Language of document : ECLI:EU:T:2022:253

ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)

27. aprill 2022(*)

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis – Rahaliste vahendite külmutamine – Liikmesriikide territooriumile lubamise piirang – Hageja nime jätmine puudutatud isikute loeteludesse – Loeteludesse kandmise ja sinna jätmise põhjendatuse tõendamine – Piiravate meetmete võtmise aluseks olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimine

Kohtuasjas T‑108/21,

Ferdinand Ilunga Luyoyo, elukoht Kinshasa (Kongo Demokraatlik Vabariik), esindajad: advokaadid T. Bontinck, P. De Wolf, A. Guillerme ja T. Payan,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M.‑C. Cadilhac ja H. Marcos Fraile,

kostja,

ÜLDKOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president R. da Silva Passos (ettekandja), kohtunikud I. Reine ja L. Truchot,

kohtusekretär: E. Coulon,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei ole pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata,

on teinud järgmise

otsuse

1        Ferdinand Ilunga Luyoyo palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiga tühistada ühelt poolt teda puudutavas osas nõukogu 10. detsembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/2033, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 419, lk 30), ja teiselt poolt nõukogu 10. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2021, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) artiklit 9 (ELT 2020, L 419, lk 5) (edaspidi koos „vaidlustatud aktid“).

 Vaidluse taust

 Piiravate meetmete kontekst

2        Hageja on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik, kes töötas Police nationale congolaise’i (Kongo riiklik politsei, edaspidi „PNC“) Légion nationale d’interventioni (märulipolitsei üksus, edaspidi „LNI“) ülemana ja hiljem Unité chargée de la protection des institutions et hautes personnalités’ (institutsioonide ja kõrgete ametnike kaitse üksus, edaspidi „UPIHP“) ülemana.

3        Käesolev kohtuasi käsitleb piiravaid meetmeid, mille Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud selleks, et saavutada püsiv rahu Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning avaldada survet selle riigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvatele isikutele ja üksustele.

 Liidu autonoomsed meetmed

4        Nõukogu võttis 18. juulil 2005 EÜ artiklite 60, 301 ja 308 alusel vastu määruse (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud (ELT 2005, L 193, lk 1).

5        Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 ELL artikli 29 alusel vastu otsuse 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (ELT 2010, L 336, lk 30).

6        Nõukogu võttis 17. oktoobril 2016 vastu järeldused, kus avaldas esmalt, et Euroopa Liit on sügavalt mures Kongo Demokraatlikus Vabariigis valitseva olukorra pärast, mida on raskendanud „19. ja 20. septembril 2016. aastal eelkõige Kinshasas [(Kongo Demokraatlik Vabariik)] toime pandud äärmuslikud vägivallaaktid“, ning osutas „[Kongo Demokraatliku Vabariigi asutuste] esmavastutusele valimiste korraldamise eest“. Järgnevalt märkis nõukogu, et dialoogi pidamiseks ja valimiste korraldamiseks soodsa keskkonna loomiseks peab Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsus võtma sõnaselge kohustuse tagada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine ning lõpetama igasuguse kohtusüsteemi ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel. Lisaks sellele märkis nõukogu, et liit kutsub üles vabastama kõik poliitvangid ja lõpetama poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlused opositsiooni ja kodanikuühiskonna suhtes ning rehabiliteerima poliitiliste kohtuotsuste ohvrid, täpsustades seejärel, et rahumeelsete meeleavalduste keelamine ning opositsiooni, kodanikuühiskonna ja ajakirjanduse hirmutamine ja ahistamine rahumeelset ja demokraatlikku üleminekut ette valmistada ei võimalda. Viimaks märkis nõukogu, et „[liit on valmis kasutama] kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas piiravaid meetmeid nende suhtes, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest, õhutavad vägivalda või takistavad kriisi lahendamast viisil, mis oleks kõiki osapooli rahuldav, rahumeelne ja austaks Kongo rahva püüdlust valida oma esindajad“.

7        Nõukogu võttis 12. detsembril 2016 ELL artikli 29 alusel vastu otsuse (ÜVJP) 2016/2231, millega muudetakse otsust 2010/788 (ELT 2016, L 336 I, lk 7).

8        Samal päeval võttis nõukogu ELTL artikli 215 alusel vastu määruse (EL) 2016/2230, millega muudetakse määrust nr 1183/2005 (ELT 2016, L 336 I, lk 1).

9        Otsuse 2016/2231 põhjendustes 2–4 korratakse nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi, mida on mainitud eespool punktis 6.

10      Nõukogu võttis 6. märtsil 2017 vastu järeldused, avaldades esmalt, et liit on mures Kongo Demokraatlikus Vabariigis valitseva poliitilise olukorra pärast, mille on tinginud eelkõige julgeolekuolukord mitmes riigi piirkonnas, kus kasutatakse ülemäärast jõudu. Seejärel täpsustas nõukogu pärast inimõiguste tõsiste rikkumiste hukkamõistmist, et võitlus karistamatusega on rahuliku ülemineku ja riigi jätkusuutliku stabiliseerumise hädavajalik eeltingimus. Viimaks märkis nõukogu, et liit avaldab tõsist kahetsust vägivallapuhangute pärast kolmes Kasaï ja Kesk-Kongo (Kongo Demokraatlik Vabariik) provintsis ning tunneb muret teabe pärast, mis viitab kohalike relvarühmituste poolt Kasaïs toime pandud tõsistele inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumistele, eelkõige lapssõdurite ebaseaduslikule värbamisele ja ärakasutamisele ning tsiviilisikute tapmisele Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekujõudude poolt, mis võivad rahvusvahelise õiguse kohaselt olla käsitatavad sõjakuritegudena.

