kohtlemise taotluse suhtes seisukoht vastuväidete esitamise staadiumis – Puudumine
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punktid 26 ja 27)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Hindamistegurid
(EÜ artikli 81 lõige 1 nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3)
16. Konkurents – Trahvid – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Õiguslik laad – Käitumisnorm, millega kaasneb komisjoni enda kaalutlusõiguse piiramine – Kohustus järgida võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid
(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003 artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
1. EÜ artikli 81 rikkumist tuvastava komisjoni otsuse adressaadiks oleval ettevõtjal on põhjendatud huvi komisjoni otsuse suhtes, milles teisele ettevõtjale määrati trahv, mille tasumise eest on esimene ettevõtja solidaarselt vastutav nii kõnealuses otsuses kui ka otsuses, mis talle individuaalselt teatavaks tehti. See peab veelgi enam paika, kuna teisele ettevõtjale adresseeritud otsus on esimese ettevõtja solidaarvastutuse esmane õiguslik alus, kusjuures see vastutus on lahutamatult seotud teise ettevõtja vastutusega ja viimasele määratud trahviga.
Igal juhul võib liidu kohus juhul, kui need ettevõtjad esitavad selliste otsuste peale ühe ja sama hagi, jätta analüüsimata hagejatest ühe või teise õiguse esitada hagi.
(vt punktid 48 ja 49)
2. Kahekuuline hagi esitamise tähtaeg alates asjassepuutuva akti teatavakstegemisest EÜ artikli 230 viienda lõigu tähenduses põhineb avalikul huvil ja see on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks. Seetõttu on kohus kohustatud omal algatusel kontrollima, kas sellest on kinni peetud. Nimelt on see tähtaeg muutumatu, absoluutne ja seda ei saa pikendada.
Sellega seoses, hagiavalduse puuduste kõrvaldamise nõue ega puuduste kõrvaldamise lubamine Üldkohtu poolt ei saa hagi esitamise tähtaja kulgu mõjutada. Nimelt tuleb hagi vastuvõetavust hinnata hagiavalduse esitamise ajal esinevat olukorda arvestades, nii et kui sel ajal ei ole hagi esitamise tingimused täidetud, on hagi vastuvõetamatu. Nimelt on puuduste kõrvaldamine võimalik ainult siis, kui see toimub hagi esitamise tähtaja jooksul.
(vt punktid 51 ja 53)
3. Kui kaks eri otsust, milles tuvastatakse liidu konkurentsieeskirjade rikkumised ja määratakse trahvid, on saadetud kahele eraldiseisvale juriidilisele isikule ja eri kuupäevadel teatavaks tehtud, ei saa see, et asjassepuutuvad ettevõtjad esitavad majandusüksusena ühise hagi nende otsuste peale, eristamata üksikotsuseid, tuua kaasa tagajärge, et ühel ettevõtjal on teise ettevõtjaga sama hagi esitamise tähtaeg. Nimelt on tegemist kahe eri otsusega, mille puhul tuleb hagi esitamise tähtaeg eraldi arvutada
Selles suhtes on tõsi, et mõistet „ettevõtja” EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses tuleb mõista kui majandusüksust, ja seda isegi siis, kui õiguslikult koosneb see majandusüksus mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust. Ent kui selline majandusüksus rikub konkurentsieeskirju, tuleb isikliku vastutuse põhimõtte alusel see rikkumine süüks panna üheselt juriidilisele isikule, kellele võidakse trahvid määrata, ning vastuväiteteatis ja veelgi enam lõplik otsus tuleb talle edastada, täpsustades, millises rollis sellele juriidilisele isikule väidetavaid asjaolusid ette heidetakse
(vt punktid 56, 57 ja 59)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 58)
5. Menetlustähtaegu puudutavatest õigusnormidest võib kõrvale kalduda vaid erakorralistel asjaoludel ehk Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 45 teises lõigus sätestatud ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul, kuna nende sätete range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära igasugune diskrimineerimine või meelevaldne kohtlemine.
Vääramatu jõu ja ettenägematu asjaolu mõisted hõlmavad objektiivset elementi, mis on seotud ettevõtja jaoks tavapäratute ja tahtele allumatute asjaoludega, ja subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata. Eeskätt tuleb ettevõtjal hoolsalt kinni pidada ettenähtud tähtaegadest. Tegemist peab olema seega tavatute raskustega, mis ei sõltu hageja tahtest ja näivad vältimatud, kuigi ta on rakendanud kogu võimalikku hoolsust.
(vt punkt 60)
6. Tühistamishagi esitamise tähtaegadest kinnipidamise kontrollimise raames puudutab vabandatava eksimuse mõiste vaid erakorralisi asjaolusid, mille korral näiteks on asjaomane institutsioon toiminud viisil, mis iseenesest või olulisel määral võib viia eksitusse heauskse isiku, kes näitab üles tavapäraselt informeeritud isikule kohast hoolsust, näiteks kui hagejal on erilisi tõlgendamisraskusi küsimuses, kes on pädev asutus ja kui pikk on tähtaeg.
(vt punkt 61)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 72–74)
8. EÜ artikli 81 lõike 1 mitmeosalise konkurentsivastase rikkumise korral ei saa komisjonilt nõuda, et ta kvalifitseeriks rikkumise täpselt kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks, kuna EÜ artikkel 81 hõlmab nii ühte kui teist nendest rikkumise liikidest. Seega tuleb rikkumise kvalifitseerimist kokkuleppeks ja/või kooskõlastatud tegevuseks mõista kui sellise mitmeosalise terviku tähistamist, mis hõlmab faktilisi asjaolusid, millest osa kvalifitseeriti kokkuleppeks ja teine osa kooskõlastatud tegevuseks EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses, milles ei ole ette nähtud eraldi kvalifikatsiooni seda liiki mitmeosalise rikkumise jaoks.