11      Nõukogu võttis 29. mail 2017 ELL artikli 31 lõike 2 ja otsuse 2010/788 artikli 6 lõike 2 alusel vastu rakendusotsuse (ÜVJP) 2017/905, millega rakendatakse otsust 2010/788 (ELT 2017, L 138 I, lk 6). Samal päeval võttis nõukogu vastu rakendusmääruse (EL) 2017/904, millega rakendatakse määruse nr 1183/2005 artikli 9 lõiget 2 (ELT 2017, L 138 I, lk 1).

 Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete võtmisel kohaldatud kriteeriumid

12      Otsuse 2010/788, mida on muudetud otsusega 2016/2231, artikli 3 lõikes 2 on sätestatud:

„Artikli 4 lõikega 1 ning artikli 5 lõigetega 1 ja 2 sätestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse isikute ja üksuste suhtes, kes

a)      takistavad konsensusliku ja rahumeelse lahenduse saavutamist Kongo Demokraatlikus Vabariigis toimuvateks valimisteks, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise, repressioonide või vägivalla õhutamisega või õõnestades õigusriigi põhimõtet;

b)      on seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist;

c)      on seotud punktides a ja b osutatud isikute ja üksustega,

nagu on loetletud II lisas.“

13      Otsuse 2010/788, mida on muudetud otsusega 2016/2231, artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et takistada artiklis 3 osutatud isikutel oma territooriumile sisenemist või selle läbimist“.

14      Otsuse 2010/788, mida on muudetud otsusega 2016/2231, artikli 5 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.      Külmutatakse kõik rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid, mis kuuluvad artiklis 3 osutatud isikutele või üksustele või mis on nende isikute või üksuste otsese või kaudse kontrolli all, või mida valdavad üksused, mis kuuluvad neile või muudele isikutele või üksustele, kes tegutsevad nende nimel või nende juhtimisel, või mis on nende otsese või kaudse kontrolli all, ning kes on kindlaks määratud I lisas ja II lisas.

2.      Rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute ega üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.“

15      Määruse nr 1183/2005, mida on muudetud määrusega 2016/2230, artikli 2b lõikes 1 on aga sätestatud:

„Ia lisasse kantakse mis tahes järgmistel põhjustel need füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kelle puhul on nõukogu kindlaks teinud, et nad:

a)      takistavad konsensusliku ja rahumeelse lahenduse saavutamist [Kongo Demokraatlikus Vabariigis] toimuvateks valimisteks, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise, repressioonide või vägivalla õhutamisega või õõnestades õigusriigi põhimõtet;

b)      tegelevad sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega [Kongo Demokraatlikus Vabariigis], mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist või kuritarvitamist;

c)      on seotud punktides a ja b osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutustega.“

16      Määruse nr 1183/2005, mida on muudetud määrusega 2016/2230, artiklis 2 on sätestatud:

„1.      Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad otse või kaudselt I või Ia lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, sealhulgas nende nimel või juhtimisel tegutsevatele kolmandatele isikutele, või mis on otse või kaudselt nende omandis, valduses või kontrolli all.

2.      Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt I või Ia lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.“

 Piiravate meetmete kohaldamise algne tähtaeg

17      Otsuse 2010/788, mida on muudetud otsusega 2016/2231, artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et „[a]rtikli 3 lõikes 2 osutatud meetmeid kohaldatakse kuni 12. detsembrini 2017“ ning et „[v]ajaduse korral pikendatakse nende kehtivust või neid muudetakse, kui nõukogu leiab, et nende eesmärke ei ole saavutatud“.

 Kaebaja nime esmakordne kandmine nende isikute loeteludesse, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid

18      Otsusega 2016/2231 ja määrusega 2016/2230 kanti hageja nimi otsuse 2010/788 II lisas ja määruse nr 1183/2005 Ia lisas sisalduvatesse loeteludesse isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid (edaspidi koos „vaidlusalused loetelud“).

19      Nõukogu põhjendas tema nime loetellu kandmist järgmiselt:

„[PNC] märulipolitsei [(LNI)] ülemana vastutas Ferdinand Ilunga Luyoyo septembris 2016 Kinshasas ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest. Seega oli Ferdinand Ilunga Luyoyo nimetatud ametikohal seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega[Kongo Demokraatliku Vabariigis], mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.“

20      Hagiavalduses, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. märtsil 2017, esitas hageja hagi, mis registreeriti kohtuasjana T‑143/17 ning millega ta sisuliselt taotles määruse 2016/2230 tühistamist teda puudutavas osas. 7. detsembri 2018. aasta kohtumäärusega Ilunga Luyoyo vs. nõukogu (T‑143/17, ei avaldata, EU:T:2018:987) kustutati kohtuasi Üldkohtu registrist, kuna hageja loobus hagist.

 Hageja suhtes kehtestatud piiravate meetmete kehtivuse kolm esimest pikendamist

21      Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsusega (ÜVJP) 2017/2282, millega muudetakse otsust 2010/788 (ELT 2017, L 328, lk 19), jäeti hageja suhtes kohaldatavad piiravad meetmed samadel põhjendustel kehtima kuni 12. detsembrini 2018.

22      Hagiavalduses, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. märtsil 2018, esitas hageja teda puudutavas osas otsuse 2017/2282 peale hagi, mis registreeriti kohtuasjana T‑166/18. 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsusega Ilunga Luyoyo vs. nõukogu (T‑166/18, ei avaldata, EU:T:2020:50) jäeti see hagi rahuldamata.

23      Nõukogu võttis 10. detsembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1940, millega muudetakse otsust 2010/788 (ELT 2018, L 314, lk 47), ning rakendusmääruse (EL) 2018/1931, millega rakendatakse määruse nr 1183/2005 artiklit 9 (ELT 2018, L 314, lk 1). Nende aktidega jäeti hageja nimi vaidlusalustesse loeteludesse kuni 12. detsembrini 2019. Hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendusi ajakohastati, lisades, et „2017. aasta juulis nimetati Ferdinand Ilunga Luyoyo [PNC] ja [UPIHP] ülemaks“.

24      Hagiavalduses, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. veebruaril 2019, esitas hageja teda puudutavas osas otsuse 2018/1940 ja rakendusmääruse 2018/1931 peale hagi, mis registreeriti kohtuasjana T‑124/19. See hagi jäeti 3. veebruari 2021. aasta kohtuotsusega Ilunga Luyoyo vs. nõukogu (T‑124/19, ei avaldata, EU:T:2021:63) rahuldamata.

25      Nõukogu võttis 9. detsembril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/2109, millega muudetakse otsust 2010/788 (ELT 2019, L 318, lk 134), ning rakendusmääruse (EL) 2019/2101, millega rakendatakse määruse nr 1183/2005 artiklit 9 (ELT 2019, L 318, lk 1). Nende aktidega jäeti hageja nimi vaidlusalustesse loeteludesse kuni 12. detsembrini 2020. Nõukogu ajakohastas seal sellise loeteludesse kandmise põhjendusi, lisades pärast osutamist hageja töötamisele UPIHP ülema ametikohal, et „[o]ma rolli tõttu vastutab ta [PNC] poolt toime pandud hiljutiste inimõiguste rikkumiste eest“.

26      Nõukogu tegi otsuse 2019/2109 hagejale teatavaks 10. detsembri 2019. aasta kirjaga ning täpsustas seal, et juhul kui hageja soovib esitada uusi seisukohti, tuleb need saata enne 1. septembrit 2020.

27      Hagiavalduses, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 19. veebruaril 2020, esitas hageja teda puudutavas osas otsuse 2019/2109 ja rakendusmääruse 2019/2101 peale hagi, mis registreeriti kohtuasjana T‑101/20. 15. septembri 2021. aasta kohtuotsusega Ilunga Luyoyo vs. nõukogu (T‑101/20, ei avaldata, EU:T:2021:575) jäeti see hagi rahuldamata.

 Uuesti läbivaatamine

28      Hageja advokaadid esitasid 4. juuni 2020. aasta kirjaga nõukogule taotluse toimikuga tutvumiseks ning palusid pikendada hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise küsimuse uuesti läbivaatamise taotlust toetavate tõendite esitamise tähtaega kuni 1. oktoobrini 2020.

29      Nõukogu teatas 7. juuli 2020. aasta kirjas hageja advokaatidele, et rahuldab taotluse pikendada uuesti läbivaatamise taotluse esitamise tähtaega kuni 1. oktoobrini 2020.

30      Nõukogu edastas 23. juuli 2020. aasta kirjaga hageja advokaatidele kaheksa töödokumenti.

31      Hageja advokaadid esitasid 1. oktoobril 2020 ametlikult nõukogule uuesti läbivaatamise taotluse, milles nad väitsid eelkõige, et nõukogu on teinud hindamisvea. Seejuures rõhutasid nad, et hageja teenistusülesannete osas on olukord muutunud ning alates 2019. aasta detsembrist ei ole tal Kongo politseis reaalselt mingeid teenistusülesandeid, olgugi et ta säilitas kindrali auastme ja sellega seotud tasu, ning 2020. aastal ei täitnud ta mingeid teenistusülesandeid ega olnud seotud ühegi Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitilise, sõjaväelise või haldustegevusega, vaid oli eraisikuna Kongo poksiliidu presidendi ametis.

32      Nõukogu edastas hageja advokaatidele 30. oktoobril 2020. aastal saadetud kirja lisadena neli töödokumenti seoses hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmisega.

33      Nõukogu märkis 30. oktoobri 2020. aasta kirjas, et kavatseb neist tõenditest lähtudes ajakohastada hagejat puudutavaid põhjendusi, täpsustades neis, et hageja oli UPIHP juht „kuni 2019. aasta detsembrini“, ning lisades märkuse, et ta „säilitas kindrali auastme ja tegutseb aktiivselt [Kongo Demokraatliku Vabariigi] avalikus elus“.

34      Nõukogu täpsustas ka, et juhul kui hageja soovib esitada uusi seisukohti, tuleb need esitada enne 20. novembrit 2020.

35      Hageja advokaadid esitasid nõukogule 20. novembril 2020. aastal saadetud kirjas oma seisukohad eespool punktis 32 nimetatud dokumentide kohta, väites, et vaidlusaluste meetmete kehtivuse pikendamine ei ole põhjendatav ühegagi neist. Eelkõige osutasid nad sellele, et kuigi üks nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta kirjale lisatud tõenditest kajastab hageja uut ametit Kongo poksiliidu presidendina, ei ole sellega nende hinnangul põhjendatav hageja nime jätmine vaidlusalustesse loeteludesse.