(vt punktid 75 ja 97)
9. Kokkuleppe konkurentsivastane eesmärk või tagajärg ei ole mitte kumulatiivsed, vaid alternatiivsed tingimused selle hindamiseks, kas kokkulepe kuulub EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Ent selle tingimuse alternatiivse olemuse tõttu – mida märgib sidesõna „või” – on vaja esiteks uurida kokkuleppe eesmärki, arvestades selle rakendamise majanduslikku konteksti. Kokkuleppe tagajärgi ei ole vaja aga uurida, kui on tuvastatud selle tegevuse konkurentsivastane eesmärk.
(vt punkt 96)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 100 ja 101)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 107–109)
12. Konkurentsieeskirjade kohaldamist puudutavas haldusmenetluses rikutakse kaitseõigusi juhul, kui esineb võimalus, et komisjoni õigusvastase tegevuse tõttu võis tema poolt läbi viidav haldusmenetlus anda teise tulemuse. Hagejaks olev ettevõtja tõendab, et rikkumine on toime pandud, kui ta ei tõenda piisavalt mitte seda, et komisjoni otsuse sisu oleks olnud teistsugune, vaid et ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi, näiteks asjaolu tõttu, et ta oleks võinud oma kaitses kasutada dokumente, millega tutvumist talle haldusmenetluses ei võimaldatud.
Mis puudutab konkreetsemalt toimikuga tutvumise õigust, siis piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks saanud seda dokumenti enda kaitseks kasutada. Ettevõtja ei pea tõendama, et see puudus mõjutas menetluse kulgu ning komisjoni otsuse sisu tema kahjuks, vaid üksnes seda, et see võis menetluse kulgu ja komisjoni otsuse sisu mõjutada. Dokumentide avaldamata jätmise korral ei pea asjassepuutuv ettevõtja seega tõendama, et dokumentide avalikustamise korral oleks haldusmenetluse tulemus olnud teistsugune, vaid piisab sellest, kui ta tõendab – kas või väikest – võimalust, et dokumendid, mida haldusmenetluses ei avalikustatud, oleksid võinud olla tema kaitse jaoks tarvilikud.
Kuna antud juhul said hagejad esiteks tutvuda kontakte puudutavate dokumentidega samal ajal vastuväiteteatisega, ilma et nad oleksid sellest tuletanud vähimatki õigustavat asjaolu haldusmenetluse või kohtumenetluse käigus, kuna teiseks haldusmenetluse staadiumis hagejad loobusid seisukohavõtust hilisemate kontaktide teemal ning kuna kolmandaks kohtumenetluse käigus ei selgitanud ega põhjendanud hagejad, kuidas mõjutas vastuväiteteatises nende dokumentide sõnaselge mainimata jätmine nende kaitseõiguste tõhusust haldusmenetluses ega seda, kuidas oleksid nad end tõhusamalt saanud kaitsta, kui neid oleks otseselt teavitatud sellest, et komisjon kavatses neid dokumente kasutada süüstavate tõenditena, siis ei ole hagejad suutnud tõendada, et asjaolu, et neid ei teavitatud vastuväiteteatises komisjoni kavatsusest kasutada kõnealuseid dokumente süüstavate tõenditena, võis mõjutada nende kaitse tõhusust ja sellest tulenevalt tulemust, milleni komisjon otsuses jõudis.
(vt punktid 110, 111 ja 125)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 132)
14. Teatisest, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, tuleneb, et vastavalt selles teatises sätestatud leebusprogrammile koosneb trahvide eest ettevõtjale täieliku kaitse andmise või trahvi vähendamise menetlus mitmest eraldiseisvast staadiumist. Võttes haldusmenetluse lõpus vastu lõpliku otsuse, otsustab komisjon lõpuks alles viimases staadiumis, kas ta annab otsuses kaitse trahvide eest või vähendab trahvi. Nii tuleneb teatises kehtestatud süsteemist, et enne lõpliku otsuse vastuvõtmist ei saa trahvide eest kaitset või trahvi vähendamist taotlenud ettevõtja kaitset või trahvi vähendamist sõna otseses tähenduses, vaid talle antakse ainult menetluslik staatus, mis võib anda haldusmenetluse lõpus aluse trahvide eest kaitse saamiseks või trahvi vähendamiseks, kui nõutud tingimused on täidetud.
Koostööteatise punktis 26 on sätestatud, et kui komisjon jõuab esialgsele järeldusele, et ettevõtja esitatud tõenditel on lisaväärtus, teatab ta ettevõtjale kirjalikult hiljemalt sel kuupäeval, kui ettevõtjat vastuväidetest teavitatakse, oma kavatsusest trahvi vähendada. See tähendab ka, et kui komisjon ei kavatse leebema kohtlemise taotlust rahuldada, ei ole ta absoluutselt kohustatud asjassepuutuvat ettevõtjat sellest teavitama vastuväiteteatise staadiumis. Koostööteatise punkt 27 näeb ette, et komisjon annab haldusmenetluse lõpus vastuvõetavates otsustes hinnangu kõigi trahvi vähendamise taotluse esitanud ettevõtjate lõplikule olukorrale. Seega peab komisjon talle esitatud leebema kohtlemise taotluste üle otsustama alles komisjoni haldusmenetluse lõplikus otsuses.
(vt punktid 134 ja 135)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 144–147)
16. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 149–151)