 Hageja suhtes kehtestatud piiravate meetmete kehtivusaja neljas pikendamine

36      Nõukogu võttis 10. detsembril 2020 vastu vaidlustatud aktid, millega otsustati jätta hageja nimi vaidlusalustesse loeteludesse kuni 12. detsembrini 2021, põhjendades tema nime neisse loeteludesse kandmist järgmiselt:

„[PNC] märulipolitsei [(LNI)] ülemana kuni 2017. aastani ning [UPIHP] ülemana kuni 2019. aasta detsembrini, vastutas Ferdinand Ilunga Luyoyo 2016. aasta septembris Kinshasas ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest ning vastutab PNC poolt hiljem toime pandud inimõiguste rikkumiste eest.

Seega oli Ferdinand Ilunga Luyoyo seotud sellise tegevuse kavandamise, juhtimise või toimepanemisega [Kongo Demokraatlikus Vabariigis], mis kujutab endast inimõiguste rasket rikkumist.

Ferdinand Ilunga Luyoyo säilitas oma kindrali auastme ja tegutseb aktiivselt [Kongo Demokraatliku Vabariigi] avalikus elus.“

37      Nõukogu tegi hagejale otsuse 2020/2033 teatavaks 11. detsembri 2020. aasta kirjaga, juhtides tähelepanu sellele, et inimõiguste rikkumised jätkuvad.

38      Selles kirjas täpsustas nõukogu, et hageja nime jätmine vaidlusalustesse loeteludesse on põhjendatav tema seisundiga vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal, kuna „PNC märulipolitsei ülemana kuni 2017. aastani ning [UPHIP] ülemana kuni 2019. aasta detsembrini vastutas [ta] 2016. aasta septembris Kinshasas ülemäärase jõu kasutamise ja vägivaldsete repressioonide eest ning vastutab PNC poolt hiljem toime pandud inimõiguste rikkumiste eest“ ning „[k]uigi ta enam PNCs ei tööta, [säilitas] ta kindrali auastme ning […] tegutses aktiivselt [Kongo Demokraatliku Vabariigi] avalikus elus, nagu kinnitavad talle edastatud dokumendid“.

39      Nõukogu lisas, et juhul kui hageja soovib esitada uusi seisukohti, tuleks need saata enne 1. septembrit 2021.

 Poolte nõuded

40      Hagiavalduses, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 19. veebruaril 2021, esitas hageja käesoleva hagi. Ta palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud aktid teda puudutavas osas;

–        mõista kohtukulud välja nõukogult.

41      Nõukogu palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        teise võimalusena jätta vaidlustatud aktide tühistamise korral otsuse 2020/2033 tagajärjed kehtima „kuni rakendusmääruse 2020/2021 osalise tühistamise jõustumiseni“;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

42      Vaidlustatud aktide tühistamise nõuet põhjendab hageja kahe väitega, millest esimene puudutab ärakuulamisõiguse rikkumist ning teine hindamisvigu. Üldkohus leiab, et kõigepealt tuleb käsitleda teist väidet.

 Teine väide, et on tehtud hindamisvigu

43      Esiteks tugineb hageja ilmsele hindamisveale, mis puudutab konteksti, milles anti enne tema suhtes kehtestatud piiravate meetmete kehtivuse pikendamist uus hinnang poliitilisele ja demokraatlikule olukorrale Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

44      Teiseks leiab hageja, et vaidlustatud aktid ei ole tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmist puudutavas osas põhjendatud, kuna nende aktide vastuvõtmise ajal ei saanud teda käsitada isikuna, kes on seotud inimõiguste raskete rikkumistega Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

45      Ühelt poolt heidab hageja nõukogule ette seda, et hoolimata loetelusse kandmise kriteeriumist, mis on sõnastatud oleviku vormis, on nõukogu hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätnud minevikus aset leidnud asjaolude pärast ning tingituna ametikohtadest, millel hageja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal enam ei töötanud.

46      Hageja väidab seoses sellega, et pärast seda, kui ta PNC LNIist 2017. aastal lahkus, ei töötanud ta PNCs ühelgi ülema ametikohal ning et alates 2019. aasta detsembrist ei ole ta enam UPIHP ülem. Ta rõhutab, et kuigi ta säilitas kindrali auastme, ei ole tal enam mingeid konkreetseid volitusi avaliku võimu teostamiseks.

47      Teiselt poolt vaidleb hageja vastu nõukogu kogutud tõenditele, mis osutavad tema tegevusele Kongo poksiliidu presidendina, kuivõrd selle ameti pidamine eraisikuna ei luba asuda seisukohale, et ta on jätkuvalt seotud õigusvastase tegevusega, millega oleks põhjendatav tema suhtes piiravate meetmete kehtima jätmine. Eelkõige leiab hageja, et veebisaidil desc-wondo.org 8. oktoobril 2020 avaldatud artikkel, kust nähtub, et selle ameti tõttu on hagejal säilinud poliitiline mõjuvõim, ei ole autori erapoolikuse tõttu asjasse puutuv ja sellel puudub tõendusväärtus.

48      Nõukogu leiab, et piiravate meetmete eesmärgid, sealhulgas eelkõige õigusriigi ja inimõiguste toetamine, ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajaks saavutatud, eelkõige seetõttu, et PNC ametnikud jätkasid vaidluse uuesti läbivaatamise ajal raskeid inimõiguste rikkumisi. Lisaks väidab nõukogu, et endise presidendi juhitud režiim muutus 2019. aastal, kui ametisse nimetati Kongo Demokraatliku Vabariigi uus president, vaid osaliselt, ning see poliitiline olukord püsis 2020. aastal. Veel rõhutab nõukogu, et hageja ei ole esitanud tõendeid ega teavet, mis kinnitaks, et ta oleks olnud sellises ametis, kus ta distantseerus endisest režiimist. Nõukogu on seisukohal, et kuivõrd vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajaks ei olnud poliitiline ja julgeolekuolukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis piisavalt põhjalikult muutunud, oli asjakohane hageja selleaegsest ametikohast lähtudes hinnata, kas piiravate meetmete võtmise aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud endiselt esinevad ning kas meetmete eesmärgi saavutamiseks on vaja neid jätkuvalt kohaldada.

49      Nõukogu osutab seejuures asjaolule, et kuigi hageja ei täida UPIHP ülema ülesandeid alates 2019. aasta detsembrist, mil ta kõrvaldati ametist, kuna ta oli seotud ühe advokaadi suhtes toime pandud vägivalla ja kallaletungiga, säilitas ta kindrali auastme ning tegutses aktiivselt Kongo Demokraatliku Vabariigi avalikus elus eelkõige tulenevalt oma uuest ametikohast Kongo poksiliidu presidendina, mis on suuresti politiseeritud ametikoht ning võimaldab tal olla lähedastes suhetes riigi poliitiliste juhtfiguuridega.

50      Nõukogu vaatleb varem tuvastatut koos asjaoluga, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajaks oli hageja UPIHP ülema ülesannete täitmise lõpetanud vaevalt aasta varem ehk 2019. aasta detsembris ning lisaks sellele oli ta seotud inimõiguste raskete rikkumistena käsitatavate tegudega 2016. aasta septembris ja PNC poolt hiljem toime pandud tegudega, samuti vägivallaaktidega 2019. aasta detsembris. Nõukogu leiab seega, et ta võis õiguspäraselt asuda seisukohale, et piiravate meetmete eesmärgi saavutamiseks on vaja need hageja suhtes kehtima jätta ning et tal olid kokkulangevad ja usaldusväärsed tõendid, mis võimaldasid tal hageja suhtes teha vaidlustatud aktides toodud ajakohased järeldused.

51      Kõigepealt tuleb korrata, et kohtupraktika kohaselt nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus eelkõige seda, et liidu kohus tagab, et asjaomase isiku või üksuse suhtes tehtud otsus piiravate meetmete võtmise või nende säilitamise kohta põhineb arvestataval faktilisel alusel. See hõlmab selle otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates väidetud asjaolude kontrollimist, mistõttu kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjuste abstraktse tõenäosuse hindamisega, vaid käsitleb küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida on peetud iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 119).

52      Nõukogu peab vaidluse korral tõendama puudutatud isiku vastu kasutatud põhjenduste põhjendatust, puudutatud isik ise aga ei pea tõendama nende põhjenduste alusetust (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 121, ning 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Fulmen ja Mahmoudian, C‑280/12 P, EU:C:2013:775, punkt 66).

53      Selleks ei ole nõutav, et nõukogu esitaks liidu kohtule tühistamishagiga vaidlustatud aktis väidetud asjaoludega seotud koguteabe ja kõik tõendid. Küll on aga oluline, et esitatud teave või tõendid toetaksid asjaomase isiku vastu kasutatud põhjendusi (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 122, ning 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Fulmen ja Mahmoudian, C‑280/12 P, EU:C:2013:775, punkt 67).

54      Hinnangu andmisel sellele, kas nõukogu on tuginenud piisavalt kindlale faktilisele alusele, tuleb tõendeid ja teavet analüüsida seostatuna nende kontekstiga, mitte eraldivõetuna. Nõukogu on täitnud temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta on liidu kohtus viidanud piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumile, mis tõendavad piisava seose olemasolu selle isiku, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja taunitava režiimi või üldisemalt olukorra vahel, mille vastu võideldakse (vt 20. juuli 2017. aasta kohtuotsus Badica ja Kardiam vs. nõukogu, T‑619/15, EU:T:2017:532, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).

55      Lisaks sellele tuleb korrata, et piiravad meetmed on ennetavad ja määratluse kohaselt ajutised ning nende kehtivus sõltub alati nende võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest need kehtima jätta, et saavutada nendega seotud eesmärk. Sellest tuleneb, et nende piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel tuleb nõukogul anda olukorrale ajakohastatud hinnang ja teha selliste meetmete mõju kokkuvõte, selleks et teha kindlaks, kas need meetmed on võimaldanud saavutada eesmärke, millele on viidatud asjaomaste isikute ja üksuste algsel kandmisel vaidlusalusesse loetellu, või kas nimetatud isikute ja üksuste suhtes on ikka veel võimalik teha sama järeldust (12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punktid 58 ja 59).

56      Üldkohus on selles kontekstis leidnud, et nõukogu võib otsustada jätta isikute nimed vaidlusalustesse loeteludesse, jäädes neid isikuid puudutavate varasemate otsuste tegemisel aluseks võetud minevikusündmustega seotud põhjenduste juurde, ilma et asjaomased isikud oleksid uuesti läbivaatamisele eelnenud perioodil toime pannud uusi inimõiguste rikkumisi, tingimusel et nende jätmine nendesse loeteludesse on jätkuvalt põhjendatud, arvestades kõiki seejuures tähtsust omavaid asjaolusid ja eelkõige asjaolu, et piiravate meetmete eesmärke ei ole saavutatud (vt selle kohta 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punktid 82–84 ja seal viidatud kohtupraktika).

57      Käesoleval juhul tuleneb otsuse 2016/2231 põhjendustest 3 ja 4, et teatud kategooriatesse kuuluvate isikute ning eelkõige inimõiguste raske rikkumisega seotud isikute suhtes piiravate meetmete võtmise eesmärk oli eelkõige võimaldada olukorra stabiliseerumist Kongo Demokraatlikus Vabariigis, motiveerides valitsust tagama demokraatliku dialoogi pidamiseks soodsa keskkonna, austama inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet ning lõpetama igasuguse kohtusüsteemi poliitilistel eesmärkidel ärakasutamise, et tuua nende õiguste raskete rikkumiste toimepanijad sõltumatu kohtu ette (vt eespool punktid 6–11). Selleks sooviti nende meetmetega avaldada survet Kongo Demokraatlikus Vabariigis valitseva julgeolekuolukorra ebastabiilsuse eest vastutavaks peetavatele isikutele.

58      Hageja nimi kanti selliselt otsusega 2016/2231 ja määrusega 2016/2230 vaidlusalustesse loeteludesse sisuliselt põhjendusel, et ta töötas LNI ehk Kinshasas 2016. aastal toimunud meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega ja ülemäärase jõu kasutamisega seotud PNC üksuse juhi ametikohal. Üldkohus asus sellega seoses seisukohale, et nende põhjenduste aluseks olevad asjaolud olid õigesti tuvastatud, juba 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsuses Ilunga Luyoyo vs. nõukogu (T‑166/18, ei avaldata, EU:T:2020:50, punktid 87–136) ja 3. veebruari 2021. aasta kohtuotsuses Ilunga Luyoyo vs. nõukogu (T‑124/19, ei avaldata, EU:T:2021:63, punktid 96–144), mis puudutasid vastavalt hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise tähtaja esimest ja teist pikendamist.

59      Lisaks sellele lisas nõukogu hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise tähtaja kolmandat pikendamist käsitleva otsuse 2019/2109 ja rakendusmääruse 2019/2101 vastuvõtmisel tema nime loetelusse kandmise põhjendusse märkuse, et hageja, kellest sai 2017. aasta juulis PNC üksuseks oleva UPIHP ülem, vastutab PNC poolt Kongo Demokraatlikus Vabariigis toime pandud inimõiguste rikkumiste eest. Nende aktide peale esitatud hagi läbi vaadates sedastas Üldkohus, et nõukogu oli piisavalt tõendanud hageja seotust selliste rikkumistega (vt selle kohta 15. septembri 2021. aasta kohtuotsus Ilunga Luyoyo vs. nõukogu, T‑101/20, ei avaldata, EU:T:2021:575, punktid 156–160).

60      Vaidlustatud aktides, mille sõnastus on toodud eespool punktis 36, viitab nõukogu jätkuvalt eespool punktides 58 ja 59 kirjeldatud asjaoludele, mis puudutavad seda, et hageja oli 2017. aastani LNI ja hiljem UPIHP ülemana seotud inimõiguste rikkumistega. Nõukogu siiski ajakohastas hageja vastu kasutatud põhjendusi, täpsustades ühelt poolt, et UPIHP ülem oli ta kuni 2019. aasta detsembrini, ning lisades teiselt poolt, et ta säilitas kindrali auastme ning tegutses aktiivselt Kongo Demokraatliku Vabariigi avalikus elus.

61      Hageja leiab, et tema suhtes piiravate meetmete kehtima jätmise otsus ei ole vaidlustatud aktides põhjendatud, võttes arvesse, et ta ei täitnud nende aktide vastuvõtmise ajal PNCs enam mingeid teenistusülesandeid ning et tema uus amet Kongo poksiliidu presidendina ei saa olla piisav, tõendamaks tema seotust julgeolekuolukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Seega tuleb vastavalt eespool punktides 55 ja 56 osundatud kohtupraktikale kontrollida, kas nõukogu võis, olles andnud vaidlusaluste piirangute uuesti läbivaatamise raames olukorrale ajakohastatud hinnangu, hageja suhtes piiravate meetmete kehtima jätmise põhjendamisel jätkuvalt viidata juba hagejat puudutavate varasemate otsuste tegemisel aluseks võetud mineviku asjaoludele.

62      Mis puudutab ühelt poolt julgeolekuolukorda Kongo Demokraatlikus Vabariigis vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal, siis tuleb tõdeda, et nõukogul oli terve hulk mitmesugust erinevatest allikatest saadud teavet, mille kohaselt tekitas olukord õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimise osas Kongo Demokraatlikus Vabariigis vaatamata 30. detsembril 2018 toimunud presidendivalimistele jätkuvalt muret. Tõdemust, et vaidlusaluse uuesti läbivaatamise ajal inimõiguste rikkumiste ja eelkõige PNC ametnike poolt toime pandud demokraatiaga seotud inimõiguste rikkumiste hulk kasvas, kinnitavad tõendid, mille nõukogu edastas hagejale 30. oktoobri 2020. aasta kirja lisadena, ning eelkõige kolm ÜRO ühise inimõiguste büroo (UNJHRO) kirja inimõiguste rikkumise põhitendentside kohta 2020. aasta jaanuarist juunini ning 2020. aasta juulis ja augustis.

63      Seega oli nõukogul piisavalt tõendeid, asumaks seisukohale, et otsuse 2010/788 artikli 3 lõike 2 punktis b ja määruse nr 1183/2005 artikli 2b lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud.

64      Teiselt poolt, mis puudutab hageja isiklikku olukorda vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal, siis esiteks ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ei täitnud alates 2019. aasta detsembrist PNCs enam teenistusülesandeid. See teave oli nõukogul liiati olemas juba hagejat puudutavate piiravate meetmete uuesti läbivaatamist alustades. Seda kinnitab hagejale 30. oktoobril 2020 saadetud kiri, milles nõukogu teavitas teda kavatsusest võtta seda teavet teda puudutavate põhjenduste ajakohastamisel arvesse.

65      Neil asjaoludel tuleb teiseks käsitleda vaidlustatud aktide põhjendust, mille kohaselt oli hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmine vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal jätkuvalt põhjendatud, kuna vaatamata sellele, et hageja oli 2016. aasta septembrist kuni 2019. aasta detsembrini seotud erinevate inimõiguste rikkumistega, säilitas ta kindrali auastme ning asus uude ametisse Kongo poksiliidu presidendina, mis andis talle võimaluse olla poliitilisel tasandil mõjukas.

66      Siinkohal tuleb esmalt tõdeda, et nõukogu ei ole tuginenud tõenditele, mis kinnitaksid hageja seotust inimõiguste rikkumistega alates 2019. aasta detsembrist ehk ligi aasta enne vaidlustatud aktide vastuvõtmist.

67      On tõsi, et veebisaidil actualite.cd avaldatud 18. detsembri 2019. aasta artiklist „RDC: pour avoir agressé un avocat à Lubumbashi, la police suspend le général Ilunga Luyoyo“ („Kongo Demokraatlik Vabariik: politsei kõrvaldas Lubumbashis toimunud advokaadi ründamisega seoses teenistusest Ilunga Luyoyo“), mille nõukogu esitas 30. oktoobri 2020. aasta kirja lisana, ilmneb, et hageja oli isiklikult seotud ühe advokaadi ründamisega. Just kõnealuse sündmuse tõttu hageja aga oma ametikohast PNCs ilma jäigi. Pealegi on selles artiklis märgitud, et asjaomane rünnak leidis aset pärast hageja ja ühe muu hulgas advokaadina tegutsenud isiku vahelist sõnavahetust, mille põhjus oli eraeluline ega olnud seotud konkreetselt advokaadi kutsetegevusega. Peale selle ei nähtu nõukogu toimikust ning viimane pole ka väitnud, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal, mis toimus ligi aasta pärast nimetatud faktilise asjaolu toimumist, oleks hageja uuesti asunud oma ametikohale PNCs või mõnele muule ametikohale, mis on seotud julgeolekuolukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis, või et olnuks võimalus, et ta sellisele ametikohale asub.

68      Teiseks ei luba asjaolu, et hageja säilitas kindrali auastme pärast seda, kui tema teenistuskohustused PNCs 2019. aasta detsembris lõppesid, iseenesest asuda seisukohale, et ta võis täita mingisugust rolli Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekujõududes. Liiati ei ole nõukogu seda ka väitnud, vaid piirdunud tõdemusega, et hageja säilitas kindrali auastme, samas kui viimane on hagis sõnaselgelt väitnud, et tal „ei ole enam mingisuguseid konkreetseid volitusi“.

69      Kolmandaks tugineb nõukogu seoses hageja ülesannetega Kongo poksiliidu presidendina kolmele artiklile ehk veebisaidi matininfos.net 9. septembri 2020. aasta artiklile „Boxe: Ilunga Makabu défendra sa ceinture WBC en novembre à Kinshasa“ („Poks: Ilunga Makabu kaitseb novembris Kinshasas WBC vööd“), veebisaidi scoop.rdc 5. veebruari 2020. aasta artiklile „Sacré champion du monde de boxe “WBC“ golden: Junior Makabu Ilunga reçu par Fatshi!“ („Fatshi võttis vastu WBC kuldses kategoorias maailmameistriks kroonitud Junior Makabu Ilunga“) ning veebisaidi desc‑wondo.org 8. oktoobri 2020. aasta artiklile „L’Union européenne doit prolonger les sanctions contre les anciens collaborateurs de Joseph Kabila“ („Euroopa Liit peab pikendama Joseph Kabila endiste kaastöötajate suhtes kehtestatud sanktsioone“) (edaspidi „8. oktoobri 2020. aasta artikkel“).

70      On tõsi, et 8. oktoobri 2020. aasta artikli kohaselt „töötab hageja endiselt suuresti politiseeritud ametis“.

71      Sõltumata aga selle artikli usaldusväärsusest, mille hageja on autori väidetava erapoolikuse tõttu kahtluse alla seadnud, ei sisalda 8. oktoobri 2020. aasta artikkel mingeid konkreetseid andmeid, mis võiksid kinnitada Kongo Demokraatliku Vabariigi poksiliidu presidendi võimalikku mõjukust julgeolekupoliitikas.

72      Lisaks sellele kajastatakse kahes ülejäänud eespool punktis 69 nimetatud artiklis seda, et hageja suhtles vaidlusaluse uuesti läbivaatamise ajal Kongo poksiliidu presidendi ülesannete täitmise raames Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitilise võimu esindajatega maailmameistriks tulnud noore Kongo profisportlase auks vabariigi presidendi poolt korraldatud vastuvõtul ning seoses selle poksija poolt oma sporditegevuse toetamiseks spordi- ja vabaajaministeeriumile esitatud rahalise toetuse saamise taotlemisega.

73      Neist asjaoludest ei nähtu aga, et hageja tegevus oleks väljunud riigi spordiliidu presidendi tavapäraste ülesannete täitmise piiridest, kuna need ülesanded võivad hõlmata selles valdkonnas tegutsevate isikute abistamist toetuste taotlemisel nimetatud valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt ning osalemist avalikel tänuüritustel.

74      Seetõttu ei saa eespool punktis 72 nimetatud artiklid kinnitada 8. oktoobri 2020. aasta artiklis esitatud teavet, mille kohaselt hageja töötab Kongo poksiliidu presidendina „suuresti politiseeritud“ ametis.

75      Eeltoodust tuleneb, et ühelt poolt ei täitnud hageja PNCga seotud ülesandeid enam arvestatava aja ehk ligi ühe aasta jooksul enne vaidlustatud aktide vastuvõtmist ning teiselt poolt ei ole nõukogu piisavalt tõendanud, et hagejal oli võimalik mõjutada Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekupoliitikat.

76      Selles olukorras ei luba vaidlustatud aktide andmisel arvesse võetud asjaolud, et hageja säilitas kindrali auastme ning tegutses aktiivselt avalikus elus, asuda seisukohale, et tema suhtes piiravate meetmete jätkuv kohaldamine oli vajalik selleks, et saavutada nende meetmete eesmärk ehk eelkõige toetada inimõiguste olukorra paranemist selles riigis.

77      Mis puudutab viimaks nõukogu võimalust tugineda asjaolule, et hageja ei olnud end Kongo Demokraatlikus Vabariigis varem võimul olnud režiimist distantseerinud, siis tuleb rõhutada, et konkreetset juhtumit iseloomustavatel teatud asjaoludel võib nõukogu isiku suhtes piiravate meetmete kehtima jätmisel arvesse võtta seda, et asjaomane isik ei ole end võimul olevast režiimist distantseerinud.

78      Käesoleval juhul aga tuleneb eeltoodust, et märkimisväärse aja jooksul – juba ligi aasta enne vaidlusaluste aktide vastuvõtmist – ei täitnud hageja enam neid teenistusülesandeid, millega oli põhjendatav tema nime esmakordne kandmine vaidlusalustesse loeteludesse ja korduv neisse loeteludesse jätmine. Samuti ilmneb, et nõukogule oli nende ülesannete täitmise lõpetamisest õigel ajal teatatud. Neist asjaoludest hoolimata ei ole nõukogu esitanud piisavaid tõendeid, mis lubaksid asuda seisukohale, et hagejal oli vaidlusaluse uuesti läbivaatamise perioodi lõpus piisav seos Kongo Demokraatlikus Vabariigis inimõiguste rikkumisi tingiva julgeolekuolukorraga. Neil asjaoludel ei saa nõukogu hageja suhtes piiravate meetmete kehtima jätmise põhjendamisel tugineda asjaolule, et hageja ei ole end distantseerinud Kongo Demokraatliku Vabariigi endisest võimul olnud režiimist. Neil käesolevale kohtuasjale eriomastel asjaoludel ei saa see argument olla piisav vaidlustatud aktide põhjendamiseks.

79      Seega ei ole nõukogu hageja vastuväiteid arvestades suutnud tõendada, et tema suhtes piiravate meetmete kehtima jätmine on põhjendatud.

80      Sellest järeldub, et nõukogu on teinud hindamisvea, asudes vaidlustatud aktides seisukohale, et hageja nime jätmine vaidlusalustesse loeteludesse oli põhjendatud, kuna ta oli seotud Kongo Demokraatlikus Vabariigis inimõiguste raske rikkumisena käsitatavate tegevuste kavandamise, juhtimise või toimepanemisega.

81      Seega tuleb teise väite teise osaga nõustuda, ilma et oleks vaja võtta seisukohta hageja ülejäänud argumentide kohta ning selle väite esimese osa kohta.

82      Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas tühistada, ilma et oleks vaja käsitleda hageja esimest väidet.

 Otsuse 2020/2033 osalise tühistamise ajaline mõju

83      Seoses nõukogu poolt kostja vastuses teise võimalusena esitatud taotlusega otsuse 2020/2033 tagajärgede kehtima jätmiseks kuni hageja suhtes rakendusmääruse 2020/2021 osalise tühistamise jõustumiseni tuleb korrata, et nõukogu otsustas selle otsusega jätta hageja nime otsuse 2010/788 II lisas sisalduvasse loetelusse isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid 12. detsembrist 2020 kuni 12. detsembrini 2021.

84      Nõukogu 9. detsembri 2021. aasta otsusega (ÜVJP) 2021/2181, millega muudetakse otsust 2010/788 (ELT 2021, L 443, lk 75), ajakohastas nõukogu otsuse 2010/788 II lisas toodud loetelu isikutest, kelles suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, jättes hageja nime sellesse kuni 12. detsembrini 2022.

85      Seega tähendab otsuse 2020/2033 tühistamine hagejat puudutavas osas küll seda, et tühistatakse tema nime jätmine otsuse 2010/788 II lisas toodud loetellu ajavahemikul 12. detsembrist 2020 kuni 12. detsembrini 2021, ent selle otsuse tühistamine ei sea kahtluse alla tema nime selles loetelus sisaldumise õiguspärasust hilisemal perioodil, võttes arvesse, et käesolev hagi ei puuduta otsust 2021/2181.

86      Seega, kuivõrd käesoleval ajal on hageja suhtes kehtestatud uued piiravad meetmed, on eespool punktis 83 nimetatud nõukogu teise võimalusena esitatud taotlus, mis puudutab otsuse 2020/2033 osalise tühistamise ajalist mõju, muutunud ainetuks.

 Kohtukulud

87      Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja nõukogu on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista nõukogult.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda)

otsustab:

1.      Tühistada nõukogu 10. detsembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/2033, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 10. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2021, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) artiklit 9, osas, milles need aktid puudutavad Ferdinand Ilunga Luyoyod.

2.      Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

da Silva Passos

Reine

Truchot

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. aprillil 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: prantsuse.